7/28/2019 INTERLUUDIUM INIM-MASINATE RTMIDES

1/3

INTERLUUDIUM INIM-MASINATE RTMIDES

21.04.2012

VAHEPALAKS MEIE RHMA LUDIUSTELE PRAST KOLMANDAT RHMATDAvatud Virtuaalses Arenguruumis

SOTSIAALNESSTEEM=ELUILM2

ELUILMAOMAKSVTT

OMAKSVTTUSUUNAVAD

DISTSIPLIINID

OMAKSVTUHOOVAD

MIS NEED ON?(Refleksioon)

HISKOND ORGAANILINE,

TERVIKLIK

FORESIGHT(hisvaade)

Autopoiesis2

ISEARENG

HISKONDLIKUDLIIKUMISED

V nivoo

VAIMLINE METODOLOOGILISED

Kreatiivsed(mng, ODI,

MT)

SMTMetodoloogi

arakendamineERIHUVI-

ORGANISATSIOONIDIV nivoo

POLIITILINE SOTSIOLOOGILISED

Strateegilised(sotsiotehnika)

Manipulatsiooninimestega

SPETSIAAL-INSTITUTSIOONID

III nivoo

MAJANDUSLIK

SOTSIAAL-PSHHOLOOGILISED

Turu-majanduslikud

ISE-REGULATSIOON

FUNKTSIONAALSEDGRUPIDII nivoo

TEADUSLIK AINE-LOOGILISED(pshho-loogiline)

Ekspert-metoodilised

Eri-Metodoloogiate

rakendamineSSTEEM

INIMENE-MASINI nivoo

TEHNILINE TEHNO-LOOGILISED(insenerpshholoogia)

Ratsionali-saatorlikud

Manipulatsioonasjadega

See skeem siin kirjeldab praktilise elukorralduse ssteemi tnapeva tehnologiseeritudmaailmas. Seal on tegemist omamoodi megamasina, ssteemi Inimene-Masin pideva

taastootmise ja tehnilise tiustamisega . Allnivool toimubki see tootmisprotsess (Inivoo) Selle teaduslik-tehniline revolutsioon toimub tnu tohutule eriteadlaste armeele,kes tegelevad inimkomponendi thustamisega nii fsiliselt (nt meditsiin) kui vaimselt,aga ka masinapoolega ( uued tehnoloogiad). Kogu see masinavrk on jrjest kasvavathtsusega osa ldisest majandusssteemist, mida reguleerib turg ja kus toimetavadmitut liiki majandustegelased , kes on vajalikud asjade korraldajad-seostajad-vahendajad (III nivoo). Nemad on selles mttes krgemal tasemel, et nad peavadomama pilti ees, monitoorima likeerulist ssteemi ja oskama reageerida nudmise-pakkumise vahekordades. Oma ainevaldkondadesse svenenud-phendunud teadlasedseda teha ei suuda ega taha. Kogu hiskonna laias plaanis ngemist ja definitsioonijrgi tarka , phjendatud reguleerimist hiskonna poolt neile usaldatud raamidesteostavad poliitikud (IV nivoo).

Kui kogu see masinavrk jookseks ideaalselt, kik oleksid oma mutrikese koha ja rolligarahul ja nnelikud, siis viks hiskond lal pidada ka filosoofe, kunstnikke jt asjadele

7/28/2019 INTERLUUDIUM INIM-MASINATE RTMIDES

2/3

kige ldisemast vaatekrgusest vaatavaid tegelasi. Mingi selline arusaam filosoofideskui ainuksi asjade sellesinatse maailma seletajatest , oligi ks phitees, mida Marxkigi tema eelkijate kohta vitis.Nagu aga kasvi S.Popovi artiklist lugeda, on selline tehnoloogiline lhenemine (koguelu tehnologiseerimine) viinud meid katastroofide ajastusse. Ja vaat siin lheb praktiliseltvaja n ldtarku, st neid, keda selle ldise tarkuse armastuse prast on nimetatudfilosoofideks, kellest aga selle skeemi sees vaadates osutuvad tarvilikeks vaid need,kes ikka ldise kirjeldamise ja seletamise asemel on vimelised vlja pakkumavahendeid uutes situatsioonides tegutsemiseks. M.Ratz phjendabki selles lalviidatudartiklis, miks on vaja ssteem-mttetegevusliku metodoloogia valdajaid. Teisalt onPopov vga selgesti vlja toonud, kuidas teadusliku (analtilise) aluse pealt ongisellesse katastroofide ajastusse jutud : lbi reaalsusest ideaalsete objektide loomise jasealt illusioonile, et maailm ongi neile vastavalt tehnologiseeritav.

Ssteem inimene-masin tusis thelepanu keskmesse mdunud sajandikeskpaigast seoses sellega, et tehnilise konstrueerimise ja projekteerimise

objektideks said ha sagedamini mitmesugused ssteemid:tootmise,transpordi, side, kosmoselendude jne), mille funktsioneerimise efektiivsusoli tugevalt mratud sellesse ssteemi llitatud inimese tegevusest.

Juhtimise efektiivsus tusis mrgatavalt, kui nnestus hendada inimesevimed masina ( vi tehniliste vahendite kogumi) vimalustega. Ssteemifunktsioneerimise efektiivsus tervikuna on mratud sellega, milliselmral on vlja selgitatud ja arvestatud inimese ja masina omasediserasused nii piirangud kui potentsiaalsed vimalused.

Ssteemi inimene-masin on raske haarata seetttu, et ta on omaloomult interdistsiplinaarne, erinevate teaduste valdkondi haarav:fsioloogia, insenerpshholoogia, ergonoomika, kberneetika ,sotsioloogia. ks, Saksamaal tugevasti esindatud, sotsioonikaksnimetatud interdistsiplinaarne teadus tegeleb sotsioloogia ja tehisintellektikattumisalal.

NB! Sotsioonika teine thendus : Sotsioloogia ja tehisintellekti vahekordadeuurimine

Sotsioonika on interdistsiplinaarne uurimispld sotsioloogia ja tehisintellekti vahel, mille

ksimuseks on : Kas on vimalik aretada kommunikatsiooni- ja kooperatsioonivimelisi

arvutiprogramme, mis oleksid vimelised end inimhiskonna kombel orienteerima? .

(Analoog: Bioonika tegeleb sarnase ksimusega : bioloogilised eeskujud kehafunktsioonid ja

tehnilised konstruktsioonid). Tehisintellekti juhtideeks pole enam mitte superarvutaja

elektrooniline aju, vaid visioon elektroonilisest leilmselt vrgustunud arvutissteemi

hiskonnast, mis arvutitehnoloogia uuele generatsioonile oma pitseri vajutab.

Thomas Malsch Hamburgi tehnikalikoolist toob vlja kolm praktilist sotsioonikalesannet:

7/28/2019 INTERLUUDIUM INIM-MASINATE RTMIDES

3/3

1. Kasutusreferents: Tuuakse turule sotsiaalne agent, intelligentne assistent vi

multiagentssteem, mis oma firma lesandel hakkab internetis otsima

potentsiaalseid kooperatsioonipartnereid.

2. Sotsioloogiareferents: Arendada kunstlikku sotsiaalssteemi ja sotsioloogilise

simulatsiooni programmi, et hiskondlikke fenomene paremini mista.

3. Informaatika referents: Sotsiaalseid fenomene ja kontseptsioone tehnoloogiliselt

ekspluateerida ja neid uuelaadsetesse infomudelitesse ja kontseptsioonidesse

paigutada. Oluline on saada arvutiteaduslikku mdetavust. Tahetakse vita tempos,

algoritmilises efektiivsuses ja elegantsis .Oodatakse sotsioloogialt ideedeandjat

informaatikale. Sotsiaalsed leminekuprobleemid (mikro-makrolink):

(mikroseltskonnad, tuntud grupiliikmetega ja likomplekssed anonmsed

makrohiskonnad ) peaksid siin potentsiaali omama ideeandjatena selleks et lahendada

informaatika probleem - konstrueerida largescale open system.

Malsch, TH (1997), Die Provokation der Artificial Societies", Ein programmatischer

Versuch ber die Frage, warum die Soziologie sich mit den Sozialmetaphern der

Verteilten Knstlichen Intelligenz beschftigen sollte, Zeitschrift fr Soziologie1/1997Thomas Malsch

Technische Universitt Hamburg Harburg,

Arbeitsbereich Technikbewertung und Technikgestaltung,

Schlomhlendamm 32,

D-21073 Hamburg

http://www.springer.de/index-de.html 1997 Informatiklarile ja ka Jrile vastused leiab Loone Otsa (Tallinna likool) artiklist 2006.aastast.. hiskonnataastootmine kooliruumis

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/teemad/konverents/Ots

http://www.springer.de/index-de.htmlhttp://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/teemad/konverents/Otshttp://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/teemad/konverents/Otshttp://www.springer.de/index-de.htmlhttp://www.springer.de/index-de.htmlhttp://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/teemad/konverents/Ots