Koit 25. august �11 7Toimetaja Margit Õkva,

margit@polvakoit.ee,tel 799 9453, 5333 7517

Toimetajalt

Tarbijakaitseamet, Rahukohtu 2, 10130 Tallinn; tel 620 1700; nõuandetel 620 1707, 1330 (E-R 8-16.30);faks 620 1701; info@tarbijakaitseamet.ee; infopäringu/kaebuse esitamise vorm: http://www.tka.riik.ee/1607;

kodulehekülg http://www.tka.riik.ee/ Tartu- ja Põlvamaa tarbijale: Õpetaja 9a, 51003 Tartu(E ja N 9-16); tel 748 2262, 748 2270; merike.leilop@tarbijakaitseamet.ee, elvi.saluveer@tarbijakaitseamet.ee

Margit Õkva

Kuni päike veel vähegi onarmuline soojust jagama,seni kestab ka grillihooaeg.Liha pole aga teadagitervisliku toitumiseesimene valik. Selgitusijagab toitumisterapeutANNELY SOOTS.

Mida rohkem loomseid ras-vu ja liha tarbida, sedasuurem on risk haigestudavähki. See näikse olevattõde, mida paljud teavad,kuid ei tunnista, vaatama-ta sellele, et mitmed uurin-gud nimetatud seost tõesta-vad. Kuid on neidki uurin-guid, kus pole leitud mingitseost liha tarbimise javähki haigestumise vahel.

Millest võivad tulene-da nende uuringutetulemuste erinevused?

Küsimus on eeskättselles, mida mingikonkreetne liha sisaldabja kuidas me sellega ringikäime. Lihas puuduvadfütotoitained ja anti-oksüdandid, mis kait-sevad vähi eest. Lihas onküllastatud rasvu ja teisipotentsiaalselt vähkiteki-tavaid ühendeid, sealhul-gas pestitsiidide jääkening grillimisel ja praadi-misel tekkivaid polütsük-lilisi aromaatseid hüdro-karboone ja heterotsük-lilisi amiine. Mida rohkemliha küpsetatakse, sedarohkem neid tekib. Paljuduuringud viitavad vähkihaigestumise seosele sel-lega, kui palju süüakseküpsetatud ja grillitud liha.On tuvastatud ka seda, etmida rohkem on lihaskasvuhormoone, sedasuurem on vähirisk.

Prof John Dickersoni jatema kolleegide SurreyÜlikoolis läbi viidud uu-ring näitas, et lihasöö-

Arst-toitumisterapeut Annely Sootsmanitseb söestunud liha mitte sööma

jatel on kehvem tervis.Lihasööjad satuvad kakskorda sagedamini haig-lasse ja külastavad arsterohkem kui taimetoitla-sed. Ka taandarengutpõhjustavad haigusedhakkavad neid taimetoit-lastest varem kimbutama.Nimetatud uuring näitas,et südamehaiguste ja vähirisk, eriti mao- ja jäme-soolevähi risk on otseseltseotud liha tarbimisega.Samuti leidsid uuringuautorid seoseid teiste see-detrakti haigustega, nagudivertikuliit (jämesoolesopistisepõletik), koliit(põletikulise soolehaigusekrooniline vorm) ja ap-penditsiit (pimesoole põle-tikuline protsess).

Juba pikemat aega onpeetud taimetoitlust sobi-vaks sekkumiseks või ra-viks kardiovakulaarsetehaiguste, kõrgvererõhu-tõve, vähi, neeruhaigusteja diabeedi puhul, taime-toitlusele üleminek vä-hendab reumaatilisi ningkindlasti ka menopausigaseotud sümptomeid. JimmMann Uus-Meremaa Ota-go Ülikoolist uuris 6115liha mittetarbivat ja 5015liha tarbivat isikut Suur-britannias ja leidis, et12-aastase perioodijooksul oli vegetaarlastevähki haigestumine 40%väiksem. 48 000 meheuuring leidis, et rohkemkui viis korda nädalaspunast liha söövatelmeestel oli eesnäärme-vähki 2,6 korda rohkemkui nendel, kes sõid sedaüks kord nädalas.

Maailma Vähi UurimiseFond (WCRF) viitab vägaselgele vähi seosele toidu-ga. Nad on läbi vaadanudtuhanded uuringud ning

järeldavad oma lõppkok-kuvõttes seda, et väikestemuutustega dieedis saabvähendada vähiriski 30-40%. Esimeseks sammukspeaks olema punase lihatarbimise vähendamine,soovituslikult alla 80grammi päevas. Nad soo-vitavad punase liha ase-mel tarbida kala, linnu-ja metsloomaliha.

Märkisite, et lihas puu-duvad fütotoitained jaantioksüdandid, miskaitsevad vähi eest.Kas on midagi veel,mis tõstab vähiriski?

Vähiriski tõstavad lihassisalduvate valkude lagu-produktid. Mittetäielikvalkude imendumine javalgu laguproduktide tek-kimine suurendavad vähi-riski, sest need muutuvadsoolebakterite toimel pa-haloomulisi ühendeid si-saldavateks polüamiinideks.Need ühendid on seotudliha roiskumisprotsessigameie sooletraktis. Kuivalgud ei seedu lõpuni,siis need roiskuvad.

Polüamiinide roll vähikasvus ja arenemises onselge jämesoolevähi pu-hul, kuid uuringud tõenda-vad nende rolli ka teiste vä-hiliikide, eriti rinna-, ees-

näärme- ja ajuvähi puhul.Laboritingimustes hakka-vad vähirakud polüamii-nide juuresolekul väga kii-resti paljunema. Kui polüa-miinid eemaldatakse, toi-mub vastupidine protsess.

Vahel soovitatakse lihasüüa põhjusel, et jubameie kauged esivanemadsõid seda. Esivanemadaga tarvitasid peamiseltmetsloomade liha. See si-saldab koduloomade li-hast umbes viis kordarohkem kasulikke polü-küllastamata rasvhappeidja vähem rasva (4%, ko-duloom 30-40%). Karja-maal söönud loomadel onka näiteks konjugeeritudlinoolhappe ehk CLA si-saldus kümme korda suu-rem kui söödateraviljagatoidetutel. Tegemist onasendamatu rasvhappevormiga, mis tekib loo-duslikult lihas ja piimas.

Eriti halvad on suitsuta-tud produktid, mis sisal-davad naatriumnitraati ja-nitriteid. Need vähenda-vad küll toidu riknemist,kuid suurendavad vähi-riski. Need reageerivadmaos toidu aminohape-tega ning moodustavadvähkitekitavaid ühendeidnitrosoamiine. Nitraatidetarbimine on seotud ena-miku lapsepõlves esineva-te vähkidega (leukeemia,lümfoom, ajuvähk). Hir-muäratavad on arvud,mis näitavad leukeemias-se haigestumise tõusulastel, kes tarbivad paljuhot-doge ja hamburgereid.Kui naised söövad rase-duse ajal suitsutatud too-teid kaks korda päevas,on nende laste ajuvähkihaigestumise risk kõr-gem, ning lastel, kes söö-vad märgatavalt rohkem

sinki, peekonit ja vorsti, onlümfoomi haigestumiserisk teistest lastest suurem.

Kui palju peaks/võiksliha süüa, et see jääkstervislikkuse piiridesse?

Toidusoovitused liha tarbi-miseks on järgmised: kuitarvitada punast liha, siisvõimalikult lahjat ning mit-te rohkem kui 90-120grammi päevas - see on um-bes mängukaardipaki suu-rune tükk. Veel tervisli-kum oleks liha tarbidapaar korda nädalas kunipaar korda kuus, loomseidvalke saada hapendatudpiimatoodetest (üks kordpäevas kas üks tass piimavõi 30 grammi piimatoo-teid), munast ja kalast.Kala soovitatakse tarbidakolm kuni viis korda näda-las, ülejäänud valgud saa-da taimsetest allikatest(täistera- ja kaunvili).

Väldi kindlasti üleküpse-tamist ja söestunud lihasöömist. Väldi praadimistja suitsutatud tooteid.Kasuta aurutamist võiteisi tervislikumaidtoiduvalmistamise viise.Ei hot-dogidele! Eritikehtib see alla 12-aastastelaste ja rasedate kohta.

Võimalusel hangi kar-jamaal söönud või metsi-kult kasvanud loomadeliha. Liha tarbi alati koosvärske salati ja aedvilja-dega. Need sisaldavadvähivastaseid ühendeid.Kui tarbid päeva jooksulerinevat värvi (nn viker-kaarevalikus) aedvilju,oled teinud endale nnvähivastase kokteili,mis kompenseerib lihakahjulikku mõju.

Pokumaa sai ökofestivalilt kingi-tuseks kiige. 15.-20. augustini toimu-nud ökofestivalil «Põlvamaa - rohelisemelu» toimus mitmeid erinevaid töötubasid.Kahel päeval Mooste restauraatoritekojasaset leidnud roikamööbli õpitoas valmisTauno Talivee juhendamisel kiik, misotsustati ökofestivali korralduskomisjoniettepanekul kinkida Pokumaale.

Töötoas läksid meisterdusmaterjalinakasutusse jändrikud ja kõverad raiejäägid,millele enamasti langeb osaks vaalu-tõugatult lageda taeva alla kõdunemajääda. Omamoodi materjali tõttu valmis kaomapärane kiik, mille kaht kiikujat kõrvutimahutavale põhiatraktsioonile lisandub kaväike planklauast kettkiigeke ja nöörredel.Kiige valmistasid Tauno Talivee (pildilvasakul), Silver Kurrikoff ja Mihkel Kärbla.

Lisaks kiigele valmisid töötoa kaheteist-kümne huvilise käe all pakkudest ja plan-kudest kogukad pingid ja laud, puu-kõverikust seljatoega tool, teadete tahvel,väikelapse kiik ja oksajääkidest mait-seaineriiul. Enamik valminud esemetestjääb messiinventarina kasutusse SA-sPõlvamaa Arenduskeskus.

Margit Õkva tekst ja foto

Intervjuu

Küsis Margit Õkva

Arst-toitumisterapeutAnnely Soots

IsetegijateimedemaaPiisab vaid seljatadalaiskus ning jaladkodust välja viia, kuijuba oled aru saanud,et otsus ennast uuesolukorras proovilepanna oli õige valik.Just selline kogemuslanges mulle osaksotsusega osaledaTarbijakülje ilmumiseajaks ajalooks saanudtänavuse ökofestivaliroikamööbli õpitoas.Eks võttis ikka põuevärisema ka. Üks asion kodus nikerdada,tulemust vaadata ningpärast kerget kriitikattõdeda, et käib kah.Aga tulla ja teha koosteistega ja teistenähes, polegi nii lihtne.Pealegi, kui juhtudolema see üks klimpsupi sees.

Nüüd asjale järelevaadates on tunneüsnagi uhke ja hää.Teadjad ütlevad, et valeon keskenduda vaidtulemusele, tähtis on kaprotsess. On. Kõveratoksa käes hoides vaatadja mõtled, et kuidassellest võimalikult sirgeja sile tulemus luua javeel nii, et ka kõverusedalles jääksid. Hakkadvaikselt katsetama,märkad esimesimöödapanekuid, uurid,kuidas asja praavitadaja muudkui kulgededasi lõpptulemusepoole.

Ökofestivali nädalaltoimus mitmeidpõnevaid töötubasid jametsaretki huvitavateinimeste juhendamisel.Ise küll ei osalenud,aga kuulu järgi panitippkokk Kopli taluköögis toimunud hoi-distamise töötoas ühtepurki kokku kõrvitsaja tðilli ning üld-kokkuvõttes andnudtoidualane ettevõtmineosalenutele teadmise, etmis kõlbab patta panna,kõlbab ka purki pannaja eriskummaliste pur-ginaabrite kokkusobi-vuse katsetamisel tasubolla senisest julgem jaleidlikum.

Isetegmise rõõm onpuhas rõõm ja seeteadmine, et meil siinPõlvamaal seda isetegemist ja omamoodiolemist väärtustatakse,on lõpmata hea. No jasiis veel kirss tordil -Mooste. Meistritehoovierinevatest us-test sisse kii-gates olednagu Aliceimedemaal.

Olge ikkaisetegijad!