Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis
-
Upload
kristel-maeekask -
Category
Business
-
view
7.778 -
download
5
description
Transcript of Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis
![Page 1: Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis](https://reader031.fdocuments.us/reader031/viewer/2022020714/55853a32d8b42a58788b4723/html5/thumbnails/1.jpg)
ORGANISMI KEEMILINE
KOOSTIS
Koostas: Kristel Mäekask
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-Share Alike 3.0 License
![Page 2: Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis](https://reader031.fdocuments.us/reader031/viewer/2022020714/55853a32d8b42a58788b4723/html5/thumbnails/2.jpg)
Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata.
Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid.
Jagatakse 3 rühma :
Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S
Mesoelemendid – katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl
Mikroelemendid – Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu
![Page 3: Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis](https://reader031.fdocuments.us/reader031/viewer/2022020714/55853a32d8b42a58788b4723/html5/thumbnails/3.jpg)
Makroelemendid
Hapnik O
70 kg kohta umbes 43 kg – toiduga ja hingamisel
Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise.
Süsinik C
70 kg kohta umbes 16 kg – toiduga.
Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja
käärimise lõpp-produkt.
![Page 4: Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis](https://reader031.fdocuments.us/reader031/viewer/2022020714/55853a32d8b42a58788b4723/html5/thumbnails/4.jpg)
Makroelemendid
Vesinik H
70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega
Biomolekulide koostises, vee kooseisus, vajalik vesiniksidemete moodustamisel.
Lämmastik N
70 kg kohta umbes 1,8 kg
Aminohapete ja nukleiinhapete koostises.
![Page 5: Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis](https://reader031.fdocuments.us/reader031/viewer/2022020714/55853a32d8b42a58788b4723/html5/thumbnails/5.jpg)
Makroelemendid
Fosfor P
70 kg kohta umbes 780 g
Rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energiarikaste ühendite nt. ATP koostises.
Väävel S
70 kg kohta umbes 140 g
Leidub osades aminohapetes ja vitamiinides.
![Page 6: Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis](https://reader031.fdocuments.us/reader031/viewer/2022020714/55853a32d8b42a58788b4723/html5/thumbnails/6.jpg)
Fosforit leidub:
![Page 7: Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis](https://reader031.fdocuments.us/reader031/viewer/2022020714/55853a32d8b42a58788b4723/html5/thumbnails/7.jpg)
Väävlit leidub:
![Page 8: Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis](https://reader031.fdocuments.us/reader031/viewer/2022020714/55853a32d8b42a58788b4723/html5/thumbnails/8.jpg)
Mesoelemendid
Naatrium Na
70 kg kohta umbes 100 g
Kaalium K
70 kg kohta umbes 140 g
Kaalium peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline element. Osalevad närviimpulsi moodustumises, veebilansi hoidmises, veres, raku tsütoplasmas, transpordiprotsessid raku tasandil.
![Page 9: Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis](https://reader031.fdocuments.us/reader031/viewer/2022020714/55853a32d8b42a58788b4723/html5/thumbnails/9.jpg)
Kaaliumi leidub:
![Page 10: Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis](https://reader031.fdocuments.us/reader031/viewer/2022020714/55853a32d8b42a58788b4723/html5/thumbnails/10.jpg)
Naatriumi leidub:
![Page 11: Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis](https://reader031.fdocuments.us/reader031/viewer/2022020714/55853a32d8b42a58788b4723/html5/thumbnails/11.jpg)
Mesoelemendid
Kaltsium Ca
70 kg kohta umbes 1 kg
Luu- ja kõhrkoe koostises, vere hüübimine, lihastes (krampide vältimiseks), reguleerib vee hulka organismis.
Magneesium Mg
70 kg kohta umbes 19 g
Klorofülli, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks.
![Page 12: Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis](https://reader031.fdocuments.us/reader031/viewer/2022020714/55853a32d8b42a58788b4723/html5/thumbnails/12.jpg)
Kaltsiumi viib organismist välja kohvi, šokolaad, tsitruselised, banaan.
Kaltsiumi leidub:
![Page 13: Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis](https://reader031.fdocuments.us/reader031/viewer/2022020714/55853a32d8b42a58788b4723/html5/thumbnails/13.jpg)
Magneesiumi leidub:
![Page 14: Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis](https://reader031.fdocuments.us/reader031/viewer/2022020714/55853a32d8b42a58788b4723/html5/thumbnails/14.jpg)
Mesoelemendid
Kloor Cl
70 kg kohta umbes 95 g
Närviimpulsside teke ja levik, mao soolhappe sünteesiks.
Kloori leidub:
![Page 15: Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis](https://reader031.fdocuments.us/reader031/viewer/2022020714/55853a32d8b42a58788b4723/html5/thumbnails/15.jpg)
Mikroelemendid
Raud Fe
Seob O2 hemoglobiini koostises, rauaühend heem annab
verele punase värvuse.
Jood I
Vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus – struuma.
Väikelaste kasv ja vaimne areng, juuste, küünte ja naha seisund.
![Page 16: Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis](https://reader031.fdocuments.us/reader031/viewer/2022020714/55853a32d8b42a58788b4723/html5/thumbnails/16.jpg)
Rauda leidub:
![Page 17: Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis](https://reader031.fdocuments.us/reader031/viewer/2022020714/55853a32d8b42a58788b4723/html5/thumbnails/17.jpg)
Joodi leidub:
![Page 18: Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis](https://reader031.fdocuments.us/reader031/viewer/2022020714/55853a32d8b42a58788b4723/html5/thumbnails/18.jpg)
Vee tähtsus organismis:
On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri);
Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu);
Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf);
Kaitsefunktsioon – nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas;
![Page 19: Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis](https://reader031.fdocuments.us/reader031/viewer/2022020714/55853a32d8b42a58788b4723/html5/thumbnails/19.jpg)
Vee tähtsus rakus:
On hea lahusti – vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis.
hüdrofiilsed ained
lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool
hüdrofoobsed ained
ei lahustu vees nt rasvad ja õlid
Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp-produktina).
6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2
![Page 20: Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis](https://reader031.fdocuments.us/reader031/viewer/2022020714/55853a32d8b42a58788b4723/html5/thumbnails/20.jpg)
Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse – tagab siserõhu ehk turgori.
Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud.
![Page 21: Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis](https://reader031.fdocuments.us/reader031/viewer/2022020714/55853a32d8b42a58788b4723/html5/thumbnails/21.jpg)
Kasutatud materjal:• http://www.ninegemstones.com/body_elements.htm
• http://www.grynefee.ee/tooted.php • http://www.hkpe.net/hkpe/human_body/chemical_level.htm
• http://www.healthilife.ee/raamat/elemendid.html
• http://www.drhermann.at/aufklaerung/struma1.htm • http://www.grabovrat.com/weekly/grWeekly041121.html • http://www.evidencesofcreation.com/truth_of_life02.html• http://stevegarufi.com/storyplants.htm