Süstivad narkomaanid Eestis: HIV ja riskikäitumise levimus.Süstiva narkomaania levimus.

Anneli Uusküla,

Kristi Rüütel, Ave Talu, Katri Abel, Kristiina Rajaleid, Natalia Bobrova, Igor Sobolev, Aleksander Laanemann

Tartu Ülikool, Tervise Arengu Instituut, Convictus Eesti, MTÜ “Me aitame Sind”, Imperial College London (UK)

Sihtgrupid

Tuumikgrupp (core group)

Sildgrupp (bridge group)

Üldpopulatsioon • Hinnanguline levimus 1,1% täiskasvanud elanikkonna seas (UNAIDS 2003)

• Sagenev (hetero)seksuaalne levik

• Valdav enamus HIV infektsioonist süstivate narkomaanide seas

HIV EPIDEEMIA EESTIS

Kohandatud: Lowndes CA, 2004

ÜLDPOPULAT-SIOON

levikseksuaalsel teel

SILDGRUPP

SÜSTIVAD NARKOMAANID

leviksüstimisvarustust

jagades

levikseksuaalsel teel

EESMÄRK

Määrata süstivate narkomaanide hulgas kindlaks

• HIV-nakkuse levimus,

• HIV-nakkusega seotud riskifaktorite levimus,

• antud rahvastikurühma suurus.

HIV NAKKUSE JA RISKIKÄITUMISE

LEVIMUS

UURINGU MEESKOND

• Uuringu disain, instrumendid, andmesisestus/kontroll, analüüs– Tartu Ülikool– Tervise Arengu Instituut– Imperial College London

• Uuringu keskused: uuringusse kaasamine, intervjuuerimine, bioloogilise markeri [veretäpi] kogumine– Convictus Eesti, Tallinn– MTÜ “Me aitame sind”, Kohtla-Järve

• Uuringu tellijaks on Tervise Arengu Instituut.

METOODIKA 1

• Läbilõikeline uuring

• Valimi moodustamineUuritavate poolt uuringusse kaasamise meetod

1 laine 2 laine 3 laine 4 laine 5 laine

‘Seeme’

METOODIKA 2

– Intervjuu • riskikäitumine, võrgustiku iseloomustus

– Bioloogiline marker• kuiv vere plekk HIV antikehade määramiseks

TULEMUSED

• UURINGUSSE KAASATI 450 SÜSTIVAT NARKOMAANI

– 350 Tallinnas– 100 Kohtla-Järvel

TULEMUSED

• Sotsiaaldemograafiline iseloomustus• Narkootikumide kasutamine• Riskikäitumine

– Süstiva narkomaaniaga seoses

– Seksuaalkäitumine

• Keskkonna faktorid• HIV levimus• Süstiva narkomaania levimus

DEMOGRAAFILINE PROFIIL

• VANUS – keskmine 24 aastat

• SUGU – 84% mehed

• RAHVUS– 12% eestlased– 82% venelased– 6% muu

HARIDUS

Tallinn Kohtla-Järve Kokku<9 a 55% 60% 56%

10-12 a 22% 33% 24%

Kesk-eri 20% 7% 17%

Kõrgem 3% 0 2%

PEAMINE SISSETULEKU ALLIKAS

• 41% töö • 25% lähedased, perekond• 24% vargus

KAETUS HAIGUSKINDLUSTUSEGA

• 45%

NARKOOTIKUMIDE KASUTAMINE

SÜSTIMISE PERIOOD

• Süstimise alustamise keskmine vanus 17.2 aastat (ulatus 10-35 a).

11,1

25,6

48,7

14,7

0

10

20

30

40

50

0-2 3-5 6-10 üle 10 aasta

aastad

pro

tse

nt

ERINEVATE AINETE SÜSTIMINE

ERINEVATE AINETE SÜSTIMINE viimase 4 nädala jooksul

23,830,0

3,1

64,9 62,4

0

10

20

30

40

50

60

70

Fentanüül Amfetamiin Heroiin Moon Sudafed

pro

tsen

t

• 54.2% vastanuist oli kasutanud rohkem kui ühte narkootikumi

PEAMINE KASUTATUD NARKOOTIKUMviimase 4 nädala jooksul

2,1 0,0 1,62,00,6

58,9

75,3

10,2

22,1 19,4

87,8

20,1

0

20

40

60

80

100

Tallinn Kohtla-Järve KOKKU

pro

tsen

t

Heroiin Fentanüül Amfetamiin Moon

SÜSTIMISE SAGEDUS

Iga päev süstijad:

• Tallinnas 38%, Kohtla-Järvel 75%.

• Nendest 80% süstib rohkem kui 1 kord päevas.

2826

46

0

10

20

30

40

50

üle 14 korra kuus kuni 14 korda kuus Iga päev

pro

tsen

t

SÜSTIMISVAHENDITE JAGAMINEviimase 4 nädala jooksul

• 12% ei ole kunagi teistega jaganud süstalt/nõela.

• 26% on süstimisvarustust jaganud oma seksuaalpartneriga.

• 29% on süstimisvarustust jaganud teadaolevalt HIV-i nakatunud inimesega.

• 81% olid kursis, et eelnevalt kasutatud süstla/nõelaga süstides on oht nakatuda HIV-i.

Tallinn%

Kohtla-Järve%

KOKKU%

Süstal ja/või nõel 32,0 19,0 29,0Nakootikumi tõmbamine süstlast-süstlasse 34,3 3,0 27,3Vesi 52,7 7,0 42,4Filter 14,3 3,0 11,8Konteiner 28,0 21,0 26,2

UUTE SÜSTALDE ALLIKAD

37,3

16,2

68,783,8

35,851,8

0,90,22,711,3

43,249,8

0

20

40

60

80

100

ap

tee

k

sü

stla

va

he

tuse

pu

nkt

sü

stla

va

he

tus

vä

lja

töö

kä

igu

s

sõ

bra

d

diile

r

teis

ed

na

rko

ma

an

id

süstalde/nõelte allikas peamine süstlade/nõelte allikas

• Kokku on süstlavahetus (kas punkt või väljatöö) peamiseks süstalde/nõelte saamise kohaks 54,5%-le narkomaanidest.

• Tallinnas on enam neid, kes saavad peamiselt süstlaid apteegist. Kohtla-Järvel on rohkem neid, kes saavad süstlaid peamiselt väljatöötajalt, teistelt narkomaanidelt või diilerilt.

SEKSUAALSUHTED

SEKSUAALPARTNERITE ARV viimase 12 kuu jooksul

8,0

35,838,7

17,5

0

10

20

30

40

0 1 2-4 5 ja rohkem

pro

tsen

t

RISKIKÄITUMINE SEKSUAALSUHETES

Viimase 12 kuu jooksul:

• 39% kasutasid kondoomi iga vaginaalse vahekorra ajal. Samas suurusjärgus oli ka neid, kes kasutasid kondoomi iga kord viimase 4 nädala jooksul (38%).

• 22% ei ole kordagi kondoomi kasutanud.• 4% on saanud seksuaalvahekorra eest raha/narkootikume vms (15%

naistest ja 2% meestest).

• Valdavalt saadakse kondoome kas süstlavahetuse kaudu või apteegist.

• 49% olid kursis, et HIV-nakkuse eest saab ennast kaitsta kasutades iga seksuaalvahekorra ajal kondoomi.

KONTAKTID ERINEVATE ASUTUSTEGA

JA HIV-LEVIMUS

KONTAKTID KAHJUDE VÄHENDAMISE TEENUSTEGA

• 82% vastanuist on vähemalt korra kasutanud süstlavahetus teenust– 80% süstlavahetuse statsionaari

– 50% on olnud kontaktis süstlavahetuse väljatöötajaga.

• 45% on viibinud narkomaania ravil – Esmakordselt keskmiselt 20 aasta vanuses ja 3 aastat

peale süstimise alustamist.

VANGISTUS

• 63% uuringus osalenuist olid vähemalt korra elus olnud vangis

• Neist 29% jätkas vangistuse ajal süstimist

• Süstimist jätkanutest 69% jagas vangistuse ajal teistega süstlaid või muud süstimisvarustust.

HIV TESTIMINE

• 90% olid varem teinud HIV testi

• 62% olid testimas käinud viimase aasta jooksul

• 38% ütlesid, et nende testi tulemus on olnud positiivne.

HIV LEVIMUS UURITUTE HULGAS

• 62% (279 narkomaani 449-st) olid nakatunud HIV-i.– 89.9% uuritutest Kohtla-Järvel.– 54.2% uuritutest Tallinnas.

• 66% HIV-i nakatunutest teadsid ka ise, et nad on nakatunud.

HIV RISKIFAKTORID (MITMEMÕÕTMELINE ANALÜÜS)

Põhilised riskifaktorid seotuna HIV-positiivsusega:

• Uuringu läbiviimise koht: Kohtla-Järvel enam HIV-i nakatunuid kui Tallinnas.

• Peamiselt kasutatav narkootikum: peamiselt fentanüüli süstijate seas enam HIV-i nakatunuid kui amfetamiini ja mooni süstijate seas.

• Vanus süstimise alustamisel: kuni 19-aastaselt süstimist alustanute seas enam HIV-i nakatunuid kui 20-aastaselt ja vanemalt alustanute hulgas.

• Süstla jagamine seksuaalpartneriga: nende hulgas, kes jagasid süstlaid oma seksuaalpartneriga, oli enam HIV-i nakatunuid.

• Vangistus: vanglas viibinute hulgas enam HIV-i nakatunuid.

SÜSTIVA NARKOMAANIA

LEVIMUS

KORDUSPÜÜDMISTE MEETOD

• Korduspüüdmiste meetod töötati välja enam kui sajand tagasi selleks, et hinnata metsloomade populatsiooni suurust. – Selle meetodi puhul “püütakse kinni” juhuvalim, “märgistatakse”

nad ja lastakse siis taas keskkonda lahti. Seejärel “püütakse kinni” teine juhuvalim ning registreeritakse nende hulgas esinevate loomade arv, kes kuulusid ka esimesse valimisse. Mõlemas valimis esinevate loomade arvu põhjal arvutatakse populatsiooni suurus.

• Varjatud rahvastikurühmade suuruse hindamise puhul kasutatakse sama meetodit vaadates juhtude korduvat esinemist erinevates andmeallikates.

ANDMEALLIKATES REGISTREERITUD JUHUD

HIV Referentslabor Politsei Haigekassa KOKKU

UURINGUSSE KAASATUD JUHTUDE ARV KOKKU 85 2712 467 3264

PIIRKOND:Harjumaa 89% 74% 55% 72%Ida-Virumaa 8% 16% 36% 18%ülejäänud Eesti 3% 10% 9% 10%

KATTUVUS ANDMEALLIKATE VAHEL

HIV Referentslabor Politsei

Haigekassanarkoravi

Haigekassa üledoos arv %

EI EI EI EI ??? ???EI EI EI JAH 50 1,65EI EI JAH EI 194 6,42EI EI JAH JAH 5 0,17EI JAH EI EI 2505 82,84EI JAH EI JAH 39 1,29EI JAH JAH EI 139 4,60EI JAH JAH JAH 7 0,23

JAH EI EI EI 52 1,72JAH EI EI JAH 1 0,03JAH EI JAH EI 5 0,17JAH EI JAH JAH 1 0,03JAH JAH EI EI 13 0,43JAH JAH EI JAH 4 0,13JAH JAH JAH EI 5 0,17JAH JAH JAH JAH 4 0,13

KOKKU: 3024 100,00

ADNMEALLIKADREGISTREERITUD

JUHUD

SÜSTIVATE NARKOMAANIDE RAHVASTKURÜHMA SUURUS

(vanusgrupp 15-44 eluaastat)

SN rahvastikurühma

suurus(95% CI)

Süstiva narkomaania

levimus üldpopulatsioonis

(95% CI)

KOGU EESTI13 801

(8178-34732)2,4%

(1,4-6,0%)

mehed 12 387 4,3%naised 1 414 0,5%

Harjumaa 9 963 4,3%Ida-Virumaa 2 501 3,5%ülejäänud Eesti 1 199 0,4%

PEAMISED TULEMUSED

• Süstivate narkomaanide populatsioon on suhteliselt stabiilne – 90% uuritavatest olid süstinud vähemalt 3 aastat.

• Tallinnas oli uurimisperioodil ülekaalukalt peamiseks süstitavaks narkootikumiks fentanüül ning Kohtla-Järvel mooniproduktid.

• Süstalde saamise peamiseks allikaks on süstlavahetusteenus või apteek. Väga valdav enamus on oma elu jooksul olnud kontaktis süstlavahetusteenusega.

• Enamik ei jaga teistega süstlaid/nõelu.

• Oluliselt alla poole vastanutest kasutab seksuaalvahekorras alati kondoomi.

• 62% uuringus osalenutest osutusid HIV-nakkuse kandjateks. 1/3 nendest seda ise ei teadnud.

• Süstivate narkomaanide rahvastikurühma hinnanguline suurus Eestis on 13 800 inimest (15-44 eluaastat).

Tänan!• Uuritavad

• Tartu Ülikool– Kristiina Rajaleid– Krista Fischer

• Tervise Arengu Instituut– Ave Talu– Katri Abel– Kristi Rüütel– Aire Trummal

• Politsei– Marilis Sepp– Karin Mumm

• MTÜ “Me aitame sind”, Kohtla-Järve– Aleksander Laanemann– Jaana Laanemann– Margus Zahharov

• Convictus Eesti, Tallinn– Igor Sobolev– Galina Ermel– Evegenia Karasjeva– Roman Družinin– Pjotr Kutuzov

• Imperial College London– Natalia Bobrova– Lucy Platt– Tim Rhodes– Ali Judd– John Parry

• Eesti Haigekassa– Maie Thetloff

• HIV-nakkuse Referentslaboratoorium– Valentina Ustina– Irina Malõgina

• Globaalfondi (GFATM) programm Eestis