Peace Dividend Marketplace Timor-Leste: Impact Assessment Report - Lautem (Tetun)

16
Me erkadu Pe eace Divide husi Hal end Timor lo Parseria La r-Leste Re a (Matchm autem elatóriu A making) M ti Avaliasaun Mikro: Relató Peace D S Dili, imor-leste@ n Impaktu óriu Ida Hus Dividend Tru Scott McCor , Timor-Lest @pdtglobal.or si: st rd te rg

description

Penilaian dari dampak penghubung bisnis kecil (Micro Macthmaking) di Lautem adalah salah satu dari serangkaian penelitian yang bertujuan untuk mengumpulkan penilaian yang lebih mendalam tentang dampak dari Peace Dividend Marketplace, yang berfokus pada penciptaan lapangan kerja dan reinvestasi. Laporan ini menyoroti temuan-temuan dari 191 wawancara dengan para pemasok di Lautem, yang mana telah memperoleh manfaat dari layanan pengubung bisnis kecil (Mikro Macthmaking). Program penghubung bisnis (Matchmaking) di Lautem telah beropersi sejak Maret 2008 hingga Juli 2010, yang mana telah memfasilitasi hampir $ 640.000 ke dalam ekonomi lokal.

Transcript of Peace Dividend Marketplace Timor-Leste: Impact Assessment Report - Lautem (Tetun)

Meerkadu Peeace Dividehusi Hal

end Timorlo Parseria

La

r-Leste Rea (Matchm

autem

elatóriu Amaking) M

ti

AvaliasaunMikro:

RelatóPeace D

SDili,

imor-leste@

n Impaktu

óriu Ida HusDividend TruScott McCor, Timor-Lest

@pdtglobal.or

 

si: st rd te rg

© Peac

Índis

Índise

Sumá

1. Intr

2. Pon

3. Hal

4. Rez

4.1

4.2

4.3

4.4

4.5

4.6

4.7

4.8

5. Ko

Projehusi F

nia

ce Dividend Tru

e

e no Rekoñes

áriu Ezekutivu

rodusaun ......

ntu Jerál Ava

lo Parseria (M

zultadu sira ..

1 Pontu Jerál k

2 Períodu Tem

3 Sektór Lima

4 Kondisaun E

5 Serbisu sira

6 Serbisu sira

7 Hatene tuir R

8 Istória Ida h

nkluzaun .....

etu Merkadu PFundasaun Faan ba Inisiativ

(Matchma

st 2011

imentu: ........

u ...................

.....................

liasaun Impak

Matchmaking)

.....................

kona-bá Distr

mpu husi Pars

a Reprezentad

Empregu nian

ne’ebé Kria o

ne’ebé Hetan

Rendimentu n

husi Kampu ...

.....................

Peace Dividenamília Arsenava Lokál sira aking) Mikro

.....................

.....................

.....................

ktu Halo Pars

) Mikro .........

.....................

ritu Lautem ..

seiru ne’ebé T

du .................

n Molok Invo

ona ...............

n Parseiru ......

ne’ebé Deriva

.....................

.....................

Rek

nd Timor-Lesault (the Arsen(the Canadianiha Lautem n

......................

......................

......................

seria (Matchm

......................

......................

......................

Taka liu $1,00

......................

lvimentu Hal

......................

......................

adu husi Halo

......................

......................

koñesimentu

ste nian ne’e pnault Family n Fund for Lone’e sai posív

.....................

.....................

.....................

making) Mikr

.....................

.....................

.....................

00 .................

.....................

lo Parseria (M

.....................

.....................

o Parseria (M

.....................

.....................

patrosinadu hFoundation), ocal Initiativevel ho apiou h

.....................

.....................

.....................

ro ...................

.....................

.....................

.....................

.....................

.....................

Matchmaking)

.....................

.....................

atchmaking) .

.....................

.....................

ho kontribuisa AusAid, Fun

es), no Eni. Hhusi AusAid n

......................

.....................

.....................

.....................

.....................

.....................

.....................

.....................

.....................

) nian ...........

.....................

................... 1

................... 1

................... 1

................... 1

aun laran-luakndu Kanadian

Halo parseria no Eni

i

. i

ii

1

1

2

3

4

4

5

7

8

10

10

12

12

k nu

© Peac

Peaceoperasira bforsa atu fainstrumerka RelatóDividiha dianalizmonemak ahamuAgrikEkipa

NúmeManePermaEspes NúmeEmpanian Núme(MatcEdukaEkipaEmprNeses

IndúsPeskaBens Konst Relatósira-nprivad

ce Dividend Tru

e Dividend Trasaun dame noele fó misaunliután no damasilita aprovi

umentál sira hadu nian iha n

óriu ida-ne’edend Timor-Listritu Lautemza kona-bá imtáriu hotu-hoanaliza ona,

utuk lima; sekkultura no Pamentu Boboo

Rezultadu

eru Totál hue anente sializadu

eru husi Emaarseiradu ba

eru husi Instchmaking) nasaun amentu reendimentu Nsidade/Hakara

Sektór sira wT

tria Primária as) Imobiliáriu (Rtrusaun no Ek

óriu ne’e hakne’e hatudu odu, kria serbis

st 2010

rust (PDT) nuo umanitária n sira ne’ebé bme fuan ne’ebizionamentu hodi alkansa nasaun tolu ih

e aprezenta reste (MPD-Tm. Dadus nempaktu husi tu aprezenta ne’ebé ho vatór tolu ne’eb

Peskas), Benot sira.

u Xave sira

si Serbisu ne

a sira ne’ebéa Oportunida

tánsia sira nene’e Gasta ba

Negósiu Founak Pesoál nian

with the Highransactions (Inklui Agrik

Real Estate) nkipamentu Bo

ktuir kona-bá kona katak prsu sira, no est

Sumá

u’udár oganiznian sira sai baratu, lailaisbé boot liutánlokál no hasobjetivu hir

ha mundu: Af

rezultadu siraTL) kona-bá a’e halibur bakriasaun seriha Dollares A

alór hamutuk bé mak iha vans Imobiliáriu

a husi Estu

e’ebé Kria on91 18 48

é mak ade Serbisu

e’ebé mak nia iha:

n n

hest Value

kultura no

no Seguru oboot sira

kontestu no mrojetu MPD-timula ekonom

áriu Ezekutiv

zasaun lukru-lefetivu, efisies no elegante n. Projetu sirasa’e konxiénrak-ne’e. iha feganistaun, H

a husi estudatividade sira a parseria sirrbisu nian noAmerikanu). $251,885. T

alór dollar niau (Real Est

udu Avalias

na Feto TemporLa espe

a Finansiam

metodolojia nTL nian promia iha nível

vu

laek ida únikuente no mós eliu – ne’ebé r

a Merkadu Pensia merkadu

daudaun ne’Haiti no Timo

du avaliasaunhalo parseria

ra ne’ebé mao mós sektórTotál iha tran

Transasaun hian aas liu maktate) no Seg

saun Impak

ráriu esializadu

mentu Prodús

Va

$

$$

ne’ebé uza hoomove ona d

distritu no m

u, ne’ebé dedekitativu liutárezulta iha daeace Dividen

u nian, nu’ud’e PDT hala’or-Leste.

n impaktu Ma (matchmakinak taka ho $1r privadu loknsasaun ketakirak-ne’e kobk: Indústria Pguru; no Ko

ktu Lautem

94

84

s liuhosi Halo

49 25 16

168

alór totál

$211,160

$25,560 $11,085

di halibur daddezenvolvime

mós iha rai-lar

dikadu atu halán hodi nuneame ida ne’eb

nd nian, dezeñdár ferrament’o projetu sir

Merkadu Peacng) mikro nia1,000 resin nkál nian (valók hamutuk 11bre totál sektórimária (Inkluonstrusaun n

m nian

3 76 46

o Parseria

dus. Rezultadentu ba sektóan tomak.

ii

lo ’e bé ña tu ra

ce an no ór 14 ór ui no

du ór

© Peac

Série konkldistritsérie Distrimanánkapitá

ce Dividend Tru

sira husi rellui ho relatórtu 9 iha ne’ebida-ne’e nia

ibuisaun Tendn kontratu siál Timor-Lest

st 2010

latóriu avaliaiu agregadu i

bé mak PDT fan mak estudder (SDT). Sra ne’ebé mate nian.

asaun impaktuida ne’ebe hafó asisténsia hdu no relatóDT ne’e serb

ak iha valór b

u halo parseralo análize kohalo parseria óriu avaliasaubisu ho negósboot no prim

ria (matchmaona-bá rezult(matchmakinun impaktu siu boboot si

máriamente ha

aking) mikrotadu MPD-TLng) mikro nianian ida ko

ira ne’ebé maalo funsionam

nian ne’e sL nian sira ihn. Koinside h

ona-bá Servisak típikamentmentu iha Dil

iii

ei ha ho su te li,

© Peac

1. Int Tuir Bformáhusik (idadetaxa durbandezennu’ud Serbisiha TiserbisTimorsei ajsustenpás id

2. Pon Ba ti(matcDividentre sira ihfa’an, Istórikhusi tEnkuafornesne’e nne’ebhalo pfunsioreferehusi sinterkmodetiha o

1Grupsira, Inf2 SecreEmpreg

ce Dividend Tru

trodusaun

Banku Mundál kria ona se

ona eskola.1

e 15-29), partdezempregu

na sira sa’e nvolvimentu sdár problema g

su ne’ebé maimor-Leste nesu nian ho núr-Leste (MPDjuda estabelentável no fó oda ne’ebé segu

ntu Jerál Av

nan rua resichmaking) niadend nian. Ser

ema hirak neha Timor-Les, hodi kria op

kamente PDTtransasaun idantu ida-ne’ese ba negósiunia impaktu é mak sei habparseria (matona. Ba propóe ba atividadesosa-na’in id

kámbiu osan lu ida husi im

ona relatóriu i

pu Banku Mundinformasaun konaetaria de Estado dgu Juventude (N

st 2010

iál nia relatórerbisu hamut1 Tinan rua ltikularmente inian hamutukona to’o 43sektór privadgrave ida ba n

ak Peace Divie’e aliñadu atúmeru husi sD-TL) ne’e suese sektór poportunidade uru no dura li

valiasaun Imp

in nia laran, an ba negósiurvisu ne’e hoe’ebé mak buste no, hodi haortundiade ba

T monitoriza da-idak ne’eb

oferese desku sira Timor-Ltotál ba iha belar avaliasatchmaking) mózitu sira huse halo parserida ba iha for

ba sasán kampaktu ne’ebéida kona-bá i

iál nian no Banka-bá Dezenvolvimda Formação Pro

NYEAP) 2009, 20

riu ida ne’ebtuk 400 iha tliutiha nasauiha sentru sirak 20% iha á

3%.2 Laiha pdu no kria senasaun ne’e n

idend Trust (tu responde baserbisu sira nuporta husi fiprivadu ida n

serbisu nian iután.

paktu Halo P

Peace Dividu ki’ik sira iho intensaun atuka atu sosa nadi’ak fluxu ia kreximentu

ona susesu hbé fasilita onkrisaun útil idLeste nian, lahekonomia lo

aun impaktu nmikro kona-bási relatóriu idia (matchmakrnesidór ida na servisu siraé mak prograimpaktu husi

ku Dezenvolvimementu Ekonómikofissional e Emp009, pájina 4.

é publika ihatinan-tinan ap

un ne’e nia taa distritu nianárea rurál siraprograma esperbisu sira, esnia moris di’a

(PDT) realizaa disparidadene’ebé disponilozofia katakne’ebé sustensira ne’ebé k

Parseria (Ma

dend Trust fha Timor-Lestu prenxe lakno hirak ne’einformasaun nsektór privad

husi programana, nune’e mda husi valór mhó modun rumkál nian. Idanian hodi hará komunidada-ne’e nian, h

king) hotu-hotne’ebé fasilit

a. Relatóriu kama ne’e halo

atividade sir

entu Aziátiku, ihku no Sosiál nianprego (SEFOPE)

a tinan 2007, prosimadameaxa husi juvn, sai aas. Daua, ho taxa depesífiku rumstagnasaun e

ak.

a ona liuhosi e entre númerunível. Projetuk ajuda negósntável. Ho skontinuadu, b

atchmaking)

fornese ona ste, liuhosi nikuna iha inforebé mak bukanian entre so

du nian no mó

a ne’e hodi gmós númeru monetáriu niama medida koa-ne’e relatórree klean liutáde negósiu niahalo parseria tu ne’ebé la bta transasaunkona-bá Laut

o onaiha nívelra halo parser

ha konsultasaun hn, Agostu 2007, ), Timor-Leste n

Timor-Lesteente ba ema entude ne’ebudaun ne’e Tezempregu n

ma ne’ebé hoekonómiku se

ninia projetuu husi ema si

u Merkadu Psiu sira hodi msektór privadbele halo met

Mikro

servisu sira inia Projetu Mrmasaun nian

a atu fa’an sasa-na’in no e

ós kriasaun se

grava valór tototál husi tran ne’ebé maomprensivu idriu ida husi rán ba iha benan sira iha n(matchmakin

bazeia iha Din ida iha ne’utem nian idal distritu nianria (matchma

ho Parseiru Dezpájina 3.

nia Planu Asaun

e nia ekonom20,000 ne’eb

bé dezempregTimor-Leste ihnian iha sentro alvu ba ihei kontinua s

u merkadu niara ne’ebé bukeace Dividenmanán negósidu ida ne’ebtin progresu b

halo parserMerkadu Peacn ne’ebé ezistasán no servisma sira ne’eb

erbisu nian.

otál dollar niaransasaun sirak servisu neda husi servisrelatóriu baluefísiu sira hu

ne’ebé mak nng) mikro niaili, ka ligasau’ebé mak hala-ne’e nu’udán. PDT publikaking) nian ih

zenvolvimentu

Nasionál ba

1

ia bé gu ha ru ha ai

an ka nd iu bé ba

ia ce te su bé

an ra. ’e su un usi ia an un lo ár ka ha

© Peac

Baucahotu n Bazeinian hLeste parserona mmikroekonó Levankuantentrevbele hpasadno móno ha Tersesira, lsira nrejiausira lane’ebsusesumaiorparserba ihabainh Daduhusi okona-dominne’eb

3. Ha Merkamikrosuprimlokál falta imerkakoñesdistritnian.

3 Haree

ce Dividend Tru

au3 no sei pubne’ebé mak at

ia ba levantamhodi sukat kr(MPD-TL) n

ria (matchmamodifikasaun o nian nune’eómiku.

ntamentu ida tia husi tempuvista levantamhanoin hikas

du. Segundu, nós kobertura tlo kontaktu h

iru, fornesidóá’os nesesária

nia rezidénsiaun sira rurál nabele grava pé mak iha priu nian husi enria husi forneria nian hamua impaktu hu

hira haree han

s ne’e forneseoportunidade -bá valór monante liu, seré hetan liuho

alo Parseria (

adu Peace Do iha tinan 20mentu lokál nnian iha nasa

iha informasaadu. Pesoál hsimentu kona-tu sira. Ativid

e http://www.pea

st 2010

blika relatóritividade halo

mentu prova iriasaun serbisnian dezenvolaking) mikro kapropriadu be mós kondi

ho tipu ida-nu ne’ebé makmentu nian, in

iha tempu pnasaun ne’e ntelekomunika

ho fornesidór

ór barak ne’eamente negósa ka númerunian, laiha telporsaun ida hinsípiu identifntrevista sira-sidór sira namutuk 64%. Apusi programaesan modelu

e informasaunnegósiu ne’e

onetáriu husi rbisu hira masi parseria ida

(Matchmakin

Dividend Timo008 depois denian ho atór iaun ne’e nia aun merkadu nhalo parseria -bá parte rua dade sosa loká

acedividendtrust

u agregadu idparseria (mat

ida ne’ebé uzsu nian iha plve levantamekona-bá kriasa iha levantamsaun sira sel

ne’e nian difísk pasa ona ennformasaun nprezente, ne’nia falta iha iasaun nian nesira ne’ebé m

ebé involve ihsiu ne’ebé ma

u telefone (núlefone atu kohusi entrevisfika tiha ona a-ne’e lahanesamkari iha distpezarde dezafa halo parseriida badadus t

n ne’ebé makebé eziste ihparseria ida

ak hetan ona a-idak nian.

ng) Mikro

or-Leste nian haree tiha printernasionál distritu rural nian ne’ebé asira nia famne’e nia neseál nian susesi

t.org/en/Baucau_

da ne’ebé matchmaking) m

za iha projetuprovínsia Helmentu ida atu asaun serbisu nmentu Afeganluk ne’ebé es

sil atu implemtre finalizasau

ne’ebé haliburebé karik beinfraestrutura ’ebé limitadu

mak hela sai hu

ha parseria hiak rejista ona,úmeru ida huntaktu). Ho ktadu sira ne’atu analiza man husi ditrituritu nia laran

fiu sira, informia (matchmaktomak.

k largamente nha nível distria-idak hodi dparseiru ka k

n hahú ninia rokura ne’ebésira ne’ebé ssira ka ema

atualizadu no miliaridade hoesidade sira favamente ham

_Impact_Report

ak sintetiza inmikro nian hal

u Merkadu Pemand, Merkaavalia impaktno kreximentunistaun nian spesífiku ba

menta tanba raun husi parser ona ne’e refele muda onaa (nomeadameu) difikulta onusi sentru dis

irak-ne’e nu’, ne’ebé mak usi individuákondisaun ida’ebé entendid

maibé ikusmai u ba distritu. Itomak, peski

masaun ne’e oking) negósiu

nunka haree nitu nian. Reladeskreve tipukria ona, no

programa haé aas tebes baserbisu iha Tindividuál sirmós pekuliar

o ambiente masilita tebes a

mosu benefísiu

t.html

nformasaun hla’o.

eace Dividendadu Peace Ditu husi ninia tu sektór privaatu adapta baTimor-Leste

razaun balu. Peria ida no mfleta saida maa uitoan husiente kondisauna peskizadór stritu nian.

udár emprezáantes ba ne’e

ál sira, partika-ne’e, PDT du no mós trla konsege at

Iha Lautem, iizadór sira simoferese penetu nian iha T

ne’ebé haktuiatóriu ne’e hu parseria idmós oinsá m

alo parseria (a servisu ida

Timor-Leste. Dra ne’ebé maridade husi armerkadu lokáatividade sosau balu iha eko

husi distritu s

d Afeganistauvidend Timoprograma haladu nian. Hala negósiu níve nia ambient

Primeiru, tanbmós data sira b

ak entrevistadi rezultadu ihun estrada niasira atu relok

áriu individue troka tiha onkularmente ihnia peskizadóransasaun baltu avalia. Taxiha ne’ebé mamu resposta btrasaun valiozimor-Leste, s

ir kona-bá tipharee ba kotuda ne’ebé mamak gasta osa

(matchmakingne’ebé sei ligDiriji merkadak frustradu hrea ida-idak nl nian no mó

a lokál nian ihonomia distrit

2

ia

un r-lo lo el te

ba ba du ha an ka

ál na ha ór lu xa ak ba zu se

pu uk ak an

g) ga du ho ia ós ha tu

© Peac

Servisnegós(matcsira indevasTimornasionne’ebliu maentre fronte Desdeosan dollarhodi ManaMPDno Msuspeparser

4. Rez DaduMPDne’eb RelatóserbisTimorida ne Iha rerua: 1ne’e rnegósseidaubuka prenx RelatóSegunBa prtrabalona f

4 SecreEmpreg

ce Dividend Tru

su ne’e evolvsiu sira mudachmaking) nianternasionál nstadu ba iha nr-Leste. Hodnál sira, progré sustentávelak transasaunho sosa-na’ai

eira nian ho n

e ninia kriasabesik millaunres Amerikanalkansa való

atuto, Manufa-TL suspende

Manatuto iha fnde antes iharia (matchma

zultadu sira

s hotu-hotu n-TL nian koné tanjível no

óriu sira fokasu nian ne’e nr-Leste nia tae’ebé aas liu m

elatóriu ida-n1) Serbisu sirrefleta instánsiu nian atu uk eziste. Idahela traballad

xe pozisaun ne

óriu ne’e klandu halo distiropózitu sira hlladór hotu-hoformasaun esp

etaria de Estado dgu Juventude (N

st 2010

ve ona desdea tiha ona. Dan ne’e agoranian deit, iha nasaun ne’e, edi liga, ka ihrama halo parl iha Timor-Ln sira iha Indúin nasionál siasaun ne’e ni

aun iha tinan n $8 ba iha nnu). Fasilita oór ida ne’e iahi, Oecusse e ninia servisfulan Setembra tinan 2010.king) nian ho

ne’ebé halibunsidera ida-nebele sukat.

a ba iha efeitunu’udár PDT axa empregu nmak 43% iha

ne’e nia laranra ne’ebé kriansia ida iha n

kontrata traba segundu ne’dór no pesoáe’e, nune’e ha

asifika trabalinsaun ida enthusi levantamotu ne’ebé mpesífiku ida

da Formação Pro

NYEAP) 2009, 20

kedas ninia Diferensa ida a inklui ona sninia lista kliesensialmente

ha tempu ligarseria (match

Leste. Partikuústria Primáriaira. Daudaun ia parseiru ko

2008, progranegósiu lokálona transasauiha distritu 9no Viqueque

su sira halo pru 2010 nia r. Anaunserke

otu-hotu iha d

ur husi parsere’e nu’udár ku

u sira husi prnia objetivu pnian ne’e tuirsentru sira ur

n, empregu liua ona no mós

ne’ebé mak trballadór adisi’e refleta instál halo parseralo parseiru e

ladór sira ihtre serbisu-na

mentu nian, semak simu ona

ba serbisu n

ofissional e Emp009, pájina 4.

insepsaun tane’ebé bele n

sosa-na’in nasiente sira. Krie destrui tiha a hikas fali, making) nian

ularmente iha a (Inklui Agrine’e, fó ona mérsiu ne’eb

ama halo parsl sira hotu (vun úniku sira9: Ainaro, B

e. Infelizmentparseria (matcrohan. Servisue bele asegurdistritu sira sei

ria ne’ebé mauantia ida ne

rojetu MPD-Tprinsipál ida. r estimasaun arbana nian.4

uhosi asisténs 2) Serbisu ransasaun idaionál, hodi kánsia ida iha

ria nian hetanntre ema ne’e

a maneira toa’in sira ne’eberbisu-na’in sedukasaun ih

nian. Serbisu-

prego (SEFOPE)

anba nesesidanota mak katsionál sira, alrize tinan 200

rede sira ne’sosa-na’in n

n ne’e hametinLautem, núm

ikultura no Pefoku espesiál

bé boot liu, In

seria (matchmvalór monetára negoiu nianBaucau, Bobte, tanba limichmaking) niu sira iha Ai

ra finansiamei taka iha fula

ak taka ho vae’ebé apropria

TL nian ba ihHanesan me

aas liu 20% ih

nsia MPD-TLsira ne’ebé h

a rekere ona, kria serbisu i

ne’ebé mak n kandidatu (ebé buka serb

olu. Klasifikabé espesializasira ne’ebé esha, ka aas liu-na’in sira ne

), Timor-Leste n

ade no tipu trtak programalende instituis

06 nian iha efe’ebé iha kleurnasionál sira n relasaun nemeru transasaeskas) nian nl ida ba iha kdonézia.

making) rurál riu hotu-hotun hamutuk liuonaro, Covaitasaun finanan ne’e iha dinaro, Manufaentu tuirmai, an Marsu 201

alór liu $1,00adu atu hetan

ha empregu, nsiona ona ihha área rurál

L nian ne’e suhetan parseiru

ka permite, ida ne’ebé mprojetu ida ksira) ne’ebé

bisu ho serbisu

asaun primeiradu no mós laspesializadu nu, nível sekune’ebé la espe

nia Planu Asaun

ransasaun hua halo parsersaun ka peso

feitu ida ne’ebr tebes ona ihno fornesidó

egósiu nian siraun ne’ebé aae’ebé akontes

komérsiu kruz

nian diriji onu aprezenta ihu 12,800 resi

alima, Lautemsiamentu niandistritu Baucafahi no Lautem

atividade hal11 nia rohan.

00, tanba ekipn rezultadu sir

tanba kriasauha introdusaunsira, atinji to’

ukat tuir dalau. Ida primeirkontratu-na’i

mak antes neka empregu idapropriadu atu ida.

ru tuir jénerua espesializadune’e reprezentndária ka simesializadu ne

Nasionál ba

3

usi ia ál bé ha ór ra as se za

na ha in m, n, au m lo

pa ra

un n, ’o

an ru in ’e da tu

u. u. ta

mu ’e

© Peac

reprezformatrabalesperatempo6 nian Maskatu ndezenTrabamak irezultnu’udne’e, dollar

4.1 Po

Data HData TPeríodDollaTotál KuantTransImpakNúmeValór

4.2 Pe Tantutolu nrezultiha tinelijíve

5 Organpájina 6 Halo 7 Iha trsira hu(Iha ok

ce Dividend Tru

zenta serbisu-asaun espesialladór nian idaansa katak soráriu nian nen ka to’o praz

ki relatóriu avota katak rej

nvolvidu komallu nian, “besinsidénsia potadu ida, besidár fenómenu

importante ar nian bele la’

ontu Jerál kon

Halo ParseriaTaka du Relatóriu

ar ne’ebé FasiNúmeru husitia Média Do

sasaun sira nektu nian eru husi Entrer husi Transas

eríodu Tempu

u númeru no vnia laran. Númta iha osan hanan 2008, nel husi tinan

nizasaun Interna5. ona levantamen

ransasaun balun si fornesidór mú

kaziaun balun, last 2010

-na’in hotu-halizadu. Klasia-idak ba iha ei nafatin ihe’e ho esperanzu fulan 6 nian

valiasaun impjiaun sira iha

mpara ho nassik 70% husi obreza nian aik 90% husi

u primária idaatu hanoin hik’o tuir dalan h

na-bá Distritu

a (Matchmaki

lita i Transasaun llar nian iha T’ebé Konta b

evista ne’ebé saun sira ne’e

u husi Parseri

valór totál humeru no való

amutuk $149,ne’ebé rezulta2008 nian, la

asionál ba Trabal

ntu ba parseria 11mak presiza leva

últiplu, ne’ebé ma konsege entrev

hotu ne’ebé mifikasaun terspermanente n

ha serbisu nensa katak sei n.

aktu nian idaa ne’ebé maksaun ne’e nia

populasaun Taas bainhira k

ema-ki’ak sia iha área rurkas katak asuhodi alevia pr

u Lautem

Aing ) nian Fun

sira ne’ebé TTransasaun ida Avaliasaun

Hala’oebé Konta ona

ia ne’ebé Tak

usi transasaunór ne’ebé aas591 ne’ebé faa iha valór toa konsege atu

llu, Timor-Leste

14 husi 180 ne’eantamentu múlti

mak sira ida-idak ista hotu fornesi

mak seidauk hseiru nian mano temporáriu’e ba durasakompleta sira

a-ne’e foka bak atividade sa kapitál, DiTimor–Leste kompara ho ira mak hela rál nian.”5 Bauntu serbisu obreza no ham

Análize Disnda M

JuM$6

aka 79da-idak $7

61

71a $2

ka liu $1,000

sira flutuadus liuhotu husiasilita liuhosiotál ida hamuu entrevista, n

: Programa Nas

ebé elijível. iplu, tanba pesoáutiliza reseita ne

idór sira ne’ebé m

halo hotu eduak distribui tu. Serbisu-na

aun liu fulan a nia kontratu

a iha transasasira-ne’e halaili. Tuir Orgnian moris ihne’ebé iha s

a iha área rurainhira haree hotu-hotu nomoris negósiu

strituMarsu 2008ullu 2010

Marsu 2008 – J638,419.1099799.0214

90251,885

u entre distritui parseria sirai parseria 71. utuk $19,560no parseria a

sionál ba Serbisu

ál sira halo parsee’ebé mak sira hmak involve iha

ukasaun sekuntuir durasauna’in permanenn 6, enkuantuu ne’e molok

aun boboot sia’o sei relativanizasaun Inha área rurál entru urbanarál sira no po hikas ba inf

o mezmu kuau.

Jullu 2010

u ne’e nia tina-ne’e taka ihParseira haat

0. (Parseria ndisionál rua s

u Desente 2008-

eria nian hetan phetan tuir dalan na parseria nia lara

ndária ka simn husi kontratnte sira ne’e hu serbisu-na’iba prazu fula

ira, importantvamente ladú

nternasionál bsira iha ne’eb

a sira. Nu’udáobreza sai onformasaun idaantia ki’ik hu

nan operasionha tinan 200t deit mak tak

neen sira selusira seluk ne

-2013, Juñu 2009

produtu no servisne’ebé diferentean.)

4

mu tu ho in an

te ún ba bé ár na a-

usi

ál 9, ka uk ’e

9,

su .

© Peac

mak sIha titinan 2010.Figura

4.3 SeMPDutilizatomakSektóPrimáno EkPotén Figurvalór

ce Dividend Tru

serbisu ne’ebnan 2010 ativkotuk nian, Nu’udár rezu

a 1: Valór husi

ektór Lima Re

-TL kategoria totál ida huk. Parseria neór sira-ne’e mária (Inklui Akipamentu B

nsia Solár.

a 2 aprezentadollar nian hu

$0

$20,000

$40,000

$60,000

$80,000

$100,000

$120,000

$140,000

$160,000

st 2010

bé hetan parsevidade sira nmaibé prograultadu ida, iha

i Parseria nian

eprezentadu

za tipu husi usi sektór 26e’ebé mak ta

mak hanesan Agrikultura no

oboot sira; A

a distribuisaunusi parseria id

$19

.00

.00

.00

.00

.00

.00

.00

.00

.00

eria, ne’ebé mne’e la’o di’akama halo para deit parseria

n tuir Tinan

parseria sira 6 atu diferensaka iha Lautetuirmai ne’e

o Peskas); BeAutomotive; n

n iha sektór hda-idak.

9,560.00

2008

mak lahatamak duni atu alseria distritu a 37 mak taka

ne’ebé taka sia negósiu sem ne’e distr

iha orden baens Imobiliárino Makinaria

otu-hotu, per

$149,591

2009

a iha porsaunlkansa rezultanian ne’e ta

a, ho folin ham

tiha ona nesira tuir ativiribui tuir sekta valór, aas iu (Real Estata/Ekipamentu

rsentajen sira

1.00

9

n husi dadus adu sira ne’eaka tiha ona imutuk $82,73

’e tuir sektóridade iha natór 5 husi seliu to’o ki’ikte) no Seguruu Boboot, Jer

ne’ebé mak d

$82,734.00

2010

ida-ne’e nianbé hanesan hiha fulan Jull34.

r. Projetu nesaun nia lara

ektór sira-ne’k liu: Indústru; Konstrusauradór, A/C n

deriva ona hu

5

n.) ho lu

’e an e. ia

un no

usi

© Peac

Figura

Maiorkaraularan,nian. “Karnian, nu’udhusi knesesáhalo pne’ebNegóba ihaliu atu Atu bparserresin. iha diho sir Apezahaneskonstrrai-naaluga Autom

ce Dividend Tru

a 2: Sektór sira

ria husi parseu sira ne’ebé f

parseria hamHusi parseria

au”, ka karaumaibé mós nu

dár tipu ida hukazamentu toáriamente koparseria (matcé mak atua nsiu ho forma a área sira huu bele hetan r

bele fornese kria (matchmaNu’udár rez

istritu ne’e niara nia kolega s

arde númeru san ho parserrusaun no ben

a’in sira atu aukareta ba Or

mative ne’ebé

1%4

1

st 2010

a husi Parseria

eria ne’ebé mforte. Husi pamutuk 101 ma 101 ne’e, 5 d

u-baka, ne’e u’udár parte iusi moeda niao’o funerál. Montribui ba nachmaking) Lanu’udár intermida-ne’e nian

si nasaun ne’rendimentu.

kuantidade huaking) Lautemultadu ida, eka estrada sira sira iha distrit

aas husi kararia sira ne’ebns imobiliáriuumenta rendirganizasaun Ié ho valór aas

4%

1%

10%

a sira ne’ebé h

mak fasilita iharseria hamut

mak iha sektódeit mak repr

lá’os deit nuintegrál ida huan, muda limMaski tipu traasaun ne’e niautem nian fomediáriu hosn ne’e valiozue nian ne’ebé

usi karau siram nian serbikipa ne’e gasne’ebé mak atu seluk balun

au ne’ebé makbé mak halo u (real estate)imentu no habInternasionál s.

84%

%

o valór $1,000

ha Lautem netuk 114 ne’eb

ór Indústria Pezenta produt

u’udár parte iusi nasaun ne

man iha kuantiansasaun hiraa dezenvolvimoka ba iha trai sosa, tula nu tanba nia ajé mak dook h

a ne’ebé mak isu hamutuk sta ona tempuaat tebes hodin.

k hetan parseiha distritu s

) nian ne’e fóbelar sira nia Traballu (IL

%

0 resin iha Dist

e’e kona-bá nbé mak hato’Primária (Inktu ida alende

integrál ida he’e nia kulturaidade boot hoak-ne’e komúmentu ekonóansasaun karano hafoin fa’aajuda diriji oshusi oportunid

intermediáriuho fonesidór

u ne’ebé barai buka fonesid

eria, rezultadusira ne’ebé ió oportunidadnegósiu. Em

LO) nia projet

Indústria PrimAgrikultura n

Automotive

Konstrusaun nBobot sira

Makinaria/EkJeradór, A/C n

Bens ImobilárSeguru

tritu Lautem

negósiu ba di’o iha relatóri

klui Agrikultukarau.

husi ekonomia. Karau dalabodi selu ba evún iha Timorómiku. Envezau nian ho soan fali karau

san diretamendade sira ne’e

u husu tiha or karau nian akliu resik hodór karau nian

u sira husi disiha rai-laran de ba kompañ

mprezáriu sira tu ida ne’e k

mária (Inkluino Peskas)

no Ekipamentu

kipamentu Bobno Poténsia So

riu (Real Estat

istritu ne’e niu ida-ne’e nura no Peska

ia Timor-Lestbarak funsion

ventu sira hahr-Leste, sira zde ne’e, ekiposa-na’in baluu ne’e iha Dilnte husi kapitebé mak uitoa

ona, ekipa halhamutuk 10

odi halo viajen sira kompar

stritu nian netomak. Sektó

ñia sira no móne’ebé mak f

konta ba sektó

u

boot,olár

te) no

6

ia ia s)

te na hú la pa un li. ál an

lo 00 en ra

’e ór ós fó ór

© Peac

IndúsPeskaBens KonstAutomMakinA/C n Distridistritona bho tothusi htuir ihtermuBens rendim10. Sedadus

4.4 Ko Moloksira ene’e sfasilitemprene’e, trabalespesi

ce Dividend Tru

Stria Primária

as) Imobiliáriu (Rtrusaun no Ekmotive naria/Ekipamno Poténsia So

ibuisaun ba tbuisaun husi

ba propózitu htál parseria hahalo parseria ha termu konau ba transasau

Imobiliáriu mentu aas, hoektór sanulu s halo parseria

Kondisaun Emp

k ba transasantre MPD-TLsignifika katata ona parseriega ka ativu 90% mak malladór espesiaializadu (146

st 2010

Sektór (Inklui Agrik

Real Estate) nkipamentu Bo

mentu Boboot,olár

sektór sira sektór sira bhusi relatóriuamutuk 236, n(matchmakina-bá valór niaun nian ho at(Real Estate

o valór ne’ebéresin-neen hu

a (matchmaki

pregu nian M

un sira halo pL nia kliente ak husi negósia sira iha tradiriji ba iha

ane (159) no 1alizadu (30) ).

Análiz

kultura no

no Seguru oboot sira

Jeradór,

ba parseria ba parseria siru ida-ne’e nianne’ebé konta

ng) nian iha Lan ne’ebé hamividade transe) no Segurué fasilita tiha usi totál 26 sing) Lautem n

Molok Involvim

parseria (matcfornesidór siiu hotu-hotu ansasaun siraintervensaun

10% mak fetoenkuantu 83

ze Sektór n

Númeru Pa10

5431

hotu-hotu, ra ne’ebé ho n. Indústria Pba osan hamu

Lautem. Konstmutuk $159,4asaun ne’ebéu nian mak ona hamutuk

sira seluk ne’nian.

mentu Halo P

chmaking) niira, inklui kone’ebé mak i

a ne’eb’e ho fn husi pesoál o (17), no 17%3% mak kla

nian arseria nian 01

5 4 3 1

apezarde nivalór liu $1,

Primária (Inkutuk $381,46trusaun no Ek400 husi transé mak fasilita

nu’udár sekk $29,150 ne’e

e reprezenta

Parseria (Mat

ian, númeru aontratu-na’in siha Lautem bfolin liu $1,0halo parseria

% husi ema siasifikadu nu’u

Valór Pa$21

$2$1$2$1

inia valór, n000 ne’ebé m

klui Agrikultu69 husi transaskipamentu Bosasaun sira, m

a tiha ona hamktór terseiiru ebé mak hetaiha totál dist

tchmaking) ni

agregadu husisira, hamutuk

ba ida ne’ebé 000, iha ema a nian. Husi ira-ne’e klasiudár traballa

arseria nian 11,160

5,560 1,085

2,880 1,200

ne’e halo tumak avalia tihura no Peskassaun hotu-hotoboot sira mamaibé diriji ihmutuk iha 270

ne’ebé hetaan husi parsertribuisaun hu

ian

i serbisu únikk iha 176. Idamak MPD-Tnain 176 maema nain 17

fikadu nu’udáadór ne’ebé

7

uir ha s), tu ak ha 0. an ia

usi

ku a-

TL ak 76 ár la

© Peac

FiguraParser

4.5 Se Osan liu $1intervnúmelevantnian nkontrahirak Partikhodi alahaneempre Figurno temfeto sne’e dominkontraboot transaespesinu’ud

ce Dividend Tru

a 4: Númeru huria (Matchmak

erbisu sira ne

ne’ebé mak h1,000 kria onvensaun halo pru husi ema tamentu ba rene’ebé mak hata traballadó

ne’ebé kriakularmente ihajuda halibur esan dependeegadór sira.

a 5 salienta dmporáriu siraira nian ki’ik tanba naturena liu husi matadu hodi tauhusi fa’an nu

asaun karau nializadu nian

dár serbisu per

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

st 2010

usi Ema sira nking) nian

e’ebé kria ona

hamosu liuhoa serbisu úniparseria (matsira ne’ebé

elatóriu ida-nehusu ona ba eór adisionál ta ona ne’e ha sektór agri

no tula karaue ba kuantida

distribuisaun ea, no mós ent

tebetebes, hoza husi pars

mane sira (fau-matan ba umuu-funit (kopnian. Iha trabhamutuk nai

rmanente no m

159

Mane

e’ebé Emprega

a

osi atividade siku sira hamutchmaking) nimak hetan oe’e. Dadus paempregadu sitanba iha konlá’os hotu-hikultura nianu sira. traballaade husi kara

entre serbisu-tre serbisu siro pozisaun 3 nseria nian, nea’an karau noma ida ne’eb

pra) nian, ka balladór espein 76. Aproxmetade seluk

17

e no Feto

a ona iha Laut

sira halo parseutuk 94 ne’ebian. Ida-ne’e ona serbisu hartikulár ida-nira atu hatetentratu foun.

hotu nu’udár , dalabarak kadór sira-ne’e

au ne’ebé fa’a

-nain mane nora ne’ebé espne’ebé mak ke’ebé primáro projetu koné aluga, nain nuu kakun,

esializadu naiimadamente

k temporáriu.

Espe

tem nia Modelu

eria (matchmbé mak la ezireprezenta au

husi negósiu ne’e hetan liuen sai karik sImportante d

pozisaun skontrata deit e serbisu ba dan ona no m

o feto sira, enpesializadu nokria prenxe huriamente konnstrusaun niaida kontratadno nain ida in 18 mak kometade husi

30

esializadu no L

u Molok ba Inv

making) nian niste molok baumentu totál i

sira ne’ebé uhosi perguntaira tenke, ka

duni atu notaira ba prazutraballadór te

durasaun tempmós nesesidad

ntre serbisu sio la espesialiusi traballadórna-bá indústran). Iha feto du iha relasaukontratadu ihontratadu no serbisu foun

146

La Espesializad

volvimentu Hal

ne’ebé ho valóa MPD-TL nida ba 53% ihmak halo on

a levantamentbele duni atu

a katak serbisu naruk nianemporáriu sirpu nian ne’eb

de husi sira n

ira permanentizadu. Númerr feto sira. ida

ria sira ne’ebnain ida ma

un ba atividadha relasaun b

traballadór sira-ne’e ma

du

8

lo

ór ia ha na tu u, su n. ra bé ia

te ru a-bé ak de ba la ak

© Peac

Figura

Kria tne’e nfoun (Inklu Figurkria timédiakustu PoténParserpermaatu nokapitáprátik

ce Dividend Tru

a 5: Distribuisa

tiha ona serbinia laran. Seknu’udár rezu

ui Agrikultura

a 6 hatudu viha ona ne’e a husi osan nki’ik liu ba t

nsia Solár nianria ida mak ranente nain ruota, nu entanál ne’ebé preka.

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

st 2010

aun ba Serbisu

su iha sektór któr Automotultadu husi paa no Peskas) n

alór dollar nifahe tuir núm

ne’ebé mak ptaxa kriasaun n, ne’ebé makreprezenta ihaua ne’ebé ma

ntu, katak konsiza atu kria

91

3

Mane no Fe

u sira ne’ebé K

haat husi sekivu nian ne’earseria sira nnian introduza

ian husi sektómeru husi serb

resiza tuir seserbisu nian k inklui elema dadus ida-nak nu’udár renkluzaun hirserbisu ida i

eto Es

Kria ona

któr lima ne’ebe nu’udár seke’ebé mak Pa serbisu foun

ór haat nian ibisu sira ne’ebektór ida-idakmak Makinar

mentu esensiálne’e nia laranezultadu husi ak-ne’e foti iha sektór ida

18

76

pesializadu noEspesializadu

bé mak reprektór únika idaPDT fasilita tn 74 ba iha ek

iha ne’ebé mbé mak kria.

k atu kria serbria/Ekipamenl sira uma-larn, iha ne’ebéenkomenda ideit husi moa-idak bele aa

o Lau

PeT

ezenta iha levaa ne’ebé mak tiha ona. Indúkonomia nia l

mak serbisu siIda-ne’e hatu

rbisu ida. Sekntu Boboot, Jeran nian no mé kontrata onaida ba meza 3

odelu dadus Mas liu ka ki’i

48 46

ermanente noTemporáriu

antamentu idala kria serbis

ústria Primárlaran.

ira ne’ebé maudu kuantidadktór ne’ebé iheradór, A/C n

mós mobiliáriua serbisu-na’i30. ImportantMPD-TL nianik liu iha nin

9

a-su ia

ak de ha no u. in te n; ia

© Peac

Figura

4.6 Se Ekipane’ebOportla hatne’e resipikarpinsira. Jhetan nian nseluk.

4.7 H Enkuaserbisne’ebrespohusi ssira, mparserba perEdukasira. T

ce Dividend Tru

a 6: Kustu Méd

erbisu sira ne

a halo parserié buka serbitunidade serbto’o iha seksamak iha sekente nain 70,ntaria nian ihJerente projetparseria ba o

ne’ebé abund.

Hatene tuir Ren

antu diskusausu nian, maibé hetan liuhsta, fó komprservisu halo pmaibé mós baria ida-idak, nrgunta ne’e dasaun, EkipaTolu ida uluk

$

st 2010

dia atu Kria Se

e’ebé Hetan P

ia (matchmakisu ho oportisu nian hirakaun sira selukktór Konstrus, serbisu trab

ha Lautem mótu ida ba projoportunidade dante iha trab

ndimentu ne’

un sentrál hubé husu mós osi parseria rensaun ida nparseria (matca iha sira nia nune’e se bain

dalabarak. Maamentu, Emprk husi katego

$2,2

$600.00

$1,966.00

erbisu Ida ba S

Parseiru

king) Lautemtunidade serbk-ne’e mai huk husi relatórsaun no renoballadór-intenós nu’udár resetu konstrusaserbisu nian. alladór ba ko

’ebé Hetan liu

usi entrevista ba entrevistane’e. Maiori

ne’ebé di’aklchmaking) nifamília no ko

nhira sira hetaaioria husi resreendimentu oria sira-ne’e

$2

217.00

Sektór Ida-idak

m nian konsegbisu nian durusi parseria 12riu ida-ne’e novasaun niansivu. Alende sipiente ne’ebaun nian ida nIha jerál, dad

onstrusuan no

uhosi Halo Pa

sira avaliasaadu sira konaia husi partisliu kona-bá imian, lá’os deitomunidade sian ona asisténsposta sira-ne

Negósiu Foureprezenta in

2,853.51

k

ge halo ona prante durasau2 ne’ebé ho vnian). Parserian, ne’ebé fó husi serbisubé aas liu segno mós guarddus ida-ne’e ho manuál nian

arseria (Matc

aun impaktu a-bá oinsá sirsipante sira mpaktu kle’at ba iha kontrira. Entrevistansia ba parser’e bele organun no Nesesnvestimentu

IndústrAgriku

Autom

KonstrEkipam

MakinBobooPoténs

Bens IEstate)

parseria entreun husi projealór liu $1,00a hitu husi toserbisu temp

u konstrusaungundu husi trda seguransa hatudu oportun, nu entantu

chmaking) nia

nian ne’e invra utiliza rensinseru uitoa

an ne’ebé maratu-na’in no adu sira resporia ne’ebé ida

nizadu ba iha kidade/Hakaratantu iha kap

ria Primária (Inultura no Peska

motive

rusaun nomentu Bobot si

naria/Ekipamenot, Jeradór, A/Csia Solár

Imobiláriu (Rea) no Seguru

1

e ema nain 8etu ne’e nian

00 (ne’ebé maotál parseria 1pu badak man nian, negósiraballadór fousira balun mó

unidade serbisu balu iha fati

an

volve kriasaundimentu hiraan ho sira nak hamosu on

maun-de-obronde bazeia ba, sira respondkategoria haa

ak Pesoál niapitál umana k

nkluias)

ira

ntuC no

al

10

84 n. ak 12 ak iu un ós su in

un ak ia na ra ba de at: an ka

© Peac

fízikuFigur Figura

Eduka Pursehusi obarakrai-liueskola Ekipa Fornekatak Guestno iharespon Empre Númeki’ik, sira sfamíli(bebidjestau

ce Dividend Tru

u nian no hoda 7 hatudu di

a 7: Distribuisa

asaun

ntu ruanulu rosan ne’ebé m

k mak konsistur tantu iha Ea primária ka

amentu

esidór nain rusira konsege

thouse balun na instánsia bande katak sira

eendimentu N

eru husi fornekompostu de

seluk, negoiuia rasik mak das) nian no mun ne’ebé ladi

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

st 2010

di nune’e konstribuisaun hu

aun Reinvestim

resin-lima husmak hetan onte hodi harukEuropa ka Ind

sekundária ih

uanulu resin-lie duni tantu ania na’in ne’e

alun harii onaa estabelese o

Negósiu Foun

esidór sira neeit husi purse

sira-ne’e mamaneja ne’ebmós nesesidai’ak, taka tiha

48

Edukasaun

ntribui liután usi dadus ne’e

mentu

si fornesidór na ne’e ba ihaka sira nia oadonézia. Sira ha rai-laran.

ima husi totálatu hadi’ak kaebé mak entrea kuartu foun,ona área sira h

’ebé mak inventu walu husak dalabarakbé mak fa’an

ade sira loroloa fali ona.

25

Ekipament

ba iha krexime.

sira ne’ebé ma sira nia oann-mane ka oaseluk uza os

l hamutuk naia sosa ekipamevista ona esp, ba uma ne’ehodi ka’er kar

veste ona osansi númeru tot

k kioske ki’ikn sasán komúoron nian. Sir

16

tu EmpreendNegósiu

mentu ekonó

mak entrevistan sira nia eduan-feto hodi

san ne’e hodi

in 190 ne’ebémentu depois plika katak sire. Fonesidór srau nian no m

n ba iha negótál respondenk sira, ne’ebéún sira hanesara-ne’e balun

dimentuu Foun

NeseHakar

ómiku iha rej

a tiha ona aloukasaun. Instba atende un

i haruka sira

é mak entrevide simu tiha

ra sosa ona msira iha indús

mós lutu ba an

ósiu foun ne’ente sira. Haneé mak nu’udan produtu h

n, tanba falta

166

esidade /rak Pesoálnian

1

iaun nia laran

ka porsaun idtánsia sira-neniversidade ihnia oan ba ih

ista ona hatuda parseria ne’

mobiliáriu founstria karau nianimál sira.

e relativamentesan ho distritdár loja ne’ebhahán no hem

iha rekursu k

11

n.

da ’e ha ha

du e. n, an

te tu bé

mu ka

© Peac

Neses Maorine’e atividna’in la kon

4.8 Is Karauprodutranspkondikamioida sehalo p Ekipaatu enBaretoba lukprojetnian norgan Ho reki’ik (batakAgoramanej

5. Ko RezulTL niliuhosesperiba pra Progrkontrisusesuki’ik ema nlaran.

ce Dividend Tru

sidade/Hakarak

ia husi fornesuza ba kons

dade parseria barak atu hal

nsege ka laiha

tória ida husi

u-na’in sira dutu. Difikuldaporte no asesuisaun estrada oneta nia kotueluk, falta iha parseria nian b

a halo parserinfrenta obstáko husi sidadekru nian. Iha ttu ne’e nia opne’e ho pars

niza karau sira

eseita ne’ebé hida iha fulan

ko). Tanba ina daudaun niaja ninia negós

onkluzaun

ltadu sira husia servisu halsi dadus ne’eiénsia kona-bazu badak no

rama halo paribuisaun ne’eu mak katak nliu mós belene’ebé hela i

st 2010

k Pesoál nian

sidór sira respume pesoál sira ne’ebé mlo festa kazama kbiit atu hal

i Kampu

dalabarak hasoade ne’ebé ku ba informanian, veíkul

uk), no tempuinformasaun buka atu resp

a (matchmakkulu sira-ne’ee Lautem niantotál, Sr. Bareperasaun iha eria hamutuka ne’e hodi tu

hetan liuhosi n Agostu 200ndústria konsa hela iha Lausiu foun.

i estudu ida-no parseria (mebé halibur t

bá kriasaun senaruk nian.

rseria (matchebé valiozu linia konsentra

e halo difereniha distritu si

ponde katak oka família nmak hetan sumentu ka evenlo.

oru difikuldakomún liuhotasaun merkadlu ne’ebé próu mós bele samerkadu nian

ponde.

king) Lautem e no sosa karn, negósiu kaeto sosa ona ktinan rua nia

k 100 resin. Dula no fa’an ih

ninia susesu 09 hanaran Atrusaun nian utem no sei a

ne’e nian fó vmatchmaking)

tiha ona liuhrbisu nian nu

hmaking) mikiuhotu atu ha

a ba iha negósnsa ida ne’ebira moris ho

osan ne’ebé mnian. Hanesanusesu (partikuntu festa sira

ade balun baintu husi hirak

du nian. Ida dópriu (maioriai nu’udár obn, mak nu’ud

nian hetan emau iha kuanti

arau nian ne’ekarau ne’ebé ha laran, simu Depois de ko

ha Dili.

iha indústria Atis ne’ebé m

iha Lautem ativu nafatin i

vizaun ida ne’mikro nian.

hosi entrevistune’e mós inv

kro nian sei sarii ekonomiasiu mikro nian

bé signifikativosan ne’ebé

mak hetan liun ho rezultaularmente ba seluk ne’ebé

nhira hakarakk-ne’e bele fdahuluk ne’e ia husi karaustákulu da ne

dár buat ne’eb

mprezáriu balidade ne’ebé e sai ona nu’uho folin hamuasisténsia hu

ompleta tiha

karau nian, Smak halo prosai boot, nia

iha negósiu ka

’ebé besik liuDistritu Lautta keta-ketak

vestimentu ihi

sai nafatin Ma lokál nian. an, iha ne’ebévu, espesialmkuran husi d

uhosi atividaddu sira husi karau nian) p

é mak iha tem

k atu sosa kafahe ba iha bele susar at

u hirak-ne’e se’ebé signifikbé mak MPD-

lun ne’ebé mboot. Ba Antudár fonte sigutuk $270,000usi pesoál sira

transasaun i

Sr. Bareto lokodusaun ba ba habelar tán arau nian enk

u ba iha impaktem, hanesan k hamutuk 1ia edukasaun

erkadu PeaceRazaun sira

é mak maski pmente bainhiradollar ida iha

1

de parseria niaBaucau nian

permite karaumpu hirak liub

a fa’an sira nkategoria rutu ranja, tanbsei tula ba ih

kativu. Kestau-TL nia servis

mak iha korajetonio da Costgnifikativu id0 resin duranta halo parserida, Sr. Baret

ke ona negósibloku konkret

ninia negósiukuantu nia mó

ktu husi MPDne’ebé hatud90, hetan onno mós kapit

e Dividend nida husi nin

parseria ne’eba maioria hua loron ida n

12

an n, u-bá

ia a: ba ha un su

en ta da te ia to

iu tu u. ós

D-du na ál

ia ia bé usi ia