Süstivad narkomaanid Eestis: HIV ja riskikäitumise levimus. Süstiva narkomaania levimus.
description
Transcript of Süstivad narkomaanid Eestis: HIV ja riskikäitumise levimus. Süstiva narkomaania levimus.
Süstivad narkomaanid Eestis: HIV ja riskikäitumise levimus.Süstiva narkomaania levimus.
Anneli Uusküla,
Kristi Rüütel, Ave Talu, Katri Abel, Kristiina Rajaleid, Natalia Bobrova, Igor Sobolev, Aleksander Laanemann
Tartu Ülikool, Tervise Arengu Instituut, Convictus Eesti, MTÜ “Me aitame Sind”, Imperial College London (UK)
Sihtgrupid
Tuumikgrupp (core group)
Sildgrupp (bridge group)
Üldpopulatsioon • Hinnanguline levimus 1,1% täiskasvanud elanikkonna seas (UNAIDS 2003)
• Sagenev (hetero)seksuaalne levik
• Valdav enamus HIV infektsioonist süstivate narkomaanide seas
HIV EPIDEEMIA EESTIS
Kohandatud: Lowndes CA, 2004
ÜLDPOPULAT-SIOON
levikseksuaalsel teel
SILDGRUPP
SÜSTIVAD NARKOMAANID
leviksüstimisvarustust
jagades
levikseksuaalsel teel
EESMÄRK
Määrata süstivate narkomaanide hulgas kindlaks
• HIV-nakkuse levimus,
• HIV-nakkusega seotud riskifaktorite levimus,
• antud rahvastikurühma suurus.
HIV NAKKUSE JA RISKIKÄITUMISE
LEVIMUS
UURINGU MEESKOND
• Uuringu disain, instrumendid, andmesisestus/kontroll, analüüs– Tartu Ülikool– Tervise Arengu Instituut– Imperial College London
• Uuringu keskused: uuringusse kaasamine, intervjuuerimine, bioloogilise markeri [veretäpi] kogumine– Convictus Eesti, Tallinn– MTÜ “Me aitame sind”, Kohtla-Järve
• Uuringu tellijaks on Tervise Arengu Instituut.
METOODIKA 1
• Läbilõikeline uuring
• Valimi moodustamineUuritavate poolt uuringusse kaasamise meetod
1 laine 2 laine 3 laine 4 laine 5 laine
‘Seeme’
METOODIKA 2
– Intervjuu • riskikäitumine, võrgustiku iseloomustus
– Bioloogiline marker• kuiv vere plekk HIV antikehade määramiseks
TULEMUSED
• UURINGUSSE KAASATI 450 SÜSTIVAT NARKOMAANI
– 350 Tallinnas– 100 Kohtla-Järvel
TULEMUSED
• Sotsiaaldemograafiline iseloomustus• Narkootikumide kasutamine• Riskikäitumine
– Süstiva narkomaaniaga seoses
– Seksuaalkäitumine
• Keskkonna faktorid• HIV levimus• Süstiva narkomaania levimus
DEMOGRAAFILINE PROFIIL
• VANUS – keskmine 24 aastat
• SUGU – 84% mehed
• RAHVUS– 12% eestlased– 82% venelased– 6% muu
HARIDUS
Tallinn Kohtla-Järve Kokku<9 a 55% 60% 56%
10-12 a 22% 33% 24%
Kesk-eri 20% 7% 17%
Kõrgem 3% 0 2%
PEAMINE SISSETULEKU ALLIKAS
• 41% töö • 25% lähedased, perekond• 24% vargus
KAETUS HAIGUSKINDLUSTUSEGA
• 45%
NARKOOTIKUMIDE KASUTAMINE
SÜSTIMISE PERIOOD
• Süstimise alustamise keskmine vanus 17.2 aastat (ulatus 10-35 a).
11,1
25,6
48,7
14,7
0
10
20
30
40
50
0-2 3-5 6-10 üle 10 aasta
aastad
pro
tse
nt
ERINEVATE AINETE SÜSTIMINE
ERINEVATE AINETE SÜSTIMINE viimase 4 nädala jooksul
23,830,0
3,1
64,9 62,4
0
10
20
30
40
50
60
70
Fentanüül Amfetamiin Heroiin Moon Sudafed
pro
tsen
t
• 54.2% vastanuist oli kasutanud rohkem kui ühte narkootikumi
PEAMINE KASUTATUD NARKOOTIKUMviimase 4 nädala jooksul
2,1 0,0 1,62,00,6
58,9
75,3
10,2
22,1 19,4
87,8
20,1
0
20
40
60
80
100
Tallinn Kohtla-Järve KOKKU
pro
tsen
t
Heroiin Fentanüül Amfetamiin Moon
SÜSTIMISE SAGEDUS
Iga päev süstijad:
• Tallinnas 38%, Kohtla-Järvel 75%.
• Nendest 80% süstib rohkem kui 1 kord päevas.
2826
46
0
10
20
30
40
50
üle 14 korra kuus kuni 14 korda kuus Iga päev
pro
tsen
t
SÜSTIMISVAHENDITE JAGAMINEviimase 4 nädala jooksul
• 12% ei ole kunagi teistega jaganud süstalt/nõela.
• 26% on süstimisvarustust jaganud oma seksuaalpartneriga.
• 29% on süstimisvarustust jaganud teadaolevalt HIV-i nakatunud inimesega.
• 81% olid kursis, et eelnevalt kasutatud süstla/nõelaga süstides on oht nakatuda HIV-i.
Tallinn%
Kohtla-Järve%
KOKKU%
Süstal ja/või nõel 32,0 19,0 29,0Nakootikumi tõmbamine süstlast-süstlasse 34,3 3,0 27,3Vesi 52,7 7,0 42,4Filter 14,3 3,0 11,8Konteiner 28,0 21,0 26,2
UUTE SÜSTALDE ALLIKAD
37,3
16,2
68,783,8
35,851,8
0,90,22,711,3
43,249,8
0
20
40
60
80
100
ap
tee
k
sü
stla
va
he
tuse
pu
nkt
sü
stla
va
he
tus
vä
lja
töö
kä
igu
s
sõ
bra
d
diile
r
teis
ed
na
rko
ma
an
id
süstalde/nõelte allikas peamine süstlade/nõelte allikas
• Kokku on süstlavahetus (kas punkt või väljatöö) peamiseks süstalde/nõelte saamise kohaks 54,5%-le narkomaanidest.
• Tallinnas on enam neid, kes saavad peamiselt süstlaid apteegist. Kohtla-Järvel on rohkem neid, kes saavad süstlaid peamiselt väljatöötajalt, teistelt narkomaanidelt või diilerilt.
SEKSUAALSUHTED
SEKSUAALPARTNERITE ARV viimase 12 kuu jooksul
8,0
35,838,7
17,5
0
10
20
30
40
0 1 2-4 5 ja rohkem
pro
tsen
t
RISKIKÄITUMINE SEKSUAALSUHETES
Viimase 12 kuu jooksul:
• 39% kasutasid kondoomi iga vaginaalse vahekorra ajal. Samas suurusjärgus oli ka neid, kes kasutasid kondoomi iga kord viimase 4 nädala jooksul (38%).
• 22% ei ole kordagi kondoomi kasutanud.• 4% on saanud seksuaalvahekorra eest raha/narkootikume vms (15%
naistest ja 2% meestest).
• Valdavalt saadakse kondoome kas süstlavahetuse kaudu või apteegist.
• 49% olid kursis, et HIV-nakkuse eest saab ennast kaitsta kasutades iga seksuaalvahekorra ajal kondoomi.
KONTAKTID ERINEVATE ASUTUSTEGA
JA HIV-LEVIMUS
KONTAKTID KAHJUDE VÄHENDAMISE TEENUSTEGA
• 82% vastanuist on vähemalt korra kasutanud süstlavahetus teenust– 80% süstlavahetuse statsionaari
– 50% on olnud kontaktis süstlavahetuse väljatöötajaga.
• 45% on viibinud narkomaania ravil – Esmakordselt keskmiselt 20 aasta vanuses ja 3 aastat
peale süstimise alustamist.
VANGISTUS
• 63% uuringus osalenuist olid vähemalt korra elus olnud vangis
• Neist 29% jätkas vangistuse ajal süstimist
• Süstimist jätkanutest 69% jagas vangistuse ajal teistega süstlaid või muud süstimisvarustust.
HIV TESTIMINE
• 90% olid varem teinud HIV testi
• 62% olid testimas käinud viimase aasta jooksul
• 38% ütlesid, et nende testi tulemus on olnud positiivne.
HIV LEVIMUS UURITUTE HULGAS
• 62% (279 narkomaani 449-st) olid nakatunud HIV-i.– 89.9% uuritutest Kohtla-Järvel.– 54.2% uuritutest Tallinnas.
• 66% HIV-i nakatunutest teadsid ka ise, et nad on nakatunud.
HIV RISKIFAKTORID (MITMEMÕÕTMELINE ANALÜÜS)
Põhilised riskifaktorid seotuna HIV-positiivsusega:
• Uuringu läbiviimise koht: Kohtla-Järvel enam HIV-i nakatunuid kui Tallinnas.
• Peamiselt kasutatav narkootikum: peamiselt fentanüüli süstijate seas enam HIV-i nakatunuid kui amfetamiini ja mooni süstijate seas.
• Vanus süstimise alustamisel: kuni 19-aastaselt süstimist alustanute seas enam HIV-i nakatunuid kui 20-aastaselt ja vanemalt alustanute hulgas.
• Süstla jagamine seksuaalpartneriga: nende hulgas, kes jagasid süstlaid oma seksuaalpartneriga, oli enam HIV-i nakatunuid.
• Vangistus: vanglas viibinute hulgas enam HIV-i nakatunuid.
SÜSTIVA NARKOMAANIA
LEVIMUS
KORDUSPÜÜDMISTE MEETOD
• Korduspüüdmiste meetod töötati välja enam kui sajand tagasi selleks, et hinnata metsloomade populatsiooni suurust. – Selle meetodi puhul “püütakse kinni” juhuvalim, “märgistatakse”
nad ja lastakse siis taas keskkonda lahti. Seejärel “püütakse kinni” teine juhuvalim ning registreeritakse nende hulgas esinevate loomade arv, kes kuulusid ka esimesse valimisse. Mõlemas valimis esinevate loomade arvu põhjal arvutatakse populatsiooni suurus.
• Varjatud rahvastikurühmade suuruse hindamise puhul kasutatakse sama meetodit vaadates juhtude korduvat esinemist erinevates andmeallikates.
ANDMEALLIKATES REGISTREERITUD JUHUD
HIV Referentslabor Politsei Haigekassa KOKKU
UURINGUSSE KAASATUD JUHTUDE ARV KOKKU 85 2712 467 3264
PIIRKOND:Harjumaa 89% 74% 55% 72%Ida-Virumaa 8% 16% 36% 18%ülejäänud Eesti 3% 10% 9% 10%
KATTUVUS ANDMEALLIKATE VAHEL
HIV Referentslabor Politsei
Haigekassanarkoravi
Haigekassa üledoos arv %
EI EI EI EI ??? ???EI EI EI JAH 50 1,65EI EI JAH EI 194 6,42EI EI JAH JAH 5 0,17EI JAH EI EI 2505 82,84EI JAH EI JAH 39 1,29EI JAH JAH EI 139 4,60EI JAH JAH JAH 7 0,23
JAH EI EI EI 52 1,72JAH EI EI JAH 1 0,03JAH EI JAH EI 5 0,17JAH EI JAH JAH 1 0,03JAH JAH EI EI 13 0,43JAH JAH EI JAH 4 0,13JAH JAH JAH EI 5 0,17JAH JAH JAH JAH 4 0,13
KOKKU: 3024 100,00
ADNMEALLIKADREGISTREERITUD
JUHUD
SÜSTIVATE NARKOMAANIDE RAHVASTKURÜHMA SUURUS
(vanusgrupp 15-44 eluaastat)
SN rahvastikurühma
suurus(95% CI)
Süstiva narkomaania
levimus üldpopulatsioonis
(95% CI)
KOGU EESTI13 801
(8178-34732)2,4%
(1,4-6,0%)
mehed 12 387 4,3%naised 1 414 0,5%
Harjumaa 9 963 4,3%Ida-Virumaa 2 501 3,5%ülejäänud Eesti 1 199 0,4%
PEAMISED TULEMUSED
• Süstivate narkomaanide populatsioon on suhteliselt stabiilne – 90% uuritavatest olid süstinud vähemalt 3 aastat.
• Tallinnas oli uurimisperioodil ülekaalukalt peamiseks süstitavaks narkootikumiks fentanüül ning Kohtla-Järvel mooniproduktid.
• Süstalde saamise peamiseks allikaks on süstlavahetusteenus või apteek. Väga valdav enamus on oma elu jooksul olnud kontaktis süstlavahetusteenusega.
• Enamik ei jaga teistega süstlaid/nõelu.
• Oluliselt alla poole vastanutest kasutab seksuaalvahekorras alati kondoomi.
• 62% uuringus osalenutest osutusid HIV-nakkuse kandjateks. 1/3 nendest seda ise ei teadnud.
• Süstivate narkomaanide rahvastikurühma hinnanguline suurus Eestis on 13 800 inimest (15-44 eluaastat).
Tänan!• Uuritavad
• Tartu Ülikool– Kristiina Rajaleid– Krista Fischer
• Tervise Arengu Instituut– Ave Talu– Katri Abel– Kristi Rüütel– Aire Trummal
• Politsei– Marilis Sepp– Karin Mumm
• MTÜ “Me aitame sind”, Kohtla-Järve– Aleksander Laanemann– Jaana Laanemann– Margus Zahharov
• Convictus Eesti, Tallinn– Igor Sobolev– Galina Ermel– Evegenia Karasjeva– Roman Družinin– Pjotr Kutuzov
• Imperial College London– Natalia Bobrova– Lucy Platt– Tim Rhodes– Ali Judd– John Parry
• Eesti Haigekassa– Maie Thetloff
• HIV-nakkuse Referentslaboratoorium– Valentina Ustina– Irina Malõgina
• Globaalfondi (GFATM) programm Eestis