Arst-toitumisterapeut Annely Soots manitseb söestunud liha ... · üks kord nädalas. Maailma...
1
Koit 25. august 11 7 Toimetaja Margit kva, [email protected], tel 799 9453, 5333 7517 T oimetajalt Tarbijakaitseamet, Rahukohtu 2, 10130 Tallinn; tel 620 1700; nıuandetel 620 1707, 1330 (E-R 8-16.30); faks 620 1701; [email protected]; infopringu/kaebuse esitamise vorm: http://www.tka.riik.ee/1607; kodulehekülg http://www.tka.riik.ee/ Tartu- ja Pılvamaa tarbijale: petaja 9a, 51003 Tartu (E ja N 9-16); tel 748 2262, 748 2270; [email protected], [email protected] Margit kva Kuni pike veel vhegi on armuline soojust jagama, seni kestab ka grillihooaeg. Liha pole aga teadagi tervisliku toitumise esimene valik. Selgitusi jagab toitumisterapeut ANNELY SOOTS. Mida rohkem loomseid ras- vu ja liha tarbida, seda suurem on risk haigestuda vhki. See nikse olevat tıde, mida paljud teavad, kuid ei tunnista, vaatama- ta sellele, et mitmed uurin- gud nimetatud seost tıesta- vad. Kuid on neidki uurin- guid, kus pole leitud mingit seost liha tarbimise ja vhki haigestumise vahel. Millest vıivad tulene- da nende uuringute tulemuste erinevused? Küsimus on eesktt selles, mida mingi konkreetne liha sisaldab ja kuidas me sellega ringi kime. Lihas puuduvad fütotoitained ja anti- oksüdandid, mis kait- sevad vhi eest. Lihas on küllastatud rasvu ja teisi potentsiaalselt vhkiteki- tavaid ühendeid, sealhul- gas pestitsiidide jke ning grillimisel ja praadi- misel tekkivaid polütsük- lilisi aromaatseid hüdro- karboone ja heterotsük- lilisi amiine. Mida rohkem liha küpsetatakse, seda rohkem neid tekib. Paljud uuringud viitavad vhki haigestumise seosele sel- lega, kui palju süüakse küpsetatud ja grillitud liha. On tuvastatud ka seda, et mida rohkem on lihas kasvuhormoone, seda suurem on vhirisk. Prof John Dickersoni ja tema kolleegide Surrey likoolis lbi viidud uu- ring nitas, et lihas- Arst-toitumisterapeut Annely Soots manitseb sestunud liha mitte sma jatel on kehvem tervis. Lihasjad satuvad kaks korda sagedamini haig- lasse ja külastavad arste rohkem kui taimetoitla- sed. Ka taandarengut pıhjustavad haigused hakkavad neid taimetoit- lastest varem kimbutama. Nimetatud uuring nitas, et südamehaiguste ja vhi risk, eriti mao- ja jme- soolevhi risk on otseselt seotud liha tarbimisega. Samuti leidsid uuringu autorid seoseid teiste see- detrakti haigustega, nagu divertikuliit (jmesoole sopistisepıletik), koliit (pıletikulise soolehaiguse krooniline vorm) ja ap- penditsiit (pimesoole pıle- tikuline protsess). Juba pikemat aega on peetud taimetoitlust sobi- vaks sekkumiseks vıi ra- viks kardiovakulaarsete haiguste, kırgvererıhu- tıve, vhi, neeruhaiguste ja diabeedi puhul, taime- toitlusele üleminek v- hendab reumaatilisi ning kindlasti ka menopausiga seotud sümptomeid. Jimm Mann Uus-Meremaa Ota- go likoolist uuris 6115 liha mittetarbivat ja 5015 liha tarbivat isikut Suur- britannias ja leidis, et 12-aastase perioodi jooksul oli vegetaarlaste vhki haigestumine 40% viksem. 48 000 mehe uuring leidis, et rohkem kui viis korda ndalas punast liha svatel meestel oli eesnrme- vhki 2,6 korda rohkem kui nendel, kes sıid seda üks kord ndalas. Maailma Vhi Uurimise Fond (WCRF) viitab vga selgele vhi seosele toidu- ga. Nad on lbi vaadanud tuhanded uuringud ning jreldavad oma lıppkok- kuvıttes seda, et vikeste muutustega dieedis saab vhendada vhiriski 30- 40%. Esimeseks sammuks peaks olema punase liha tarbimise vhendamine, soovituslikult alla 80 grammi pevas. Nad soo- vitavad punase liha ase- mel tarbida kala, linnu- ja metsloomaliha. Mrkisite, et lihas puu- duvad fütotoitained ja antioksüdandid, mis kaitsevad vhi eest. Kas on midagi veel, mis tıstab vhiriski? Vhiriski tıstavad lihas sisalduvate valkude lagu- produktid. Mittetielik valkude imendumine ja valgu laguproduktide tek- kimine suurendavad vhi- riski, sest need muutuvad soolebakterite toimel pa- haloomulisi ühendeid si- saldavateks polüamiinideks. Need ühendid on seotud liha roiskumisprotsessiga meie sooletraktis. Kui valgud ei seedu lıpuni, siis need roiskuvad. Polüamiinide roll vhi kasvus ja arenemises on selge jmesoolevhi pu- hul, kuid uuringud tıenda- vad nende rolli ka teiste v- hiliikide, eriti rinna-, ees- nrme- ja ajuvhi puhul. Laboritingimustes hakka- vad vhirakud polüamii- nide juuresolekul vga kii- resti paljunema. Kui polüa- miinid eemaldatakse, toi- mub vastupidine protsess. Vahel soovitatakse liha süüa pıhjusel, et juba meie kauged esivanemad sıid seda. Esivanemad aga tarvitasid peamiselt metsloomade liha. See si- saldab koduloomade li- hast umbes viis korda rohkem kasulikke polü- küllastamata rasvhappeid ja vhem rasva (4%, ko- duloom 30-40%). Karja- maal snud loomadel on ka niteks konjugeeritud linoolhappe ehk CLA si- saldus kümme korda suu- rem kui sdateraviljaga toidetutel. Tegemist on asendamatu rasvhappe vormiga, mis tekib loo- duslikult lihas ja piimas. Eriti halvad on suitsuta- tud produktid, mis sisal- davad naatriumnitraati ja -nitriteid. Need vhenda- vad küll toidu riknemist, kuid suurendavad vhi- riski. Need reageerivad maos toidu aminohape- tega ning moodustavad vhkitekitavaid ühendeid nitrosoamiine. Nitraatide tarbimine on seotud ena- miku lapsepılves esineva- te vhkidega (leukeemia, lümfoom, ajuvhk). Hir- muratavad on arvud, mis nitavad leukeemias- se haigestumise tıusu lastel, kes tarbivad palju hot-doge ja hamburgereid. Kui naised svad rase- duse ajal suitsutatud too- teid kaks korda pevas, on nende laste ajuvhki haigestumise risk kır- gem, ning lastel, kes s- vad mrgatavalt rohkem sinki, peekonit ja vorsti, on lümfoomi haigestumise risk teistest lastest suurem. Kui palju peaks/vıiks liha süüa, et see jks tervislikkuse piiridesse? Toidusoovitused liha tarbi- miseks on jrgmised: kui tarvitada punast liha, siis vıimalikult lahjat ning mit- te rohkem kui 90-120 grammi pevas - see on um- bes mngukaardipaki suu- rune tükk. Veel tervisli- kum oleks liha tarbida paar korda ndalas kuni paar korda kuus, loomseid valke saada hapendatud piimatoodetest (üks kord pevas kas üks tass piima vıi 30 grammi piimatoo- teid), munast ja kalast. Kala soovitatakse tarbida kolm kuni viis korda nda- las, ülejnud valgud saa- da taimsetest allikatest (tistera- ja kaunvili). Vldi kindlasti üleküpse- tamist ja sestunud liha smist. Vldi praadimist ja suitsutatud tooteid. Kasuta aurutamist vıi teisi tervislikumaid toiduvalmistamise viise. Ei hot-dogidele! Eriti kehtib see alla 12-aastaste laste ja rasedate kohta. Vıimalusel hangi kar- jamaal snud vıi metsi- kult kasvanud loomade liha. Liha tarbi alati koos vrske salati ja aedvilja- dega. Need sisaldavad vhivastaseid ühendeid. Kui tarbid peva jooksul erinevat vrvi (nn viker- kaarevalikus) aedvilju, oled teinud endale nn vhivastase kokteili, mis kompenseerib liha kahjulikku mıju. Pokumaa sai kofestivalilt kingi- tuseks kiige. 15.-20. augustini toimu- nud kofestivalil «Pılvamaa - rohelisem elu» toimus mitmeid erinevaid ttubasid. Kahel peval Mooste restauraatoritekojas aset leidnud roikambli ıpitoas valmis Tauno Talivee juhendamisel kiik, mis otsustati kofestivali korralduskomisjoni ettepanekul kinkida Pokumaale. Ttoas lksid meisterdusmaterjalina kasutusse jndrikud ja kıverad raiejgid, millele enamasti langeb osaks vaalu- tıugatult lageda taeva alla kıdunema jda. Omamoodi materjali tıttu valmis ka omaprane kiik, mille kaht kiikujat kırvuti mahutavale pıhiatraktsioonile lisandub ka vike planklauast kettkiigeke ja nrredel. Kiige valmistasid Tauno Talivee (pildil vasakul), Silver Kurrikoff ja Mihkel Krbla. Lisaks kiigele valmisid ttoa kaheteist- kümne huvilise ke all pakkudest ja plan- kudest kogukad pingid ja laud, puu- kıverikust seljatoega tool, teadete tahvel, vikelapse kiik ja oksajkidest mait- seaineriiul. Enamik valminud esemetest jb messiinventarina kasutusse SA-s Pılvamaa Arenduskeskus. Margit kva tekst ja foto I ntervjuu Küsis Margit kva Arst-toitumisterapeut Annely Soots Isetegijate imedemaa Piisab vaid seljatada laiskus ning jalad kodust vlja viia, kui juba oled aru saanud, et otsus ennast uues olukorras proovile panna oli ıige valik. Just selline kogemus langes mulle osaks otsusega osaleda Tarbijakülje ilmumise ajaks ajalooks saanud tnavuse kofestivali roikambli ıpitoas. Eks vıttis ikka pıue vrisema ka. ks asi on kodus nikerdada, tulemust vaadata ning prast kerget kriitikat tıdeda, et kib kah. Aga tulla ja teha koos teistega ja teiste nhes, polegi nii lihtne. Pealegi, kui juhtud olema see üks klimp supi sees. Nüüd asjale jrele vaadates on tunne üsnagi uhke ja h. Teadjad ütlevad, et vale on keskenduda vaid tulemusele, thtis on ka protsess. On. Kıverat oksa kes hoides vaatad ja mıtled, et kuidas sellest vıimalikult sirge ja sile tulemus luua ja veel nii, et ka kıverused alles jksid. Hakkad vaikselt katsetama, mrkad esimesi mdapanekuid, uurid, kuidas asja praavitada ja muudkui kulged edasi lıpptulemuse poole. kofestivali ndalal toimus mitmeid pınevaid ttubasid ja metsaretki huvitavate inimeste juhendamisel. Ise küll ei osalenud, aga kuulu jrgi pani tippkokk Kopli talu kgis toimunud hoi- distamise ttoas ühte purki kokku kırvitsa ja tilli ning üld- kokkuvıttes andnud toidualane ettevıtmine osalenutele teadmise, et mis kılbab patta panna, kılbab ka purki panna ja eriskummaliste pur- ginaabrite kokkusobi- vuse katsetamisel tasub olla senisest julgem ja leidlikum. Isetegmise rıım on puhas rıım ja see teadmine, et meil siin Pılvamaal seda ise tegemist ja omamoodi olemist vrtustatakse, on lıpmata hea. No ja siis veel kirss tordil - Mooste. Meistritehoovi erinevatest us- test sisse kii- gates oled nagu Alice imedemaal. Olge ikka isetegijad!
Transcript of Arst-toitumisterapeut Annely Soots manitseb söestunud liha ... · üks kord nädalas. Maailma...
Koit 25. august �11 7Toimetaja Margit Õkva,
[email protected],tel 799 9453, 5333 7517
Toimetajalt
Tarbijakaitseamet, Rahukohtu 2, 10130 Tallinn; tel 620 1700; nõuandetel 620 1707, 1330 (E-R 8-16.30);faks 620 1701; [email protected]; infopäringu/kaebuse esitamise vorm: http://www.tka.riik.ee/1607;
kodulehekülg http://www.tka.riik.ee/ Tartu- ja Põlvamaa tarbijale: Õpetaja 9a, 51003 Tartu(E ja N 9-16); tel 748 2262, 748 2270; [email protected], [email protected]
Margit Õkva
Kuni päike veel vähegi onarmuline soojust jagama,seni kestab ka grillihooaeg.Liha pole aga teadagitervisliku toitumiseesimene valik. Selgitusijagab toitumisterapeutANNELY SOOTS.
Mida rohkem loomseid ras-vu ja liha tarbida, sedasuurem on risk haigestudavähki. See näikse olevattõde, mida paljud teavad,kuid ei tunnista, vaatama-ta sellele, et mitmed uurin-gud nimetatud seost tõesta-vad. Kuid on neidki uurin-guid, kus pole leitud mingitseost liha tarbimise javähki haigestumise vahel.
Millest võivad tulene-da nende uuringutetulemuste erinevused?
Küsimus on eeskättselles, mida mingikonkreetne liha sisaldabja kuidas me sellega ringikäime. Lihas puuduvadfütotoitained ja anti-oksüdandid, mis kait-sevad vähi eest. Lihas onküllastatud rasvu ja teisipotentsiaalselt vähkiteki-tavaid ühendeid, sealhul-gas pestitsiidide jääkening grillimisel ja praadi-misel tekkivaid polütsük-lilisi aromaatseid hüdro-karboone ja heterotsük-lilisi amiine. Mida rohkemliha küpsetatakse, sedarohkem neid tekib. Paljuduuringud viitavad vähkihaigestumise seosele sel-lega, kui palju süüakseküpsetatud ja grillitud liha.On tuvastatud ka seda, etmida rohkem on lihaskasvuhormoone, sedasuurem on vähirisk.
Prof John Dickersoni jatema kolleegide SurreyÜlikoolis läbi viidud uu-ring näitas, et lihasöö-
Arst-toitumisterapeut Annely Sootsmanitseb söestunud liha mitte sööma
jatel on kehvem tervis.Lihasööjad satuvad kakskorda sagedamini haig-lasse ja külastavad arsterohkem kui taimetoitla-sed. Ka taandarengutpõhjustavad haigusedhakkavad neid taimetoit-lastest varem kimbutama.Nimetatud uuring näitas,et südamehaiguste ja vähirisk, eriti mao- ja jäme-soolevähi risk on otseseltseotud liha tarbimisega.Samuti leidsid uuringuautorid seoseid teiste see-detrakti haigustega, nagudivertikuliit (jämesoolesopistisepõletik), koliit(põletikulise soolehaigusekrooniline vorm) ja ap-penditsiit (pimesoole põle-tikuline protsess).
Juba pikemat aega onpeetud taimetoitlust sobi-vaks sekkumiseks või ra-viks kardiovakulaarsetehaiguste, kõrgvererõhu-tõve, vähi, neeruhaigusteja diabeedi puhul, taime-toitlusele üleminek vä-hendab reumaatilisi ningkindlasti ka menopausigaseotud sümptomeid. JimmMann Uus-Meremaa Ota-go Ülikoolist uuris 6115liha mittetarbivat ja 5015liha tarbivat isikut Suur-britannias ja leidis, et12-aastase perioodijooksul oli vegetaarlastevähki haigestumine 40%väiksem. 48 000 meheuuring leidis, et rohkemkui viis korda nädalaspunast liha söövatelmeestel oli eesnäärme-vähki 2,6 korda rohkemkui nendel, kes sõid sedaüks kord nädalas.
Maailma Vähi UurimiseFond (WCRF) viitab vägaselgele vähi seosele toidu-ga. Nad on läbi vaadanudtuhanded uuringud ning
järeldavad oma lõppkok-kuvõttes seda, et väikestemuutustega dieedis saabvähendada vähiriski 30-40%. Esimeseks sammukspeaks olema punase lihatarbimise vähendamine,soovituslikult alla 80grammi päevas. Nad soo-vitavad punase liha ase-mel tarbida kala, linnu-ja metsloomaliha.
Märkisite, et lihas puu-duvad fütotoitained jaantioksüdandid, miskaitsevad vähi eest.Kas on midagi veel,mis tõstab vähiriski?
Vähiriski tõstavad lihassisalduvate valkude lagu-produktid. Mittetäielikvalkude imendumine javalgu laguproduktide tek-kimine suurendavad vähi-riski, sest need muutuvadsoolebakterite toimel pa-haloomulisi ühendeid si-saldavateks polüamiinideks.Need ühendid on seotudliha roiskumisprotsessigameie sooletraktis. Kuivalgud ei seedu lõpuni,siis need roiskuvad.
Polüamiinide roll vähikasvus ja arenemises onselge jämesoolevähi pu-hul, kuid uuringud tõenda-vad nende rolli ka teiste vä-hiliikide, eriti rinna-, ees-
näärme- ja ajuvähi puhul.Laboritingimustes hakka-vad vähirakud polüamii-nide juuresolekul väga kii-resti paljunema. Kui polüa-miinid eemaldatakse, toi-mub vastupidine protsess.
Vahel soovitatakse lihasüüa põhjusel, et jubameie kauged esivanemadsõid seda. Esivanemadaga tarvitasid peamiseltmetsloomade liha. See si-saldab koduloomade li-hast umbes viis kordarohkem kasulikke polü-küllastamata rasvhappeidja vähem rasva (4%, ko-duloom 30-40%). Karja-maal söönud loomadel onka näiteks konjugeeritudlinoolhappe ehk CLA si-saldus kümme korda suu-rem kui söödateraviljagatoidetutel. Tegemist onasendamatu rasvhappevormiga, mis tekib loo-duslikult lihas ja piimas.
Eriti halvad on suitsuta-tud produktid, mis sisal-davad naatriumnitraati ja-nitriteid. Need vähenda-vad küll toidu riknemist,kuid suurendavad vähi-riski. Need reageerivadmaos toidu aminohape-tega ning moodustavadvähkitekitavaid ühendeidnitrosoamiine. Nitraatidetarbimine on seotud ena-miku lapsepõlves esineva-te vähkidega (leukeemia,lümfoom, ajuvähk). Hir-muäratavad on arvud,mis näitavad leukeemias-se haigestumise tõusulastel, kes tarbivad paljuhot-doge ja hamburgereid.Kui naised söövad rase-duse ajal suitsutatud too-teid kaks korda päevas,on nende laste ajuvähkihaigestumise risk kõr-gem, ning lastel, kes söö-vad märgatavalt rohkem
sinki, peekonit ja vorsti, onlümfoomi haigestumiserisk teistest lastest suurem.
Kui palju peaks/võiksliha süüa, et see jääkstervislikkuse piiridesse?
Toidusoovitused liha tarbi-miseks on järgmised: kuitarvitada punast liha, siisvõimalikult lahjat ning mit-te rohkem kui 90-120grammi päevas - see on um-bes mängukaardipaki suu-rune tükk. Veel tervisli-kum oleks liha tarbidapaar korda nädalas kunipaar korda kuus, loomseidvalke saada hapendatudpiimatoodetest (üks kordpäevas kas üks tass piimavõi 30 grammi piimatoo-teid), munast ja kalast.Kala soovitatakse tarbidakolm kuni viis korda näda-las, ülejäänud valgud saa-da taimsetest allikatest(täistera- ja kaunvili).
Väldi kindlasti üleküpse-tamist ja söestunud lihasöömist. Väldi praadimistja suitsutatud tooteid.Kasuta aurutamist võiteisi tervislikumaidtoiduvalmistamise viise.Ei hot-dogidele! Eritikehtib see alla 12-aastastelaste ja rasedate kohta.
Võimalusel hangi kar-jamaal söönud või metsi-kult kasvanud loomadeliha. Liha tarbi alati koosvärske salati ja aedvilja-dega. Need sisaldavadvähivastaseid ühendeid.Kui tarbid päeva jooksulerinevat värvi (nn viker-kaarevalikus) aedvilju,oled teinud endale nnvähivastase kokteili,mis kompenseerib lihakahjulikku mõju.
Pokumaa sai ökofestivalilt kingi-tuseks kiige. 15.-20. augustini toimu-nud ökofestivalil «Põlvamaa - rohelisemelu» toimus mitmeid erinevaid töötubasid.Kahel päeval Mooste restauraatoritekojasaset leidnud roikamööbli õpitoas valmisTauno Talivee juhendamisel kiik, misotsustati ökofestivali korralduskomisjoniettepanekul kinkida Pokumaale.
Töötoas läksid meisterdusmaterjalinakasutusse jändrikud ja kõverad raiejäägid,millele enamasti langeb osaks vaalu-tõugatult lageda taeva alla kõdunemajääda. Omamoodi materjali tõttu valmis kaomapärane kiik, mille kaht kiikujat kõrvutimahutavale põhiatraktsioonile lisandub kaväike planklauast kettkiigeke ja nöörredel.Kiige valmistasid Tauno Talivee (pildilvasakul), Silver Kurrikoff ja Mihkel Kärbla.
Lisaks kiigele valmisid töötoa kaheteist-kümne huvilise käe all pakkudest ja plan-kudest kogukad pingid ja laud, puu-kõverikust seljatoega tool, teadete tahvel,väikelapse kiik ja oksajääkidest mait-seaineriiul. Enamik valminud esemetestjääb messiinventarina kasutusse SA-sPõlvamaa Arenduskeskus.
Margit Õkva tekst ja foto
Intervjuu
Küsis Margit Õkva
Arst-toitumisterapeutAnnely Soots
IsetegijateimedemaaPiisab vaid seljatadalaiskus ning jaladkodust välja viia, kuijuba oled aru saanud,et otsus ennast uuesolukorras proovilepanna oli õige valik.Just selline kogemuslanges mulle osaksotsusega osaledaTarbijakülje ilmumiseajaks ajalooks saanudtänavuse ökofestivaliroikamööbli õpitoas.Eks võttis ikka põuevärisema ka. Üks asion kodus nikerdada,tulemust vaadata ningpärast kerget kriitikattõdeda, et käib kah.Aga tulla ja teha koosteistega ja teistenähes, polegi nii lihtne.Pealegi, kui juhtudolema see üks klimpsupi sees.
Nüüd asjale järelevaadates on tunneüsnagi uhke ja hää.Teadjad ütlevad, et valeon keskenduda vaidtulemusele, tähtis on kaprotsess. On. Kõveratoksa käes hoides vaatadja mõtled, et kuidassellest võimalikult sirgeja sile tulemus luua javeel nii, et ka kõverusedalles jääksid. Hakkadvaikselt katsetama,märkad esimesimöödapanekuid, uurid,kuidas asja praavitadaja muudkui kulgededasi lõpptulemusepoole.
Ökofestivali nädalaltoimus mitmeidpõnevaid töötubasid jametsaretki huvitavateinimeste juhendamisel.Ise küll ei osalenud,aga kuulu järgi panitippkokk Kopli taluköögis toimunud hoi-distamise töötoas ühtepurki kokku kõrvitsaja tðilli ning üld-kokkuvõttes andnudtoidualane ettevõtmineosalenutele teadmise, etmis kõlbab patta panna,kõlbab ka purki pannaja eriskummaliste pur-ginaabrite kokkusobi-vuse katsetamisel tasubolla senisest julgem jaleidlikum.
Isetegmise rõõm onpuhas rõõm ja seeteadmine, et meil siinPõlvamaal seda isetegemist ja omamoodiolemist väärtustatakse,on lõpmata hea. No jasiis veel kirss tordil -Mooste. Meistritehoovierinevatest us-test sisse kii-gates olednagu Aliceimedemaal.
Olge ikkaisetegijad!
