Reporting on sustainability: a stocktake of EU Institutions and … · üks ELi amet, Euroopa Liidu...
57
Teema kiirülevaade Jätkusuutlikkuse aruandlus: ülevaade ELi institutsioonidest ja asutustest Juuni 2019 ET
Transcript of Reporting on sustainability: a stocktake of EU Institutions and … · üks ELi amet, Euroopa Liidu...
cv
Teema kiirülevaade Jätkusuutlikkuse aruandlus: ülevaade ELi institutsioonidest ja asutustest
Juuni 2019
ET
2
Sisukord
Punkt
Kommenteeritud kokkuvõte I–VIII
Sissejuhatus 01–21 Kestlik areng ja jätkusuutlikkus 01–05
Jätkusuutlikkuse aruandlus 06–11
Jätkusuutlikkuse aruandluse põhjused 12–14
Mida esitada jätkusuutlikkuse aruannetes ja kus neid avaldada? 15–21
Ülevaate ulatus ja lähenemisviis 22–25
Jätkusuutlikkuse aruandluse eeltingimused 26–43 Sidusrühmade kaasamine 27–28
Strateegia väljatöötamine 29–38
Integreerimine 39–43
Jätkusuutlikkuse aruandlus ELi institutsioonides ja asutustes 44–66 Komisjoni tulemusaruandlus 47–53
Eurostati kestliku arengu eesmärkide seirearuanne ELi kontekstis 54–56
ELi institutsioonide ja asutuste esitatud jätkusuutlikkusalane teave 57–66
Jätkusuutlikkusalase teabe audit 67–72
ELi institutsioonide ja asutuste jätkusuutlikkuse aruandlusega seotud probleemid 73–82
Lisad I lisa Lähenemisviis ja metoodika
II lisa ELi institutsioonide ja asutuste avaldatud või kogutud jätkusuutlikkusalane teave
3
Akronüümid ja lühendid
Mõisted
Lõpumärkused
Euroopa Kontrollikoja auditirühm
4
Kommenteeritud kokkuvõte I Euroopa Liit on võtnud kohustuse rakendada kestliku arengu tegevuskava 2030 ja täita selle 17 kestliku arengu eesmärki. Ülevaates käsitletakse kestliku arengu eesmärkide täitmist ja jätkusuutlikkust puudutava ELi tasandi aruandluse ning ELi institutsioonide ja asutuste aruandluse hetkeseisu.
II Jätkusuutlikkuse aruandlus tähendab kestliku arengu eesmärgi täitmiseks organisatsioonis saavutatud tulemuste mõõtmist, avaldamist ning sisemistele ja välistele sidusrühmadele nende kohta aru andmist. See on ühtaegu nii haldus- kui ka aruandlusvahend, mis hõlmab aru andmist selle kohta, kuidas organisatsioon võtab oma tegevuses arvesse jätkusuutlikkuse küsimusi ja milline on tema tegevuse keskkonnaalane, sotsiaalne ja majanduslik mõju.
III Komisjonil ega teistel ELi institutsioonidel ei ole jätkusuutlikkuse aruannete esitamise otsest õiguslikku kohustust. Et EL on aga võtnud kestliku arengu eesmärkide täitmise ja üldiselt kestliku arengu saavutamise kohustuse, siis eeldatakse, et jätkusuutlikkuse aruandlus on tulemuslikkusest ja tulemustest aru andmise lahutamatu osa.
IV Ülevaatest selgub, et komisjon ei anna aru ELi eelarve ega ELi poliitika panusest kestliku arengu eesmärkide täitmisse. Erand on välistegevus, kus komisjon on hakanud kohandama oma tulemuslikkuse aruandlussüsteemi kestliku arengu eesmärkide ja jätkusuutlikkusega. Hiljuti avaldas komisjon aruteludokumendi, milles kirjeldab valikuliselt oma kestliku arengu eesmärkidega seotud poliitikat. ELi statistikaamet Eurostat avaldab üldkirjeldusi kestliku arengu eesmärkide seire kohta ELi kontekstis, kuid nendes ei püüta mõõta ELi poliitika ega eelarve panust kestliku arengu tegevuskavasse 2030.
V Teema kiirülevaatest nähtub ka, et valdavalt puuduvad jätkusuutlikkuse sisuka aruandluse eeltingimused. Komisjon on avaldanud aruteludokumendi, milles antakse ülevaade kestliku Euroopa stsenaariumidest, kuid puudub ELi strateegia, mis hõlmaks kestliku arengu eesmärke kuni 2030. aastani.
VI Ülevaates käsitletakse ka ELi institutsioonide ja asutuste (peale komisjoni) tegevust jätkusuutlikkuse aruandluse valdkonnas. Kontrollikoda leidis, et jätkusuutlikkuse aruandeid avaldab üks ELi institutsioon, Euroopa Investeerimispank, ja üks ELi amet, Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet. Teised ELi institutsioonid ja asutused koguvad ning avaldavad mõningast jätkusuutlikkusalast teavet, kuid teevad
5
seda juhuslikult ja poolikult ega käsitle kõiki jätkusuutlikkuse aspekte. Teave puudutab peamiselt organisatsioonide juhtimise mõju jätkusuutlikkusele, mitte seda, kuidas organisatsioonid on võtnud jätkusuutlikkust arvesse oma üldstrateegias ja tegevuses.
VII Ülevaates tuuakse esile, millist kasu toob organisatsioonidele jätkusuutlikkuse aruandlus, ja kirjeldatakse suundumusi jätkusuutlikkuse aruandluse auditeerimises. Esitatakse ka näiteid liikmesriikide avaliku ja erasektori tavadest.
VIII Tehakse kindlaks ELi institutsioonide ja asutuste jätkusuutlikkuse aruandluse neli ülesannet:
o kestliku arengu eesmärke ja jätkusuutlikkust käsitleva 2020. aasta järgse ELi strateegia väljatöötamine;
o jätkusuutlikkuse ja kestliku arengu eesmärkide integreerimine ELi eelarvesse ja tulemusraamistikku;
o ELi institutsioonide ja asutuste jätkusuutlikkuse aruandluse arendamine;
o jätkusuutlikkuse aruandluse usaldusväärsuse suurendamine auditite kaudu.
6
Sissejuhatus
Kestlik areng ja jätkusuutlikkus
01 Kestlik areng tähendab tavaliselt arengut, „mis vastab praeguse põlvkonna vajadustele, ilma et see ohustaks tulevaste põlvkondade võimet oma vajadusi rahuldada”1.
02 Seda peetakse terviklikuks lähenemisviisiks, mis ühendab kolme sammast: keskkonnasäästlikkust ning sotsiaalset ja majanduslikku jätkusuutlikkust2. Nende integreerimine ei tähenda tingimata kompromisse keskkonna ja majandusarengu vahel3, vaid pigem olukorda, kus kestlik areng aitab luua töökohti ja majanduskasvu4.
03 Jätkusuutlikkusele pööratakse aina rohkem tähelepanu, sest mõistetakse, et kliimamuutused häirivad majanduse ja ühiskonna toimimist, kahjustades eri viisil eri ühiskonnakihte5. See näitab, et keskkonnasäästlikkuse ning sotsiaalse ja majandusliku jätkusuutlikkuse mõõtmed on omavahel tihedalt seotud. Komisjoni mõttekoda Euroopa Poliitilise Strateegia Keskus on toonitanud, et nende seoste eiramine on suurimaid ohte ELi jätkusuutlikule tulevikule6.
04 Kestliku arengu tegevuskava 20307 ja selle 17 kestliku arengu eesmärgi vastuvõtmine Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassambleel andsid uut ja suurt hoogu kestliku arengu edendamisele kogu maailmas. Nimetatud eesmärgid (joonis 1) põhinevad kolmel jätkusuutlikkuse mõõtmel ning hõlmavad majandusarengu, sotsiaalse kaasamise ja säästva keskkonnajuhtimise elemente8. Erinevalt eelnevatest aastatuhande arengueesmärkidest on kestliku arengu eesmärgid universaalsed ja kehtivad kõigile riikidele.
7
Joonis 1. 17 kestliku arengu eesmärki
Allikas: https://www.un.org/sustainabledevelopment/news/communications-material/. © ÜRO:
05 EL ja selle liikmesriigid9 on võtnud kohustuse viia ellu kestliku arengu tegevuskava 2030 ja aidata täita kestliku arengu eesmärke. Kestlik areng on ka kinnistatud ELi aluslepingutesse (1. selgitus).
8
1. selgitus
ELi pühendumus kestlikule arengule ja arusaam kestlikust arengust
Kestliku arengu tegevuskava 2030 kohustuste võtmisel teatas komisjon, et „EL on pühendunud arengule, mis vastab tänapäeva vajadustele, ohverdamata tulevaste põlvede suutlikkust rahuldada oma vajadusi. Säästva arengu sisuks on inimväärne elu kõigile planeedi võimaluste piires, mis ühendab endas majandusliku heaolu ja tõhususe, rahulikud kogukonnad, sotsiaalse kaasatuse ja keskkonnaalase vastutustunde.”
Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud. Euroopa tegevus jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Kestlik areng oli ELi aluslepingutesse eesmärgina kinnistatud juba enne kestliku arengu tegevuskava 2030 vastuvõtmist:
EL „taotleb Euroopa säästvat arengut, mis põhineb tasakaalustatud majanduskasvul, hindade stabiilsusel ja kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel“ ning toetab „maailma säästvat arengut[---]”.
Euroopa Liidu lepingu artikkel 3
Kestlik areng on ELi välistegevuse eesmärkide tähtis osa, mille puhul ELil tuleks:
„d) toetada arengumaade säästvat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut, pidades esmaseks eesmärgiks vaesuse kaotamist;”
ELi lepingu artikli 21 lõige 2
Jätkusuutlikkuse aruandlus
06 Jätkusuutlikkuse aruandlus tähendab kestliku arengu eesmärgi täitmiseks organisatsioonis saavutatud tulemuste mõõtmist, avaldamist ning sisemistele ja välistele sidusrühmadele nende kohta aru andmist. See hõlmab aruandlust selle kohta, kuidas organisatsioon võtab oma tegevuses arvesse jätkusuutlikkuse küsimusi, ja organisatsiooni keskkonnaalase, sotsiaalse ja majandusliku mõju kohta. Globaalne aruandlusalgatus kui kestliku arengu toetaja ja kõige sagedamini kasutatava standardi10 avaldaja määratleb jätkusuutlikkuse aruandlust järgmiselt: „ettevõtja või organisatsiooni avaldatav aruanne tema igapäevase tegevuse majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse mõju kohta. Jätkusuutlikkuse aruandes esitatakse ka organisatsiooni väärtused ja juhtimismudel ning näidatakse seost tema strateegia ja võetud globaalse jätkusuutliku majanduse kohustuse vahel“11. Ettevõtete
9
jätkusuutlikkuse aruannetes võetakse kestliku arengu eesmärke aina rohkem arvesse12.
07 Jätkusuutlikkuse aruandlus tekkis erasektoris ja levib aeglaselt avalikku sektorisse, kus aruandeid võivad esitada riigile kuuluvad ettevõtted või valitsemissektori üksused. Ülevaates soovitakse erasektori näidetega kirjeldada jätkusuutlikkuse aruandluse arenguvõimalusi. Erasektoris kasutatakse jätkusuutlikkuse aruandlusele viitamiseks mitut mõistet: muu kui finantsteabe aruandlus, ettevõtja sotsiaalse vastutuse aruandlus või keskkonnaalane, sotsiaalne ja äriühingu üldjuhtimisega seotud aruandlus. Lisaks kuulub jätkusuutlikkuse aruandlus laiendatud välisaruandluse või integreeritud aruandluse alla. Ülevaates kasutatakse läbivalt mõistet „jätkusuutlikkuse aruandlus“.
08 Hoolimata eespool nimetatud kõikehõlmavast määratlusest on erasektori jätkusuutlikkuse aruanded väga erinevad. Mõni ettevõtja annab oma keskkonnamõjust aru valikuliselt, näiteks veekasutusest, teine jällegi jätkusuutlikkuse põhjalikumast integreerimisest oma äriprotsessidesse tervikuna, näiteks kuidas kliimamuutused vähendavad vee kättesaadavust ja ohustavad ettevõtja ärimudelit13. Joonisel 2 näidatakse mõlemat vaatepunkti: organisatsiooni tegevuse võimalikku mõju kliimamuutustele ja kliimamuutuste võimalikku mõju äritegevusele.
Joonis 2. Jätkusuutlikkuse aruannete kaks vaatepunkti kliimamuutuste näitel14
Allikas: Euroopa Kontrollikoda komisjoni konsultatsioonidokumendi põhjal, milles käsitletakse muu kui finantsteabe avaldamise mittesiduvate suuniste ajakohastamist.
Kliimamuutuste mõju organisatsioonile
Organisatsiooni mõju kliimamuutustele
10
09 Direktiiviga 2014/95/EL muutis EL muu kui finantsteabe, täpsemalt minimaalses ulatuses jätkusuutlikkusalase teabe aruandluse teatavatele suurettevõtjatele kohustuslikuks (2. selgitus). Avaliku sektori ja riigile kuuluvate ettevõtete jätkusuutlikkuse aruandluse näiteid võib leida mõnest liikmesriigist15(3. selgitus).
2. selgitus
ELi direktiiviga 2014/95/EL kehtestati teatavatele suurettevõtjatele aruandekohustus16
ELis kehtivat jätkusuutlikkusteabe aruandekohustust kohaldatakse suurtele avaliku huvi üksustele. See puudutab kokku umbes 7400 börsil noteeritud äriühingut, panka, kindlustusandjat ja muud liikmesriikide tuvastatud üksust17. Direktiivi kohaselt on need valdavalt enam kui 500 töötajaga suurettevõtjad.
GRI, Euroopa sotsiaalse vastutusega ettevõtjate võrgustiku CSR Europe ja organisatsiooni Accountancy Europe 2017. aasta uuringus direktiivi rakendamise kohta leiti, et mõned liikmesriigid on direktiivi kohaldamisala laiendanud18. Näiteks Rootsi langetas alammäära 500 töötajalt 250 töötajani ja nii Rootsis kui ka Taanis nõutakse, et kõik suurettevõtjad esitaksid muu kui finantsteabe aruandeid. Hispaanias nõutakse seda vähemalt 2 miljardi euro suuruse käibe ja 4000 töötajaga ettevõtjatelt. Mõned liikmesriigid kohaldavad direktiivi riigile kuuluvate ettevõtete ja suurte omavalitsusüksuste suhtes19.
Mitmes liikmesriigis kohaldatakse nõudeid konkreetselt pensionifondide ja varahaldusettevõtjate suhtes20. Seda ei ole teinud Ühendkuningriik ega Luksemburg, kus on ELi suurim investeerimisfondide sektor.
Vt punkt 18 esitatava jätkusuutlikkusalase teabe liikide kohta.
3. selgitus
Jätkusuutlikkuse aruandlus riigile kuuluvates ettevõtetes Rootsis
Rootsis on riigile kuuluvad ettevõtted esitanud aruandeid jätkusuutlikkuse mõju kohta nende äritegevusele ja nende mõju kohta jätkusuutlikkusele alates 2008. aastast. Rootsi riigile kuuluva ja 53,3 miljardi euro suuruse koguväärtusega 47 ettevõtte aastaaruannetes tuleb esitada teavet püstitatud finants- ja muude eesmärkide, ettevõtte tulemuslikkuse ning jätkusuutlikkusalaste küsimuste üldise käsitlusviisi kohta. Riigi 2017. aasta omandipoliitikas sedastatakse, et riigile kuuluvad ettevõtted „peaksid analüüsima kestliku arengu tegevuskava 2030 ülemaailmseid kestliku arengu eesmärke, et teha selgeks, milliseid eesmärke iga ettevõte mõjutab ja oma tegevusega täita aitab“.
11
10 Kestliku arengu tegevuskavas 2030 soovitakse, et valitsused saadaksid ÜRO-le vabatahtlikult riiklikke aruandeid oma riigi edusammude kohta kestliku arengu eesmärkide täitmisel. Aruanded peaksid puudutama riigi tulemuslikkust kestliku arengu loomisel. Sellise aruande oli 2019. aasta märtsi seisuga esitanud 24 ELi liikmesriiki 28st21. ÜRO-le võib aru anda ka ELi tasandil ning nõukogu ja Euroopa Parlament on palunud komisjonil koostada selline ÜRO-le esitatav aruanne22 (punkt 56).
11 Joonisel 3 on esitatud ülevaade kestliku arengu aruandluse eri tasanditest.
Joonis 3. Kes võivad esitada jätkusuutlikkuse aruandeid?
Allikas: Euroopa Kontrollikoda.
Jätkusuutlikkuse aruandluse põhjused
12 Erasektoris esitavad ettevõtjad jätkusuutlikkuse aruandeid peamiselt investorite, kodanikuühiskonna ja tarbijate nõudmisel. Finantsturud ja investorid survestavad ettevõtjaid aina rohkem avaldama jätkusuutlikkusega seotud riske, sest
ÜRO kõrgetasemeline poliitiline foorum
Euroopa Parlament ja muud sidusrühmad
Omanikud, otsustajad jms
Riigi tasandi aruandlus
Liikmesriikide valitsuste aruanded
ELi tasandi aruandlus
Euroopa Komisjoni aruanded
Organisatsiooni tasandi aruandlus
Aruannete esitajad:• eraettevõtjad• Mittetulundus-
ühendused• avaliku sektori
organisatsioonid (ülikoolid, haiglad jms)
• ELi institutsioonid ja asutused
12
jätkusuutlikkusriske peetakse üha rohkem finantsriskideks. Näiteks võimaldab ettevõtjate kliimaalaste riskide ja võimaluste avaldamine investoritel paremini hinnata investeeringuid ja vara ning teha tõhusamalt äriotsuseid23.
13 Ettevõtlust ja avalikku sektorit juhivad erinevad jõud: kui ettevõtjate lõppeesmärk on teenida kasumit, siis avalik sektor tegeleb avalike hüvede pakkumisega. Samas on sidusrühmade rahulolu mõlema jaoks tähtis, mistõttu aruandluse ajendid ja kasulikkus võivad olla avalikus ja erasektoris sarnased. Joonisel 4 kujutatakse aruandluse kahe eesmärgiga seotud eri ajendeid: (1) aruandlus kui haldusvahend ja (2) aruandlus kui juhtkonna või organisatsiooni vastutuse tagamise vahend.
14 Üldiselt võib öelda, et „avaliku sektori jätkusuutlikkuse aruandlus loob raamistiku, et siduda finantstulemused sellega, kuidas organisatsioon kasutab ja mõjutab olulisi vahendeid ja suhteid, millest ta sõltub“24. Nõue, et avaliku sektori organisatsioon annaks aru oma peamistest tulemustest, võib suurendada läbipaistvust ja vastutust ning mõjutada juhtimise ja eetilise käitumise suuniseid25.
Joonis 4. Jätkusuutlikkuse aruandluse sisemised ja välised ajendid
Allikas: Euroopa Kontrollikoda.
Mida esitada jätkusuutlikkuse aruannetes ja kus neid avaldada?
15 Aruande sisu üle otsustamisel on põhimõiste „olulisus“. Avaldada tuleks ainult olulist, mistõttu esitatud teave võib organisatsiooniti märgatavalt erineda, sõltuvalt sellest, mida peetakse oluliseks. Võrreldes finantsaruandlusega, kus olulisus
Aruandlus kui haldusvahendSisemised ajendid
Aruandlus kui vastutuse tagamise vahendVälised ajendid
• täiendada riskijuhtimist• säästa vahendeid ja raha• saada paremat teavet otsustamiseks• suurendada töötajate rahulolu
• edendada suhtlust sidusrühmadega• suurendada vastutust ja läbipaistvust• luua positiivne ja usaldusväärne kuvand• suurendada usaldust
13
määratletakse rahalise väärtuse alusel, on jätkusuutlikkuse aruandluse olulisuse määratlus keerulisem ja vahel raskemini hoomatav (4. selgitus).
4. selgitus
Olulisuse eri määratlused finants- ja muus aruandluses
Finantsaruandluses määratleb EL olulist teavet järgmiselt: „„oluline“ – teabe omadus, mille puhul selle ärajäämine või vääresitamine võib mõistliku eelduse kohaselt mõjutada otsuseid, mida kasutajad ettevõtja finantsaruannete põhjal teevad. Konkreetse kirje olulisust hinnatakse muude sarnaste kirjete kontekstis“26.
Muus kui finantsaruandluses peetakse oluliseks „ettevõtja arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust ülevaate saamiseks vajalikus ulatuses teavet“27.
GRI hinnangul tuleks jätkusuutlikkuse aruannetes käsitleda aspekte, mis „kajastavad organisatsiooni märkimisväärset majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju või mõjutavad sisuliselt sidusrühmade hindamisi ja otsuseid“28. See tähendab, et organisatsiooni teabe olulisuse hindamisel tuleks arvesse võtta ka seda, mida peavad organisatsiooni puhul oluliseks sidusrühmad (näiteks investorite arvamus).
16 5. selgituses kirjeldatakse, mida võib praktikas tähendada muu kui finantsteabe avaldamine.
5. selgitus
Muu kui finantsteabe avaldamine pangas ja õlletehases
Pank ei pruugi pidada veetarbimist oma büroodes ja harukontorites oluliseks küsimuseks, mida käsitleda tegevusaruandes. Selle asemel võib ta pidada oluliseks teabeks tema rahastatavate projektide sotsiaalset ja keskkonnamõju ning oma rolli linna, piirkonna või riigi reaalmajanduse toetamisel29.
Seevastu õlletehas võib pidada veetarbimist õlle tootmise käigus oluliseks küsimuseks ja kajastada seda oma tegevusaruandes. Samuti võib ta avaldada kliimamuutuste mõju oma äritegevusele, mis tuleneb võimalikust veepuudusest tootmiskohtades.
17 Mitu organisatsiooni, näiteks GRI, rahvusvaheline integreeritud aruandluse nõukogu (IIRC) ja säästvuse aruandlusstandardite nõukogu (SASB), on välja töötanud erasektori jätkusuutlikkuse aruandluse suunised (või vabatahtlikud standardid), et täpsustada, mis on oluline ning mis võivad olla asjakohased majanduslikud, keskkonnaalased ja sotsiaalsed aspektid. Nendest kasutatakse kõige rohkem GRI suuniseid. Ettevõtjate aruandlusdialoogi platvorm (Corporate Reporting Dialogue) tõi
14
2019. aastal kokku mitu sellist organisatsiooni30 raamistike paremaks kooskõlastamiseks, et hõlbustada aruannete koostamist ja täiustada nendes esitatavat teavet, et seda saaksid kasutada peamised sidusrühmad, eriti investorid31.
18 ELi direktiiv 2014/95/EL muu kui finantsteabe avalikustamise kohta ja komisjoni suunised võimaldavad kasutada kõiki neid olemasolevaid raamistikke32. Aruandlus peab sisaldama vähemalt teavet „keskkonnaküsimuste, sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste järgimise ning korruptsioonivastase võitlusega seotud küsimuste kohta“33. Ühele ettevõtjate rühmale on kohustuslik anda aru mitmekesisuse (näiteks soolise mitmekesisuse) kohta.
19 Algusest peale oli direktiivi eesmärk käsitleda nii ettevõtjate mõju jätkusuutlikkusele kui ka vastupidi seda, kuidas jätkusuutlikkusega seotud probleemid mõjutavad ettevõtjaid. Uuringute kohaselt keskendutakse aga organisatsioonide aruandluses valdavalt esimesena nimetatule ehk organisatsioonide keskkonnamõjule. Vähem on aru antud selle kohta, kuidas mõjutavad ettevõtteid jätkusuutlikkusriskid ja kuidas ettevõtjad arvestavad neid riske oma ärimudelis34.
20 Komisjoni sõnul „on endiselt märkimisväärseid puudujääke ning investorite ja teiste sidusrühmade vajaduste täitmiseks on hädavajalik parandada avaldatava teabe kvantiteeti, kvaliteeti ja võrreldavust“35. Sarnaselt rahvusvaheliste suundumustega36 korraldas komisjon 2019. aasta kevadel avaliku konsultatsiooni direktiivi rakendamise suuniste ajakohastamise kohta, et anda rohkem abi kliimaga seotud teabe avalikustamiseks37. Ka finantssektori kohta on esitatud õigusakti ettepanek, sest komisjon leidis, et institutsionaalsed investorid, varahaldurid ega finantsnõustajad ei arvesta investeerimisprotsessis alati jätkusuutlikkustegurite ega -riskidega38.
21 Organisatsioonid võivad avalikustada teabe eraldi aruandes, oma finants- või aastaaruannetes või muus vormis. Näiteks ELi direktiivis antakse valikuvõimalus ja ainult väike arv liikmesriike39 on otsustanud nõuda teabe avaldamist integreeritud kujul40. Mitu kutseorganisatsiooni soovitavad, et sidusrühmade ees vastutuse ja läbipaistvuse suurendamise nimel avalikustaksid organisatsioonid teabe aastaaruandes, finantsaruandes või iga-aastases tegevusaruandes41. Kontrollikoda on varem soovitanud Euroopa Komisjonil esitada ühtne vastutusaruanne või aruandluspakett, mis peaks sisaldama muu hulgas aruannet mitterahaliste tulemuste kohta, teavet tegevuse kohta ning aruannet rahanduse keskmise ajaplaani ja pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta42.
15
Ülevaate ulatus ja lähenemisviis 22 Ülevaates vaadeldakse seda, kuidas EL ja selle institutsioonid ja asutused annavad aru kestlikust arengust. Antakse ülevaade sellest, milline on kestliku arengu eesmärkide täitmist puudutava ELi tasandi aruandluse ja ELi institutsioonide ja asutuste jätkusuutlikkuse aruandluse hetkeseis.
23 Kontrollikoja ülevaatel on neli peamist põhjust.
o Nõukogu ja Euroopa Parlament palusid komisjonil anda ÜRO-le 2019. aastaks aru sellest, kuidas EL on rakendanud kestliku arengu tegevuskava 2030 oma sise- ja välispoliitikas43. Lisaks nõudis Euroopa Parlament iga-aastast aruandlust ELi edusammude kohta kestliku arengu eesmärkide täitmisel44.
o Suured avaliku huvi üksused pidid ELi õiguse alusel avalikustama jätkusuutlikkusalase teabe esimest korda 2018. aastal45. Eeskujuks olemise abil valitsemise põhimõttest lähtudes soovis kontrollikoda näha, mida ELi institutsioonid ja asutused on selles valdkonnas korda saatnud.
o Arvestades, et 2030. aasta läheneb kiiresti, valitseb ELi liikmesriikide, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna seas laialdane üksmeel, et kestliku arengu eesmärkide täitmiseks „peame tegutsema senisest otsustavamalt“46. Jätkusuutlikkuse aruandlus aitab seda kohustust täita.
o Jätkusuutlikkuse aruandlus on üks kestliku arengu eesmärke, julgustades „ettevõtjaid, iseäranis suurettevõtjaid ja hargmaiseid ettevõtjaid võtma kasutusele jätkusuutlikud tavad ja lisama oma aruandlustsüklisse jätkusuutlikkuse alase teabe.”
24 Ülevaates toob kontrollikoda välja sisuka jätkusuutlikkuse aruandluse eeltingimused ja esitab ELi asutuste jätkusuutlikkuse aruandluse hetkeseisu. Hinnatakse valdkonna audiitorite rolli ja arutletakse jätkusuutlikkuse aruandluse arendamisel tekkida võivate probleemide üle.
25 See ülevaade ei ole audit. Ülevaate aluseks on peamiselt avalikult kättesaadav teave. Ülevaate koostamisel kasutati kontrollikoja aastaaruannete ja mitme eriaruande jaoks tehtud tööd. Läbi viidi ka vestlused ja küsitlus. Rohkem teavet auditeeritud projektide kohta on toodud I lisas.
16
Jätkusuutlikkuse aruandluse eeltingimused 26 Jätkusuutlikkuse aruanne on protsessi tulem. Selles jaos kirjeldatakse sisuka jätkusuutlikkuse aruandluse eeltingimusi olemasolevate suuniste ja raamistike põhjal. Keskendutakse kolmele tähtsaimale eeltingimusele:
o sidusrühmade kaasamine;
o strateegia väljatöötamine;
o jätkusuutlikkuse arvessevõtmine eelarvemenetluses näitajatega mõõdetavate eesmärkide põhjal.
Sidusrühmade kaasamine
27 Sidusrühmade kaasamine on keskne terves jätkusuutlikkuse aruandluse protsessis. Komisjon on tunnistanud kodanike ja teiste sidusrühmade arvamuste tähtsust ELi poliitikakujundamises47. Lisaks nõukogule ja Euroopa Parlamendile, mille ees komisjon vastutab, on ELi institutsioonide ja asutuste jätkusuutlikkuse aruandluse sidusrühmadeks ELi kodanikud, maksumaksjad, ettevõtjad ja kodanikuühiskond (joonis 5).
17
Joonis 5. Jätkusuutlikkuse aruandluse sidusrühmad
Allikas: Euroopa Kontrollikoda globaalse aruandlusalgatuse standardi GRI 101 põhjal.
28 Hiljuti lõi komisjon sidusrühmade kaasamiseks kestliku arengu eesmärkide sidusrühmade platvormi, et toetada ja nõustada komisjoni ja kõiki ELi tasandil kestliku arengu eesmärkide täitmisega seotud sidusrühmi48. Platvormi kuulus 30 kodanikuühiskonna, avaliku sektori ja erasektori esindajat49.
Strateegia väljatöötamine
29 Et aruandlus oleks sisukas, peab see sisalduma organisatsiooni strateegilistes eesmärkides ja selle terves poliitika-/äritsüklis. Nii muutub jätkusuutlikkus organisatsiooni tulemusjuhtimise raamistiku lahutamatuks osaks (joonis 6)50. Eri etapid mõjutavad üksteist ja teabe kasutamine on tähtis kogu protsessis.
Jätkusuutlikkuse aruandluse
sidusrühmad
Töötajad
Seadusandja
Kohalikud kogukonnad
Kodanikuühiskonna organisatsioonid
Ettevõtjad
Rahvusvaheline üldsus Kodanikud
Maksumaksjad
Teadlased ja akadeemikud
18
Joonis 6. Peamised etapid jätkusuutlikkuse kaasamiseks tulemusraamistikesse
Allikas: Euroopa Kontrollikoda.
30 Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ja ELi Teadusuuringute Ühiskeskus leiavad, et kuna kestliku arengu eesmärkide vahel on palju koostoimet ja vastastikust täiendavust, kuid ka võimalikku vastastikust neutraliseerimist51, on vaja süsteemset käsitlusviisi, et tagada poliitikavaldkondade sidusus ning teha kindlaks omavahel tihedalt seotud kestliku arengu eesmärkide seosed, neid mõista ja hallata. Kontrollikoda uuris, kas ELil ja täpsemalt komisjonil on olemas strateegiad, et valida eesmärgid ja alleesmärgid, mille alusel aruandlust koostada.
31 Pärast kestliku arengu tegevuskava 2030 vastuvõtmist 2015. aastal avaldas komisjon teatise, milles sedastas, et kestliku arengu eesmärkide täitmisega juba tegeletakse ELi meetmete ja üldstrateegia kaudu (strateegia „Euroopa 2020” ja Junckeri komisjoni kümme prioriteeti)52. Seepärast ei pidanud komisjon vajalikuks muuta strateegilist raamistikku. Selle tulemusel on olemasolevad eesmärgid, välja arvatud mõned energia- ja kliimaeesmärgid53, püstitatud ja jälgitavad 2020. aastani, mitte 2030. aastani54.
Teabe järjepidev
kasutamine
Riskihindamine
Strateegia
Poliitika ja eesmärgid
Mõõtmine, seire ja läbivaatamine
Aruandlus ja teabevahetus
Kindlustamine
19
32 Komisjoni sõnul oli lähenemisviisi üks põhjuseid see, et kestliku arengu tegevuskava 2030 avaldamise ajaks 2015. aastal kehtis juba ELi mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (joonis 7).
Joonis 7. Tähtsaimate ELi strateegiate ja kestliku arengu tegevuskava 2030 kehtivusaeg
Allikas: Euroopa Kontrollikoda.
33 Kontrollikoda on mitmes varasemas aruandes möönnud selliste asjaolude poliitilist keerukust ja teinud märkusi kattuvate ja kooskõlastamata strateegiliste raamistike ning volituste kehtivusaegade kohta55. Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 valmistamise ajal 2018. aastal aga ei olnud veel 2020. aasta järgset ELi üldstrateegiat. Kontrollikoda on varem toonitanud, et 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ettepanekud avaldati, ilma et need põhinenuks ELi ühisstrateegial või ühistel eesmärkidel56.
34 Komisjon teatas kontrollikojale, et tema arvates on 2016. aasta Bratislava deklaratsioonis ja 2017. aasta Rooma deklaratsioonis57 kokku lepitud poliitilised eesmärgid piisavad 2021.–2027. aasta finantsraamistiku kavandamiseks. Mõnes mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus viidatakse sõnaselgelt, et vahendi (näiteks programm „Euroopa horisont“) eesmärkide hulka kuulub panustamine kestliku arengu eesmärkide täitmisse.
35 Euroopa Parlament58, Euroopa Ülemkogu59 ja ELi Nõukogu60 on korduvalt nõudnud kestliku arengu tegevuskava 2030 strateegia rakendamist. Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu kutsusid 2017. aastal komisjoni üles esitama kestliku arengu eesmärkide rakendamise üldstrateegia61. Nõukogu sõnul tulnuks selline strateegia kehtestada 2018. aasta keskpaigaks, et suunata sellega kogu ELi poliitikat ja kõiki
Strateegia „Euroopa 2020“2010–2020
Junckeri komisjon2014-2019
Mitmeaastane finantsraamistik2014–2020
Tegevuskava 20302015-2030
2010 2015 2020 2025 2030
20
programme, sealhulgas vahe- ja pikaajalisi eesmärke, ning luua jätkusuutliku Euroopa visioon, mida järgida ka pärast kestliku arengu tegevuskava lõppu. Euroopa Ülemkogu arvas 2018. aastal, et komisjoni aruteludokument peaks olema esimene samm tervikliku rakendamisstrateegia vastuvõtmiseni 2019. aastal62.
36 Komisjon avaldas 2019. aasta jaanuaris kestliku arengu kohta aruteludokumendi63, mis algul kavatseti esitada varem. Dokumendis esitatakse kolm tulevikustsenaariumit, mis võiksid toetada komisjoni järgmisel ametiajal Euroopa kestliku arengu saavutamist 2030. aastaks:
1) ELi kestliku arengu eesmärkide üldstrateegia, millest EL ja liikmesriigid oma tegevuses juhinduvad;
2) komisjon integreerib kestliku arengu eesmärgid ka edaspidi kõikidesse ELi asjaomastesse poliitikavaldkondadesse, kuid ei kohusta liikmesriike tegutsema;
3) välistegevuse seadmine esikohale ja samas praeguste kestlikkuse valdkonna püüdluste konsolideerimine ELi tasandil.
37 Aruteludokumenti on koondatud asjakohane analüüs ja teave. Selles kirjeldatakse valikuliselt komisjoni poliitikaalgatusi, mis on seotud kestliku arengu eesmärkidega, ja esitatakse kestlikku arengut puudutavad tähtsad poliitikavaldkonnad. See dokument on samm õiges suunas, kuid selles esitatakse ELis tekkinud suundumused, mitte ei kirjeldata ELi poliitika mõju ega/või ELi eelarveeraldisi kestliku arengu eesmärkide täitmiseks.
38 Aruteludokumendis tuuakse esile teatavad valdkonnad, kus komisjon peaks tema enda sõnul rohkem tegutsema. Samas ei hõlmanud see puuduste analüüsi, mis näitaks, kuidas kestliku arengu eesmärgid sobituvad olemasolevatesse prioriteetidesse; samuti ei hinnatud, mida tuleb veel teha ELi poliitika ja õigusaktide valdkonnas64. Nõukogu nõudis sellist puuduste analüüsi 2017. aastal ja Euroopa Parlament kordas nõuet 2019. aastal, pärast aruteludokumendi avaldamist65.
Integreerimine
39 Jätkusuutlikkuse aruandluse eeltingimus on ka jätkusuutlikkusalaste küsimuste integreerimine peamistesse eelarvemenetlustesse, ärieesmärkidesse või poliitikasse.
40 Komisjon teatas 2016. aastal, et „kaasab säästva arengu eesmärgid ELi poliitikasse ja algatustesse, kusjuures kõigi tema poliitikavaldkondade oluline juhtpõhimõte on
21
säästev areng“66. Komisjon on andnud mõningast teavet selle kohta, kas ja kuidas selline integreerimine aset leiab. Alates 2017. aastast esitatakse programmide tegevusaruannetes üldkirjeldus (ilma rahaliste väärtusteta) selle kohta, kuidas aruandes käsitletav programm aitab täita kestliku arengu eesmärke. Komisjon koostas 2018. aastal diagrammi, milles esitati valitud kuluprogrammide panus kestliku arengu eesmärkidesse ja tõsteti esile viimased algatused. Komisjoni hinnangul aitab pea iga programm täita üht või mitut kestliku arengu eesmärki67. Samas ta rõhutab, et diagramm on mõeldud vaid teavitamiseks (mitte aruandluseks). Kui jätta kõrvale ELi välistegevuse valdkond, puudub süstemaatiline analüüsi- või aruandlusraamistik selle kohta, kuidas programmid või eelarveosad aitavad täita kestliku arengu eesmärke.
41 Euroopa mõttekodade ühendus (European Think Tanks Group, ETTG) pidas komisjoni diagrammi jätkusuutlikkusalaste küsimuste kohta kasulikuks teavitusvahendiks, kuid leidis, et see ei aita komisjonil muuta jätkusuutlikkust ELi rahastamise prioriteediks kõigis poliitikavaldkondades68. Ka Euroopa Parlament on nõudnud, et komisjon tagaks „kestliku arengu suurema integreerimise kõikidesse rahastamismehhanismidesse ja eelarveridadesse“ ning suurendaks „aruandekohustust ühiste tulemuste saavutamise eest mitmeaastase finantsraamistiku kaudu“69.
42 Valdkonnaüleseid küsimusi (nagu kliimamuutused või sooline võrdõiguslikkus) ei ole lihtne eelarvesse integreerida. Kontrollikoda rõhutas kliimameetmete integreerimist käsitlevas 2016. aasta aruandes70, et isegi ühe kestliku arengu eesmärgi (kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine) integreerimisega ELi eelarvesse tekib mitu probleemi. Kontrollikoda juhtis tähelepanu vajadusele luua terviklik aruandlusraamistik, mis hõlmab näitajaid kliimameetmete tegelike kulude ja nende tulemuste jälgimiseks. Need näitajad võivad olla vajalikud, et hinnata kliimameetmeid puudutavate kestliku arengu eesmärkide täitmiseks tehtud edusamme.
43 Lisaks eelarve võrdlemisele kestliku arengu eesmärkide täitmisega võib kestliku arengu eesmärke kasutada ka näitajate täiustamiseks, eelarve hindamiseks või kulude jälgimiseks (joonis 8). Osa liikmesriike on alustanud kestliku arengu tegevuskava 2030 kaasamisega eelarvemenetlustesse. Praegu on levinum tava võrrelda eelarve panust kestliku arengu eesmärkide täitmisse kui kasutada kestliku arengu eesmärke tulemusjuhtimise vahendina ressursside eraldamises ja läbirääkimistes.
22
Joonis 8. Kestliku arengu eesmärkide võimalik kasutamine eelarvemenetluses
Allikas: Euroopa Kontrollikoda, lähtudes Elisabeth Hege ja Laura Brimonti uuringust „Integrating SDGs into national budgetary processes“ (Kestliku arengu eesmärkide integreerimine riikide eelarvemenetlustesse), Institut du développement durable et des relations internationales, nr 5/18. juuli 2018.
Eelarve koostamine
• kasutada kestliku arengu eesmärke vahendite jaotamisel otsustusvahendina
• kujundada ümber eelarve klassifitseerimis-süsteemid
Eelarveprojektis
• täiustada kirjeldavat teavet, mis seob eelarve kestliku arengu eesmärkidega
• panna paika seotud kulukategooriad ja kestliku arengu eesmärgid
• avaldada eelarvepoliitilises arutelus kasutatavad näitajad
Eelarve täitmine ja kontroll
• täiendada eelarve täitmise hindamist
• keskenduda kestliku arengu eesmärkidele kuluülevaadetes
• välja töötada eelarve aruandluse tulemustabel kodanikele
• jälgida kulusid konkreetsete valdkonnaüleste kestliku arengu eesmärkide täitmisel, nagu sooline võrdõiguslikkus, kliima või toitumine
23
Jätkusuutlikkuse aruandlus ELi institutsioonides ja asutustes 44 EL on võtnud kohustuse täita kestliku arengu ja jätkusuutlikkuse eesmärgid, mis tähendab, et kestliku arengu ja jätkusuutlikkuse eesmärkide täitmine on ELi ja selle institutsioonide tegevuse lahutamatu osa. Sellest võib eeldada, et jätkusuutlikkuse aruandlus on ELi tulemusaruandluse lahutamatu osa. Praegu ei ole komisjonil ega teistel ELi institutsioonidel jätkusuutlikkuse aruannete esitamise otsest õiguslikku kohustust.
45 Selles jaos analüüsitakse, kuidas komisjon ja teised ELi institutsioonid ja asutused annavad aru jätkusuutlikkusega seotud küsimustest. Kontrollikoda teeb kindlaks, kas ELi institutsioonid ja asutused esitavad tulemusaruandluse raamistikus jätkusuutlikkusalast teavet ning kas nad teevad seda eraldiseisvas jätkusuutlikkuse aruandes või muul kujul.
46 Alljärgnevalt keskendutakse
i) jätkusuutlikkuse aruandlusele kui komisjoni aruandlusraamistiku osale;
ii) Eurostati aruannetele ning
iii) ühe ELi institutsiooni ja ühe ELi asutuse koostatud jätkusuutlikkuse aruandlusele ning sellega seotud tegevusele.
Komisjoni tulemusaruandlus
47 Tulemusaruandlus on andmete süstemaatiline kogumine ja teabe esitamine avaliku poliitika elluviimise kohta, mis hõlmab nii rahastamisvahendeid (nagu toetused) kui ka muid vahendeid (näiteks õigusaktid). Eesmärk on hinnata poliitika tõhusust ja tulemuslikkust, võrreldes saavutatud tulemusi püstitatud eesmärkide ja tekkinud kuludega (nii rahalised kui ka muud kulud, sealhulgas sidusrühmadele tekkinud kulud). Sarnaselt kõigi muude tulemusaruannetega on jätkusuutlikkuse aruannetel kaks põhieesmärki: 1) toimida aruandlusvahendina ja 2) haldusvahendina.
24
48 Komisjoni tulemusaruandluse raamistikuga mõõdetakse komisjoni tulemuslikkust
eesmärkide, sihtväärtuste ja näitajate abil. Tulemused esitatakse eraldi dokumentides
(joonis 9). Kontrollikoda hindab korrapäraselt allpool näidatud tulemusraamistiku
mitut aspekti, sealhulgas seda, kas volinike kolleegium kasutab teavet71.
Joonis 9. Komisjoni tulemusaruandluse raamistik
Allikas: Euroopa Kontrollikoda.
49 ELi eelarve täitmise tulemusaruandlus hõlmab järgmisi tähtsamaid dokumente:
1) programmide tegevusaruanded, milles pannakse paika ELi programmide ja
kestliku arengu eesmärkide vaheline seos;
2) programmide tulemuslikkuse ülevaade, milles esitatakse kõik ELi
kuluprogrammid ajavahemikus 2014–2020 ja käsitletakse kestliku arengu
eesmärke mitme programmi arvestuses72;
3) iga‐aastane ELi eelarve haldus‐ ja tulemusaruanne, milles näidatakse, kuidas ELi
eelarve toetab ELi poliitilisi prioriteete. Selles osutatakse kestliku arengu
eesmärkidele enamasti üldisel viisil73 ja sedastatakse, et need on integreeritud.
Dokumendis märgitakse veel, et programmide tegevusaruannetes esitatud teave
ei ole ametlik aruandlus ELi eelarve panuse kohta kestliku arengu eesmärkide
täitmisse74;
4) üldine aruanne Euroopa Liidu tegevuse kohta, milles esitatakse ELi meetmete ja
ELi eelarvega ELi tasandil saavutatud tulemused. Aruandes ei esitata ELi eelarve
ega ELi poliitika panust kestliku arengu eesmärkide täitmisse.
25
50 Lisaks nendele neljale aruandele annavad kõik komisjoni peadirektoraadid ja komisjonile vahetult alluvad kuus asutust (rakendusametid) igal aastal aru oma saavutustest, algatustest ning vahendite kasutamisest iga-aastases tegevusaruandes. Enamikus kontrollikoja vaadeldud komisjoni 2018. aasta tegevusaruannetes viidatakse kestliku arengu eesmärkidele üldiselt. Kestliku arengu eesmärkide kohta esitavad kõige rohkem teavet ELi välistegevuse eest vastutavad peadirektoraadid, samas kui neid ei mainita üldse energeetika peadirektoraadi ega liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi aruannetes75.
51 Aastaaruandeid avaldavad ka asutused, mis ei allu otse komisjonile (detsentraliseeritud ametid), kuid komisjon ei avalda suuniseid nende aruannete koostamise kohta ega kaasa nende asutuste tulemusteavet oma iga-aastasesse haldus- ja tulemusaruandesse. See-eest on asutused loonud vabatahtliku võrgustiku (tulemuslikkuse arendamise võrgustik), mille raames on välja töötatud tulemusnäitajate loetelu. Mõne asutuse 2017. aasta aruandes viidatakse kestliku arengu eesmärkidele üldiselt, kuid üheski ei esitata süstemaatilist teavet jätkusuutlikkusega seotud küsimuste kohta ega seota asutuse tulemuslikkust kestliku arengu eesmärkidega.
52 Komisjon esitab oma tulemusaruannetes jätkusuutlikkusega seotud teavet, kuid seda ei koguta ega esitleta süstemaatiliselt. Samas mõõdab komisjon välistegevuse valdkonnas omaenda panust kestliku arengu eesmärkide täitmisse ja annab sellest aru. Näiteks võttis komisjon 2018. aasta oktoobris vastu läbivaadatud ELi rahvusvahelise koostöö- ja arengutulemuste raamistiku76. See peegeldab ka seda, mis toimub riikides nagu Tšiili, Taani, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaad, Norra, Portugal ja Lõuna-Korea, kus kestliku arengu eesmärkide institutsioonidevahelist koordineerimist juhivad välisministeeriumid77.
53 Komisjoni hinnangul võimaldab läbivaadatud raamistik anda aru selle kohta, kuidas ELi rahastatud78 meetmed on aidanud täita kestliku arengu eesmärke partnerriikides nii praeguses, 2014.–2020. aasta kui ka järgmises, 2021.–2027. aasta finantsraamistikus. Eeldatavasti kasutatakse seda ka komisjoni aruandlusraamistikus ja ÜRO-le iga nelja aasta järel esitatavates ELi ja liikmesriikide aruannetes (punkt 56)79. Dokumendis märgitakse, et selline tulemusraamistik võib aidata kaasa kestliku arengu eesmärkide tõhusale täitmisele, läbipaistvusele, vastutuse tagamisele ja „järjepidevale teavitustegevusele ELi panuse kohta kestliku arengu eesmärkide täitmisse partnerriikides“80.
26
Eurostati kestliku arengu eesmärkide seirearuanne ELi kontekstis
54 Alates 2017. aastast avaldab Eurostat igal aastal aruande, milles kirjeldatakse „edusamme kestliku arengu eesmärkide täitmisel ELi kontekstis“81. Aruande eesmärk on kvantitatiivselt hinnata ELi edusamme kestliku arengu eesmärkide täitmisel. Ometi ei püüa komisjon mõõta ELi poliitika ega eelarve panust kestliku arengu tegevuskavasse 2030.
55 Eurostati aruandes antakse teavet eri näitajate ja edusammude kohta kestliku arengu eesmärkidega seotud küsimustes ning andmed on esitatud liikmesriigi kaupa. Näitajad, mille valimisel on komisjon lähtunud konsultatsioonidest sidusrühmadega, põhinevad peaasjalikult liikmesriikide kogutud statistilisel teabel. Näitajaid võrreldakse ELi 2020. aasta eesmärkide või võimaluse korral muude poliitiliste eesmärkidega. Lisaks tuuakse aruandes esile konkreetsetes valdkondades võetud ELi poliitikameetmed, kuid näitajatega ei mõõdeta nende meetmete tulemuslikkust. Mõne näitajaga kaasnevad teatavad probleemid (6. selgitus). Euroopa Parlament pooldas Eurostati aruannet kui sammu „edasi täieõigusliku ELi seiremehhanismi loomise suunas“, kuid märkis seejuures, et „Eurostatil ei ole üksinda võimalik kestliku arengu eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude kõiki aspekte täielikult arvesse võtta“82. Kontrollikoda on juba varem kritiseerinud Eurostati aruannet, sest selles ei mõõdeta, millised on olnud edusammud, et täita ELi võetud kohustus saavutada aastaks 2030 mulla degradeerumise neutraalsus83.
6. selgitus
Eurostati kestliku arengu eesmärkide näitajaid
Kestliku arengu eesmärk nr 13: võtta kiiresti meetmeid kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemiseks
Edusamme mõõdetakse järgmiste näitajatega84:
1) territoriaalselt mõõdetud kasvuhoonegaaside heitkogused (võrreldakse 2020. aasta eesmärkidega);
2) energiatarbimisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste intensiivsus;
3) maapinna keskmise temperatuuri hälve;
4) kliimamuutustega seotud majanduslik kahju;
27
5) panus rahvusvahelisse kohustusse eraldada kliimamuutustega seotud kuludeks 100 miljardit USA dollarit.
Nende näitajatega seotud probleeme:
näitaja nr 1:
a) kuigi tegemist on rahvusvaheliselt kokku lepitud näitajaga, viitavad komisjoni eksperdirühm ja uuringud, et kui keskendutakse ainuüksi sellele mõõtmistulemusele, ei pruugita võtta arvesse ülekanduvat mõju, mis tekib, kui arenenud riigid vähendavad oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid sellega, et viivad heitemahuka tööstuse üle teistesse riikidesse ja impordivad sealt tooteid85;
b) kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks kasutatakse 2020. aasta eesmärke, kuigi on kehtestatud 2030. ja 2050. aasta eesmärgid86. Kontrollikoda on kindlaks teinud, et pikemaajaliste eesmärkide täitmiseks tuleb märksa rohkem pingutada87;
aruandlus kõigi näitajate kohta:
c) andmete nappuse tõttu ei ole võimalik suundumust arvutada88.
56 ÜRO-le 2019. aasta aruande esitamiseks kavatseb komisjon kasutada Eurostati aruannet ja aruannet ELi välistegevuse mõju kohta kestliku arengu eesmärkide täitmisele89. See tähendab, et kui välistegevus välja arvata, ei hõlma 2019. aasta aruanne ELi eelarve ja poliitika panust.
ELi institutsioonide ja asutuste esitatud jätkusuutlikkusalane teave
57 Kontrollikoda tegi kindlaks, et jätkusuutlikkuse aruandeid avaldab üks ELi institutsioon (Euroopa Investeerimispank) ja üks ELi amet (Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet) (7. selgitus).
7. selgitus
EIP ja EUIPO jätkusuutlikkuse aruanne
EIP aruanne
Euroopa Investeerimispank (EIP) on ELi institutsioon, mis asub Luxembourgis. See on rahaliselt sõltumatu üksus, millel on 243 miljardit eurot kapitali ja 3800 töötajat90. EIP kui ELi pank rahastab ja nõustab investeeringuid kogu maailmas91. Institutsioon
28
avaldas oma esimese jätkusuutlikkuse aruande 2007. aastal92 ja viis selle GRI aruandlussuunistega kooskõlla alates 2008. aastast93.
EIP viimane aruanne (2018) koosneb kahest dokumendist: jätkusuutlikkuse aruanne94 ja aruanne jätkusuutlikkuse aruandluse avaldamise kohta (Sustainability Reporting Disclosure). Esimeses kirjeldatakse EIP käsitlust jätkusuutliku ja uuendusliku rahanduse ja investeerimise kohta. Tuuakse esile, kuidas jätkusuutlikkusega seotud probleemid on lõimitud projektide hindamisse95, ja esitatakse näiteid sidusrühmade kaasamise kohta ning teavet organisatsioonis aruandluse tagamise kohta.
Teises aruandes, mis on mõeldud spetsialistidele (analüütikud, valitsusvälised organisatsioonid, akadeemiline kogukond jms), esitatakse põhjalik standarditud teave keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisaspektide ning EIP tulemuslikkuse kohta.
EUIPO aruanne
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet on detsentraliseeritud ELi asutus, mis asub Alicantes (Hispaanias). See on täielikult isemajandav üksus96, millel on 401 miljoni euro suurune eelarve ja 995 töötajat97. EUIPO ülesannete hulka kuulub ELi kaubamärkide ja ühenduse disainilahenduste registreerimine, Euroopa ja rahvusvaheline koostöö ning intellektuaalomandi õiguste kaitse ja jõustamine.
Amet rakendas 2016. aastal ettevõtja jätkusuutlikkuse raamistikku, töötas välja ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegia ja esitas oma esimese GRI standardite kohase jätkusuutlikkuse aruande (eelarveaasta 2016 kohta), olles sellega ELi asutustest esimene. Amet otsustas, et kooskõlastab 2017. aasta aruande sisu vabatahtlikult ELi direktiiviga muu kui finantsteabe ja mitmekesisust käsitleva teabe avalikustamise kohta98.
58 Jätkusuutlikkuse aruandluse raames analüüsisid EIP ja EUIPO oma jätkusuutlikkusriske ja avalikustasid need. Töö põhines ametisisestel ja -välistel vestlustel. Joonisel 10 on esitatud EIP hinnang teabe olulisuse kohta.
29
Joonis 10. EIP hinnang jätkusuutlikkusega seotud küsimuste olulisuse kohta
Tõlgendus: sidusrühmad ja EIP peavad kliimat ja keskkonda väga oluliseks, samas kui eetikat ja usaldusväärsust hindavad sidusrühmad rohkem kui EIP.
Allikas: EIP (2019): „Sustainability Report 2018” (2018. aasta jätkusuutlikkuse aruanne), lk 11.
59 Nii EIP kui ka EUIPO jätkusuutlikkuse aruanded sisaldavad teavet selle kohta, kuidas organisatsioonid võtavad oma poliitikas ja tegevuses arvesse jätkusuutlikkusega seotud küsimusi, ning teavet organisatsiooni mõju kohta jätkusuutlikkusele. EIP näitest 8. selgituses ilmneb, et organisatsiooni tegevuse mõju jätkusuutlikkusele võib olla palju suurem, kui vaid organisatsiooni juhtimise mõju.
Läbipaistvus ja vastutus
Kliima ja keskkond
Saaste ja heitkogused
VKEd ja töökohtade loomine
Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid
Innovatsioon ja oskusedMitmekesisus ja kaasatus
Töötajate areng ja õpe
Kogukondade ja sidusrühmade kaasamine
Korruptsioonivastane tegevus
Tervishoid ja heaolu
Infoturve ja küberjulgeolek
Inimõigused ja haavatavad rühmad
Keskkond ja sotsiaalsed standardid
Taristu
Eetika ja väärikus
Väg
a as
jako
hane
Väga suur
Asj
akoh
asus
si
dusr
ühm
adel
e
Organisatsiooni märkimisväärne majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne mõju
Oluline
Vähem oluline
30
8. selgitus
EIP valitud laenutehingute CO2-jalajälg võrreldes EIP enda mõjuga
EIP avaldab teavet tema rahastatavate projektide CO2-jalajälje kohta.
Allikas: EIP, „Sustainability Report 2017” (2017. aasta jätkusuutlikkuse aruanne).
Tabelist nähtub, et CO2 mõõtühik on miljon tonni (Mt) ja et 2017. aastal oli koguheide 5,2 Mt CO2-ekvivalenti. Rahastatud projektide suhteline heitkogus vähenes 2,9 Mt CO2-ekvivalenti võrreldes alternatiividega.
EIP kui organisatsiooni CO2-jalajälg oli 22 024 tonni CO2-ekvivalenti.
See näitab, et organisatsiooni äritegevuse mõju analüüs ja aruandlus võivad viidata palju suuremale mõjule, kui vaid organisatsiooni enda mõju aruandlus.
60 Kuigi teised ELi institutsioonid ja asutused ei avalda jätkusuutlikkuse aruandeid, koguvad ja vahel ka avaldavad nad jätkusuutlikkusega seotud teavet. Seda tehakse aga juhuslikul viisil ega tagata kõigi jätkusuutlikkusega seotud oluliste aspektide kajastust. Seda kinnitab kontrollikoja küsitlus, mis korraldati kõigis ELi institutsioonides ja asutustes.
61 Kogutud või avaldatud teave puudutab peamiselt organisatsiooni juhtimise mõju jätkusuutlikkusele (näiteks paberi või vee kasutamine organisatsioonis), mitte seda, kuidas organisatsioonid on võtnud jätkusuutlikkust arvesse oma üldstrateegias ja tegevuses. On oht, et sellises organisatsioonisisesele tegevusele keskendunud aruandluses ei tuvasta organisatsioonile kõige olulisemaid probleeme. Ka ei seostu selline teave sõnaselgelt sellega, kuidas on organisatsiooni poliitikas ja tegevuses arvesse võetud kestliku arengu eesmärke.
2015 2016 2017
Projektide arv 73 70 55
EIP määratud kogusumma (miljard eurot) 11,2 17,7 9,4
Koguheide (Mt CO2e/aasta) 4,6 2,4 5,2
CO2 sidumine metsanduses (Mt CO2e/aasta) 3,5 0,3
Suhteline heide (Mt CO2e/aasta) -3,1 -2,7 -2,9
EIP projektide CO2-jalajälg, 2015–2017
31
62 ELi institutsioonide ja asutuste avaldatud teave puudutab nende juhtimist, töötajate palkamist ja organisatsiooni mõju keskkonnale. Teave avaldatakse mitmes eri aruandes (näiteks keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS) tarbeks koostatud aruannetes) ja/või veebis. Kogutakse muudki teavet, kuid seda ei avaldata (II lisa).
63 Kontrollikoda küsis ELi institutsioonidelt ja asutustelt, kas nad on rakendanud teatud juhtimissüsteeme jätkusuutlikkuse aruandluse või selle osade toetamiseks (joonis 11). Sellised juhtimissüsteemid on abiks organisatsioonidele, kes soovivad vähendada oma mõju keskkonnale (EMAS, ISO 14001) või oma töötajate tervisele ja ohutusele (töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteem (OHSAS) 18001, ISO 45001).
Joonis 11. ELi institutsioonide ja asutuste rakendatud juhtimissüsteemid
Allikas: Euroopa Kontrollikoda.
64 Rakendatud juhtimissüsteemid on seotud valdavalt keskkonnaaspektidega. Kolm neljandikku ELi institutsioonidest99 ja 10% ELi asutustest on rakendanud juhtimissüsteemi, nagu EMAS ja/või ISO 14001. Mõlemad süsteemid võimaldavad organisatsioonidel teha kindlaks ja jälgida oma tegevuse, toodete ja teenuste mõju keskkonnale. Erinevalt ISO 14001 süsteemist tuleb süsteemi EMAS kasutamiseks avaldada aruanne, kasutades mitut põhinäitajat: energiatõhusus, materjalitõhusus, jäätmed, bioloogiline mitmekesisus ja heitkogused. Muid asjakohaseid rahvusvahelisi juhtimissüsteeme, näiteks tervishoiu- ja ohutuse (OHSAS 18001) või energia valdkonnas, (ISO 5001) rakendatakse väga vähe.
2
1
1
2
7
9
9
9
1
4
1
1
3
1
3
1
1
2
1
1
1
3
1
2
0 5 10 15 20 25
Juhtimissüsteeme ei ole rakendatud
ISO 45001 (tervishoid ja ohutus)
OSHAS 18001 (tervishoid ja ohutus)
ISO 50001 (energiajuhtimine)
Muu
ISO 14001 (keskkonnajuhtimine)
EMAS (keskkonnajuhtimine)
Rakendatud juhtimissüsteemid
ELi institutsioonidELi asutused: töötajaid <100 ELi asutused: töötajaid 100–250 ELi asutused: töötajaid 250–500 ELi asutused: töötajaid >500
32
65 Küsimusele, miks nad ei avalda eraldiseisvat jätkusuutlikkuse aruannet, vastas enamik ELi institutsioone ja asutusi, et ei ole veel sellele mõelnud. Teine sagedaim vastus oli, et puudub vajalik oskusteave (joonis 12).
Joonis 12. Peamised põhjused, miks jätkusuutlikkuse aruannet ei avaldata
Allikas: Euroopa Kontrollikoda.
66 Kontrollikoja küsitlusele vastanud peavad jätkusuutlikkuse aruandluse eelisteks eelkõige usalduse ja läbipaistvuse suurendamist. Samas arvasid nad, et jätkusuutlikkuse aruandlus suurendaks ka nende töömahtu. (Joonis 13).
58%
25% 25%
17%
8%
46%
15%
7%
17%
10%
0%
25%
50%
75%
Ei ole mõelnud Puudub oskusteave Muu aruandlus(EMAS aruanne,AAR, HR aruanne
jms)
Näitajad puuduvad Liiga palju tööd
ELi institutsioonid ELi asutused
33
Joonis 13. Jätkusuutlikkuse aruandluse võimalikud eelised ja puudused
Allikas: Euroopa Kontrollikoda.
75%
58%
50%
67%
75%
75%
51%
49%
54%
61%
63%
73%
0% 20% 40% 60% 80%
suurendab töömahtu
edendab juhtimisstrateegiat ja -poliitikat
suurendab teadlikkust organisatsioonisiseprotsessidest
aitab tuvastada riske ja võimalusi
suurendab läbipaistvust
suurendab usaldusväärsust
Jätkusuutlikkuse aruandlus...
ELi institutsioonid ELi asutused
34
Jätkusuutlikkusalase teabe audit 67 Finants- ja tegevusaruannete audit suurendab nende aruandekohustuse väärtust. Jätkusuutlikkuse aruannete väliskontroll võib suurendada aruannete ja esitatud teabe usaldusväärsust sidusrühmade silmis ning vähendada rohepesu ohtu ja aruannete ärakasutamist suhtekorralduslikel eesmärkidel. Teabe auditeerimine võib suurendada sisekontrolli- ja juhtimissüsteemides kasutatava teabe väärtust ning juhtkonna teadlikkust100.
68 Jätkusuutlikkuse aruandluse auditiga kaasnevad finantsaruannete auditeerimisest erinevad probleemid. See võib näiteks tähendada, et läbi tuleb vaadata narratiiv, mitte finantsandmed või arvud101. Enamikule suurettevõtjate jätkusuutlikkuse aruannetele tehakse küll välisaudit või -ülevaatus102, kuid puudub üldtunnustatud jätkusuutlikkuse aruannete auditeerimise või kindlustunnet andvate töövõttude standard. Näiteks ELi direktiivis nõutakse, et audiitor kontrolliks jätkusuutlikkuse aruande olemasolu, süvenemata selle sisusse. Teatavad liikmesriigid, nagu Itaalia ja Prantsusmaa, on direktiivi teisiti rakendanud, nõudes, et audiitor kontrolliks ka aruande sisu103.
69 Hiljuti, 2019. aasta veebruaris avaldas rahvusvaheline auditeerimise ja kindlustunnet andvate töövõttude standardite komitee (IAASB) aruteludokumendi laiendatud välisaruandluse kontrolli kohta104. Laiendatud välisaruandlus hõlmab mitut aruandlusvormi, sealhulgas integreeritud aruandlus, jätkusuutlikkuse aruandlus ja üksuste muu keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisküsimustega seotud aruandlus.
70 Standardi ISAE 3000 kohaselt tuleb piiratud kindlustandva töövõtu puhul (ülevaatus) „praktiseerija kokkuvõte avaldada vormis, mis väljendab, et tehtud töö põhjal ei täheldanud praktiseerija midagi, mis sunniks teda uskuma, et kontrollitud teave ei ole olulistes osades õiglaselt väidetud“. Sellistel juhtudel vähendatakse töövõtu risk töövõtu oludes vastuvõetava tasemeni, kuid risk on suurem kui põhjendatud kindlustandva töövõtu korral105. ELi institutsioonide ja asutuste kahest jätkusuutlikkuse aruandest on EIP aruanne organisatsiooniväliselt auditeeritud ja selle kohta on antud piiratud kindlustunne. EUIPO aruannet ei ole auditeeritud.
71 Enamikul kõrgeimatel kontrolliasutustel on kogemusi tulemusaruannete auditeerimisega, mis võivad osutuda kasulikuks jätkusuutlikkuse aruannete koostamisel ja kestliku arengu eesmärkide täitmise auditeerimisel. INTOSAI (Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvaheline Organisatsioon) on innustanud kõrgeimaid kontrolliasutusi viima läbi tulemusauditeid valitsuste valmisoleku kohta täita kestliku arengu eesmärke või konkreetsete kestliku arengu eesmärkide kohta.
35
Mitu kõrgeimat kontrolliasutust on avaldanud nende auditite tulemused ja mõned on analüüsinud, kuidas nende riigi valitsus seirab kestliku arengu eesmärkide täitmist ja sellest aru annab (9. selgitus)106. Kestliku arengu eesmärke võib kasutada auditikriteeriumidena107. Praegu vaadatakse läbi avaliku sektori auditeerimisstandardit ISSAI 140 ja on tekkinud arutelu, kas standardi kohaldamisala tuleks laiendada, et hõlmata kestliku arengu eesmärkide auditeerimist, mis on jätkusuutlikkuse aruannete puhul tähtis aspekt.
72 Konkreetsete kestliku arengu eesmärkidega seotud tulemuste ja ÜRO-le liikmesriikide esitatavate aruannete auditeerimine ei ole aga kõrgeimate kontrolliasutuste ainus võimalik roll. Kui avaliku sektori organisatsioonid hakkavad jätkusuutlikkusalast teavet rohkem avaldama, tuleb välja mõelda, kuidas audiitorid saaksid aidata parandada organisatsioonide esitatava teabe kvaliteeti. Võib juhtuda, et kõrgeimad kontrolliasutused peavad töötama audiitori kutsealal välja uued oskused või lähenemisviisid.
9. selgitus
Jätkusuutlikkuse aruandlusega seotud kõrgeimate kontrolliasutuste audititulemused
Mõned kõrgeimad kontrolliasutused leidsid oma riigi kestliku arengu tegevuskava 2030 elluviimisel puudusi, mis muutsid seire ja aruandluse keerukaks. Näiteks Austria keskendus kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisel integreerimisele, kuid Austria kõrgeim kontrolliasutus leidis, et üldine vastutus ei olnud hästi määratletud, mistõttu rakendamisprotsess oli killustunud. Seetõttu ei olnud hindamine ega aruandlus koordineeritud ja Austria riiklikus kestliku arengu eesmärkide täitmise eduaruandes ei esitatud täpset ülevaadet108.
Mõned kõrgeimad kontrolliasutused auditeerisid ka vabatahtlike riiklike aruannete koostamist INTOSAI koostööauditi „Preparedness for Implementation of Sustainable Development Goals“ (Valmisolek kestliku arengu eesmärkide täitmiseks) läbiviimise käigus. Mõned neist soovitasid käsitleda neid ülevaatusi mitte kui toodet, vaid järjepidevat protsessi:
o Austria kõrgeim kontrolliasutus leidis, et valitsus ei kavatsenud anda ÜRO-le aru kuni 2020. aastani. Sellest johtuvalt soovitas kontrolliasutus valitsusel esitada aruanne niipea kui võimalik ja vähemalt üks kord seadusandliku perioodi jooksul.
o Madalmaade kõrgeim kontrolliasutus leidis, et valitsus andis ÜRO-le aru 2017. aastal, esitades kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamise ülevaate ja seni tehtud edusammud. Kontrolliasutus soovitas siiski keskvalitsusel lisada
36
kestliku arengu eesmärkide tähtsaimad teemad oma iga-aastasesse finantsaruandesse109;
o Poola kõrgeim kontrolliasutus tunnistas, et vabatahtlik riiklik ülevaatus oli tulemuslikult läbi viidud, kuid soovitas edusamme korrapäraselt üle vaadata110.
37
ELi institutsioonide ja asutuste jätkusuutlikkuse aruandlusega seotud probleemid 73 EL on võtnud kohustuse täita kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärgid. Kontrollikoja ülevaade on tõestanud, et komisjon ja teised ELi institutsioonid ja asutused töötavad sisukaks jätkusuutlikkuse aruandluseks vajalike teatavate elementide kallal. Valdavalt aga puuduvad jätkusuutlikkuse aruandluse vajalikud eeltingimused. Üks ELi institutsioon ja üks asutus esitavad jätkusuutlikkuse aruandeid ning rakendavad selliseks aruandluseks vajalikku strateegiat. On ka teisi, kes avaldavad või koguvad asjakohast teavet. Ülevaates pöörati tähelepanu ka liikmesriikide erasektoris ja avalikus sektoris kasutatavatele tavadele, mille võiks võtta eeskujuks. Kontrollikoda tegi kindlaks ka mitu probleemi.
1. probleem: kestliku arengu eesmärke ja jätkusuutlikkust käsitleva 2020. aasta järgse ELi strateegia väljatöötamine
74 Hoolimata kaasseadusandjate ja sidusrühmade mitmest üleskutsest puudub 2030. aastani kehtiv pikaajaline ELi kestliku arengu strateegia võimalike eesmärkide ja sihtväärtustega, mille kohta võiks komisjoni tulemusraamistikus aru anda (punktid 30–35). Selline strateegia määraks kindlaks, millised kestliku arengu eesmärgid on ELile tähtsad. Komisjon on esitanud järgmise koosseisu jaoks aruteludokumendi, milles viidatakse kolmele kestliku Euroopa tulevikustsenaariumile. Aruteludokumendis tuuakse esile mõned valdkonnad, kus komisjon peaks tema enda sõnul rohkem tegutsema. Samas ei ole dokumendis puuduste analüüsi, mis näitaks, mida tuleb eelarves, ELi poliitikas ja/või õigusaktidega teha, et täita kestliku arengu eesmärgid (punktid 36–38).
2. probleem: jätkusuutlikkuse ja kestliku arengu eesmärkide integreerimine ELi eelarvesse ja tulemusraamistikku
75 Ülevaates toonitatakse, et jätkusuutlikkuse aruandlus on protsess, mis hõlmab enamat kui vaid aruande avaldamist. Komisjon ei anna aru ELi eelarve ega ELi poliitika panusest kestliku arengu eesmärkide täitmisse. Komisjoni aruteludokumendis kirjeldatakse, kuidas komisjoni valitud poliitika seostub kestliku arengu eesmärkidega. Kuigi komisjon on hakanud osutama kestliku arengu eesmärkidele programmide tegevusaruannetes, ei jälgita, kuidas ELi poliitika ja eelarve aitavad saavutada kestlikku arengut ja täita kestliku arengu eesmärke, ega anta sellest aru (punktid 38–42). Alates 2017. aastast jälgib Eurostat korrapäraselt igal aastal kestliku arengu eesmärkide
38
täitmist. See annab aimu kestliku arengu eesmärkidega seotud statistilistest suundumustest ELis.
76 Komisjonil on suured kogemused tulemusaruandluses ja selle tulemuspõhine eelarvesüsteem toimib palju paremini kui teistes OECD riikides111. Siiski on jätkusuutlikkuse aruandlust raske sellesse tulemusaruandlusesse integreerida. Samas võib see aidata komisjonil tulemusnäitajaid ühtlustada ja konkreetseid programmilisi ja poliitilisi eesmärke kõrgetasemeliste üldiste eesmärkidega paremini kooskõlastada, mis vastaks kontrollikoja 2017. aasta aruandes esitatud soovitustele112.
77 Nagu ilmneb, ei ole lihtne integreerida valdkonnaülest poliitikat eelarvesse. Tõhusa integreerimise ja tähtsustamise tulemusel võidakse suunata ELi vahendid valdkondadesse, kus vajadused või ELi lisaväärtus on suurimad (punktid 39–43).
78 Komisjon kohandab oma tulemusaruandluse süsteemi välistegevuse valdkonnas (punkt 52), et mõõta selles poliitikavaldkonnas ELi panust kestliku arengu eesmärkide täitmisse ja sellest aru anda. See sarnaneb olukorraga teatavates riikides, kus juhtival kohal on arenguabi valdkond, mis oli varem seotud aastatuhande arengueesmärkidega (punkt 52).
79 Aruandluses on edaspidi raske ülesanne see, kuidas võtta esitatud teavet arvesse otsuste langetamisel. Hoolimata sellest, et ELi tulemuspõhine eelarveraamistik on väga hästi välja töötatud, on juba praegu arenguruumi teabe kasutamise valdkonnas (punkt 48).
3. probleem: ELi institutsioonide ja asutuste jätkusuutlikkuse aruandluse arendamine
80 Kontrollikoda leidis ELi institutsioonide ja asutuste seast kaks näidet jätkusuutlikkuse aruandlusest: EIP ja EUIPO. Need üksused on integreerinud jätkusuutlikkuse aruandluse oma kõigisse tegevusprotsessidesse. EIP ja EUIPO võtsid need tavad omaks olenemata sellest, et neil ei ole õiguslikku kohustust esitada jätkusuutlikkuse aruandeid ja neil puudusid ELi tasandi suunised ja süstemaatiline abi (punkt 57 ja 7. selgitus).
81 Kontrollikoja küsitlusest nähtub, et ELi institutsioonid ja asutused mõistavad jätkusuutlikkuse aruandluse võimalikke eeliseid. Eelkõige näevad nad selle potentsiaali suurendada organisatsiooni usaldusväärsust ja läbipaistvust. Kontrollikoda leidis ka, et kuigi teised ELi institutsioonid ja asutused ei avalda jätkusuutlikkuse aruandeid, koguvad ja avaldavad nad mõningast jätkusuutlikkusega seotud teavet, olgugi et see on juhuslik ega hõlma kõiki olulisi aspekte. Nende kogutav ja avaldatav teave puudutab
39
peamiselt organisatsiooni juhtimise mõju jätkusuutlikkusele (näiteks paberi või vee kasutamine organisatsioonis), mitte seda, kuidas organisatsioonid võtavad jätkusuutlikkust arvesse kogu oma tegevuses (punktid 60–66).
4. probleem: jätkusuutlikkuse aruandluse usaldusväärsuse suurendamine auditite kaudu
82 Erasektori jätkusuutlikkuse aruannetele tehakse aina rohkem piiratud välisaudit või -ülevaatus, kuid puudub üldtunnustatud jätkusuutlikkuse aruannete auditeerimise või kindlustunnet andvate töövõttude standard. Kõrgeimate kontrolliasutuste tulemusauditite kogemusest võib olla kasu jätkusuutlikkuse aruandluse auditeerimisel. Kui suureneb jätkusuutlikkuse aruandeid avaldavate avalike institutsioonide arv, peavad kõrgeimad kontrolliasutused kaaluma, millise kindlustunde nad suudavad selliste aruannete puhul anda. Üks suurimaid ülesandeid on võtta arvesse keskkonnasäästlikkuse ning sotsiaalse ja majandusliku jätkusuutlikkuse pikaajalisust ja keerukust. Võib juhtuda, et kõrgeimad kontrolliasutused peavad töötama audiitori kutsealal välja uued oskused või lähenemisviisid (punktid 67–72).
40
Lisad
I lisa. Lähenemisviis ja metoodika Kontrollikoda viis läbi küsitlused alljärgnevate isikute ja üksustega.
Euroopa Komisjon Euroopa Liidu Nõukogu
Muud ELi institutsioonid ja
asutused
Rahvusvahelised institutsioonid,
ühendused, audiitorühingud
Volinikud: esimene asepresident Frans Timmermans, asepresident Jyrki Katainen, volinik Günther Oettinger ja nende kabinetid
Kestliku arengu tegevuskava 2030 töörühm
Euroopa Investeerimispank: ettevõtja sotsiaalse vastutuse osakond
Accountancy Europe
Komisjoni peasekretär
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet: sisekontrolli koordineerimisüksus
KPMG, PWC, E&Y, Deloitte
Siseauditi talituse peadirektor
Euroopa Parlamendi liidu sisepoliitika peadirektoraadi kontaktisik
Kanada kõrgeim kontrolliasutus
Euroopa Poliitilise Strateegia Keskuse juht
OECD: eelarvestamise ja avalike kulude osakond, poliitikavaldkondade arengusidususe üksus
Euroopa Komisjoni peadirektoraadid: eelarve peadirektoraat, Eurostat, personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraat, finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraat, Euroopa Poliitilise Strateegia Keskus
41
Küsitlus
Kontrollikoda saatis lühiküsimustiku komisjonile, nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Kohtule, Euroopa Kontrollikojale, Ombudsmanile, Euroopa Majandus- ja sotsiaalkomiteele, Euroopa Regioonide Komiteele, Euroopa Keskpangale, Euroopa Investeerimispangale, Euroopa välisteenistusele, Euroopa Andmekaitseinspektorile ning kõigile 41 ELi asutustele (rakendusametid, detsentraliseeritud asutused ja kõik muud organid). Vastamise määr oli 100%.
Diagrammidel esitatud vastuste analüüsis ei ole kõigi vastuste summa 100% ümardamise tõttu või seepärast, et vastajad andsid küsimusele mitu vastust.
Dokumentide läbivaatamine
Kontrollikoda vaatas läbi asjakohased dokumendid ja analüüsis neid, sealhulgas: kõigi komisjoni peadirektoraatide iga-aastased tegevusaruanded, Euroopa Parlamendi resolutsioonid, nõukogu järeldused, ÜRO resolutsioonid, kõrgeimate kontrolliasutuste auditiaruanded, ELi ametite tulemuslikkuse arendamise võrgustiku dokumendid ning erinevad akadeemilised uurimused ja infodokumendid jätkusuutlikkuse aruandluse ja kestliku arengu eesmärkide kohta.
II lisa. ELi institutsioonide ja asutuste avaldatud või kogutud jätkusuutlikkusalane teave
ÜLDINE ARUANDLUSJuhtimisstruktuur 92% ||||||||||||||||||||||| 95% |||||||||||||||||||||||| 0% 3% | 8% || 3% |Riskihindamine 83% ||||||||||||||||||||| 90% ||||||||||||||||||||||| 17% |||| 7% || 0% 3% |Eetiline käitumine 92% ||||||||||||||||||||||| 58% ||||||||||||||| 0% 10% ||| 8% || 32% ||||||||Sidusrühmade kaasamine 33% |||||||| 51% ||||||||||||| 8% || 10% ||| 58% ||||||||||||||| 39% ||||||||||Olulisuse maatriks 17% |||| 15% |||| 8% || 10% ||| 75% ||||||||||||||||||| 75% |||||||||||||||||||MAJANDUSLIKKorruptsiooni- ja altkäemaksuvastane tegevus 83% ||||||||||||||||||||| 80% |||||||||||||||||||| 8% || 10% ||| 8% || 10% |||KESKKONNAALANEEnergia, vesi, bioloogiline mitmekesisus 83% ||||||||||||||||||||| 34% ||||||||| 0% 29% ||||||| 17% |||| 37% |||||||||SOTSIAALNEMitmekesisuse haldamine 92% ||||||||||||||||||||||| 63% |||||||||||||||| 0% 5% | 8% || 32% ||||||||Värbamine 92% ||||||||||||||||||||||| 90% ||||||||||||||||||||||| 8% || 5% | 0 5% |Koolitus ja haridus 83% ||||||||||||||||||||| 75% ||||||||||||||||||| 17% |||| 20% ||||| 0 5% |Töötervishoid ja -ohutus 75% ||||||||||||||||||| 22% |||||| 17% |||| 29% ||||||| 8% || 49% ||||||||||||Kogukonna kaasamine ja areng 42% ||||||||||| 20% ||||| 17% |||| 12% ||| 42% ||||||||||| 68% |||||||||||||||||Inimõiguste hindamine 25% |||||| 14% |||| 0% 3% | 75% ||||||||||||||||||| 83% |||||||||||||||||||||MUUMuu kui finantsteave 92% ||||||||||||||||||||||| 85% ||||||||||||||||||||| 0% 5% | 8% || 10% |||Kestliku arengu eesmärkide hindamine 50% ||||||||||||| 20% ||||| 17% |||| 5% | 33% |||||||| 75% |||||||||||||||||||
Muud kestliku arengu eesmärkidega seotud küsimused 33% |||||||| 15% |||| 0% 0 67% ||||||||||||||||| 85% |||||||||||||||||||||
ELi asutused
Teavet ei kogutud
ELi institutsioonidELi institutsioonid ELi asutusedAvaldatud
Kogutud teave Avaldamata
ELi asutused ELi institutsioonid
43
Akronüümid ja lühendid EER: laiendatud välisaruandlus
EIP: Euroopa Investeerimispank
EMAS: keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem
EUIPO: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet
GRI: globaalne aruandlusalgatus (Global Reporting Initiative)
IAASB: rahvusvaheline auditeerimise ja kindlustunnet andvate töövõttude standardite komitee
IIRC: rahvusvaheline integreeritud aruandluse nõukogu
INTOSAI WGEA: Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvahelise Organisatsiooni keskkonnaauditi töörühm
ISO: Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon
MFR: mitmeaastane finantsraamistik
Mt: miljon tonni
SAI: kõrgeim kontrolliasutus
SASB: säästvuse aruandlusstandardite nõukogu
SDGs: kestliku arengu eesmärgid
44
Mõisted Detsentraliseeritud asutus: asutus, mis töötab välja ja viib ellu ELi poliitikat. Sellel on oma eelarve ja see on asutatud kindlaksmääramata ajaks.
EMAS: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega ette nähtud keskkonnajuhtimissüsteem. Organisatsioonid peab sertifitseerima sõltumatu väliskontrollija.
Olulisuse maatriks: graafiline meetod teema olulisuse kindlaksmääramiseks. Sellel on kaks mõõdet: a) majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse mõju olulisus ning b) mõju sidusrühmade hinnangutele ja otsustele.
Rakendusamet: üksus, mis täidab ELi programmidega seotud täitmis- ja operatiivülesandeid. Selle täidetav eelarve tuleb komisjonilt. Rakendusamet asutatakse piiratud ajaks.
Sidusrühmade platvorm: platvorm, mis toetab ja nõustab Euroopa Komisjoni ELi tasandi kestliku arengu eesmärkide täitmisel. Platvormi kuulub 30 avaliku sektori, kodanikuühiskonna ja erasektori esindajat. See loodi 2017. aasta mais.
45
Lõpumärkused
1 Brundtland, G. H., Maailma keskkonna- ja arengukomisjoni aruanne „Our Common
Future“ (Meie ühine tulevik), 1987.
2 Sachs, J. D., The age of sustainable development (Kestliku arengu ajastu). Columbia University Press, New York, 2015.
3 Emas, R., „The Concept of Sustainable Development: Definition and Defining Principles“ (Kestliku arengu kontseptsioon: määratlus ja tähtsaimad põhimõtted), 2015. aasta ülemaailmse kestliku arengu aruande üks lühikokkuvõtteid.
4 Schwab, A. K., Sandler, D., Brower D. J., „Hazard Mitigation and Preparedness: An Introductory Text for Emergency Management and Planning Professionals“ (Ohtude leevendamine ja nendeks valmistumine: sissejuhatav tekst hädaolukordade ohjamise ja nendeks valmistumisega tegelevatele spetsialistidele), teine trükk, 2016. Ettevõtluse ja kestliku arengu komisjon (Business and Sustainable Development Commission) leidis, et kestliku arengu eesmärkide täitmisega võib vabaneda hinnanguliselt 12 triljoni USA dollari väärtuses turuvõimalusi neljas majandussüsteemis, s.o toit ja põllumajandus, linnad, energia ja materjalid, tervishoid ja heaolu, ning võidakse luua 380 miljonit uut töökohta. Vt ettevõtluskomisjoni aruanne „Better World, Better Business“ (Parem maailm, parem ettevõtlus), http://report.businesscommission.org/report, 2017.
5 Euroopa Poliitilise Strateegia Keskus, „Europe’s Sustainability Puzzle“ (Euroopa jätkusuutlikkuse mosaiik), 2019, lk 6. „Kliimamuutused ja ka teatavad kohanemis- ja leevendusmeetmed mõjutavad enim sotsiaalselt, majanduslikult, kultuuriliselt, poliitiliselt, institutsiooniliselt või muul viisil tõrjutud inimesi“ – viies hindamisaruanne „Climate Change: Impacts, Adaptation, and Vulnerability. Summary for Policy Makers“ (Kliimamuutused: mõju, kohanemine ja haavatavus. Kokkuvõte poliitikakujundajatele), 2014, lk 6, https://www.ipcc.ch/site/assets/uploads/2018/02/ar5_wgII_spm_en.pdf. Euroopa Kontrollikoja 2017. aasta ülevaatearuanne „Energiat ja kliimamuutusi käsitlevad ELi meetmed“.
6 https://ec.europa.eu/epsc/sites/epsc/files/epsc_sustainability-puzzle.pdf. Vt eelkõige oht nr 1 „Eesmärgiks seatakse ainult suur majanduskasv hoolimata
46
jätkusuutlikkuse esmatähtsusest“ ja oht nr 2 „Vaadatakse mööda sotsiaal- ja keskkonnapoliitika vahelistest seostest, ohustades nii mõlemaid“.
7 Peaassamblee resolutsioon „Transforming our world: the 2030 Agenda for Sustainable Development“ (Muudame oma maailma: kestliku arengu tegevuskava aastani 2030) (kestliku arengu tegevuskava 2030), 2015.
8 Euroopa Komisjon, Teadusuuringute Ühiskeskuse tehniline aruanne „Interlinkages and policy coherence for the Sustainable Development Goals implementation“ (Seosed ja poliitikavaldkondade sidusus kestliku arengu eesmärkide täitmiseks), 2019, lk 4: http://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/bitstream/JRC115163/sdg_interlinkages_jrc115163_final_on_line.pdf.
9 Liikmesriigid kohustusid kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendama vastava ÜRO resolutsiooni vastuvõtmisega.
10 Globaalse aruandlusalgatuse (GRI) jätkusuutlikkuse aruannete andmebaasis on loetletud ligikaudu 32 000 algatuse standardi kohast aruannet ja kokku üle 50 000 aruande: http://database.globalreporting.org/, (aprill 2019). Governance and Accountability Institute (G&A) lühiaruanne „85 % of S&P 500 Index® Companies Publish Sustainability Reports in 2017“ (2017. aastal avaldasid jätkusuutlikkuse aruande 85 % börsiindeksi S&P 500 Index® nimekirja kantud ettevõtjat), 2018: https://www.ga-institute.com/press-releases/article/flash-report-85-of-sp-500-indexR-companies-publish-sustainability-reports-in-2017.html. „What can we learn from corporate sustainability reporting? Deriving propositions for research and practice from over 9 500 corporate sustainability reports published between 1999 and 2015 using topic modelling technique“ (Mida on võimalik õppida ettevõtjate jätkusuutlikkuse aruandlusest? Teadus- ja praktikasoovituste tuletamine teemamudelite meetodiga 1999.–2015. aastal avaldatud üle 9500 ettevõtja jätkusuutlikkuse aruandest), PLoS one, nr 12, Székely, N., vom Brocke, J., 2017: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5389611/#pone.0174807.ref002.
11 https://www.globalreporting.org/information/sustainability-reporting/Pages/default.aspx.
12 PricewaterhouseCoopers (PwC), „From promise to reality: Does business really care about the SDGs?“ (Lubadusest tegelikkuseks: kas ettevõtjad hoolivad kestliku arengu eesmärkidest?), Luxembourg, 2018. GRI ja ÜRO algatus Global Compact, „Integrating the SDGs into corporate reporting“ (Kestliku arengu eesmärkide integreerimine ettevõtjate aruandlusesse), 2018.
13 INTOSAI WGEA, „Sustainability reporting“ (Jätkusuutlikkuse aruandlus), 2013. GRI, „The external assurance of sustainability reporting“ (Jätkusuutlikkuse aruandluse väliskontroll), 2013.
47
14 https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/business_economy_euro/banking_and_ finance/documents/2019-non-financial-reporting-guidelines-consultation-document_en.pdf.
15 Madalmaad, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Ühendkuningriik.
16 Ülevaates viidatakse muud kui finantsaruandlust käsitlevale direktiivile ainult selleks, et kirjeldada jätkusuutlikkuse aruandluse põhikontseptsioone. See ei tähenda, et kõnealune direktiiv oleks asjakohane õigusakt, millele tuginedes võiksid ELi institutsioonid ja asutused edendada jätkusuutlikkuse aruandlust.
17 ELi jätkusuutliku rahanduse tehniline eksperdirühm, „Report on climate-related disclosures. Frequently asked questions“ (Aruanne kliimateabe avaldamise kohta. Korduma kippuvad küsimused): https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/business_economy_euro/banking_and_finance/documents/sustainable-finance-teg-subgroup-disclosures-progress-report-faq_en.pdf.
18 GRI, CSR Europe ja Accountancy Europe, „Member State Implementation of Directive 2014/95/EU“ (Direktiivi 2014/95/EL rakendamine liikmesriikides), 2017.
19 Bulgaaria, Kreeka, Leedu, Portugal, Rootsi, Rumeenia, Slovakkia ja Taani.
20 Bulgaarias, Hispaanias, Horvaatias, Leedus, Poolas, Portugalis, Prantsusmaal, Rumeenias, Slovakkias, Tšehhi Vabariigis ja Ungaris.
21 Austria ja Bulgaaria ei ole aru andnud, Horvaatia ja Ühendkuningriik kavatsevad seda teha 2019. aastal: https://sustainabledevelopment.un.org/vnrs/.
22 Nõukogu 2017. aasta juuni järeldused „Euroopa jätkusuutlik tulevik: ELi vastus kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030“: https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-10370-2017-INIT/et/pdf, ja Euroopa Parlamendi raport ELi kestliku arengu meetmete kohta (2017/2009(INI)): http://www.europarl.europa.eu/doceo/document/A-8-2017-0239_ET.pdf).
23 Vt kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühma 2017. aasta soovitus: https://www.fsb-tcfd.org/wp-content/uploads/2017/06/FINAL-2017-TCFD-Report-11052018.pdf, ja jätkusuutliku rahanduse tehnilise eksperdirühma 2019. aasta jaanuari aruanne kliimaga seotud teabe avalikustamise kohta: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/business_economy_euro/banking_and_finance/documents/190110-sustainable-finance-teg-report-climate-related-disclosures_en.pdf.
24 GRI, „Public sector sustainability reporting: Remove the clutter, reduce the burden“ (Avaliku sektori jätkusuutlikkuse aruandlus: eemaldada tarbetu, vähendada koormust), 2012, lk 4.
48
25 GRI, „Public sector sustainability reporting: Remove the clutter, reduce the burden“ (Avaliku sektori jätkusuutlikkuse aruandlus: eemaldada tarbetu, vähendada koormust), 2012, lk 4.
26 Raamatupidamisdirektiivi 2013/34/EL artikli 2 punkt 16. Mõiste kõikehõlmavus ja praktilisus on seatud kahtluse alla ning seda vaadatakse läbi. Üks eesmärke on täpsustada, et mõju puhul ei ole tegemist ainult ettevõtja põhjustatava, vaid ka ettevõtjale avaldatava mõjuga. Vt joonis 1 ja komisjoni konsultatsioonidokument muu kui finantsteabe avaldamise mittesiduvate suuniste ajakohastamise kohta. Mõiste kriitika: https://www.accountancyeurope.eu/wp-content/uploads/190201-TEG_report_climate_related_ACE_response_final.pdf.
27 Direktiivi 2013/34/EL artikkel 19a.
28 GRI, „G4 Sustainability Reporting Guidelines. Implementation Manual“ (G4 jätkusuutlikkuse aruandluse suunised. Rakendusjuhend), 2013, lk 11.
29 Panga näide pärineb komisjoni teatisest „Suunised muu kui finantsteabe avaldamise kohta (muu kui finantsteabe esitamise metoodika)“ (ELT C 215, 5.7.2017, lk 1).
30 Süsinikuteabe aruandluse projekt (Carbon Disclosure Project, CDP), kliimamuutustest teatamise standardite nõukogu (Climate Disclosure Standards Board, CDSB), globaalne aruandlusalgatus (GRI), rahvusvaheline integreeritud aruandluse nõukogu (IIRC) ja säästvuse aruandlusstandardite nõukogu (Sustainability Accounting Standards Board, SASB).
31 https://corporatereportingdialogue.com/better-alignment-project/.
32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2014. aasta oktoobri direktiiv 2014/95/EL; komisjoni teatis „Suunised muu kui finantsteabe avaldamise kohta (muu kui finantsteabe esitamise metoodika)“ (ELT C 215, 5.7.2017, lk 1).
33 Direktiivi 2014/95/EL artikkel 19a.
34 Vt näiteks: Alliance for Corporate Transparency, „The state of corporate sustainability disclosure under the EU Non Financial Reporting Directive“ (Ettevõtjate jätkusuutlikkuse aruandluse olukord ELi muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi mõjul), 2019: http://allianceforcorporatetransparency.org/news/companies-failing.html. Organisatsiooni Accountancy Europe vastus tehnilise eksperdirühma aruandele kliimateabe avaldamise kohta: https://www.accountancyeurope.eu/wp-content/uploads/190201-TEG_report_climate_related_ACE_response_final.pdf.
35 Euroopa Komisjoni 2019. aasta konsultatsioonidokument muu kui finantsteabe avaldamise mittesiduvate suuniste ajakohastamise kohta.
36 Finantsstabiilsuse nõukogu kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühm avaldas 2018. aastal vabatahtlikud ja järjepidevad suunised kliimaga seotud
49
finantsriskide avalikustamise kohta, mida ettevõtjad võivad kasutada investoritele, laenuandjatele, kindlustusandjatele ja muudele sidusrühmadele teabe jagamiseks.
37 Euroopa Komisjoni 2019. aasta konsultatsioonidokument muu kui finantsteabe avaldamise mittesiduvate suuniste ajakohastamise kohta, lk 5.
38 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/2341. Euroopa Parlament ja nõukogu peavad ettepaneku üle läbirääkimisi.
39 Eesti, Kreeka, Madalmaad, Malta, Prantsusmaa, Slovakkia, Ungari ja Ühendkuningriik.
40 Direktiivi 2014/95/EL artikkel 19a. Accountancy Europe, „Member State Implementation of Directive 2014/95/EU“ (Direktiivi 2014/95/EL rakendamine liikmesriikides), 2017.
41 IIRC, „The International IR Framework“ (Rahvusvaheline integreeritud aruandluse raamistik), 2013, lk 18. GRI standardid, „Foundation“ (Alus), 2016. Accountancy Europe: https://www.accountancyeurope.eu/wp-content/uploads/190201-TEG_report_climate_related_ACE_response_final.pdf. Kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühm, „Phase I Report of the Task Force on Climate-Related Financial Disclosures“ (Kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühma I etapi aruanne), 2016.
42 Eriaruanne nr 27/2016 „Euroopa Komisjoni juhtimine kui parim tava?“, 2016.
43 Nõukogu 2017. aasta juuni järeldused „Euroopa jätkusuutlik tulevik: ELi vastus kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030“. Euroopa Parlamendi raport ELi kestliku arengu meetmete kohta (2017/2009(INI)): http://www.europarl.europa.eu/doceo/document/A-8-2017-0239_ET.pdf. Komisjon mõtestab nõukogu ja Euroopa Parlamendi üleskutset kui kohustust anda aru ainult ÜRO kestliku arengu kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil.
44 Euroopa Parlamendi raport ELi kestliku arengu meetmete kohta (2017/2009(INI)): http://www.europarl.europa.eu/doceo/document/A-8-2017-0239_ET.pdf.
45 Direktiivi 2014/95/EL artikkel 19a.
46 Euroopa Komisjoni 2019. aasta jaanuari aruteludokument „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“, lk 33.
47 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Parem õigusloome paremate tulemuste saavutamiseks – ELi tegevuskava“, COM(2015) 215 final. Kontrollikoda avaldas taustdokumendi komisjoni avalike konsultatsioonide auditi kohta: https://www.eca.europa.eu/en/Pages/DocItem.aspx?did=46041.
50
48 Komisjoni 22. mai 2017. aasta otsus, millega luuakse sidusrühmi ühendav platvorm kestliku arengu eesmärkide täitmiseks ELis, C(2017) 2941 final.
49 Sidusrühmade platvorm kestliku arengu eesmärkide täitmiseks, „Europe moving towards a sustainable future“ (Kestliku tuleviku suunas liikuv Euroopa), oktoober 2018, https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/sdg_multi-stakeholder_platform_input_to_reflection_paper_sustainable_europe2030.pdf.
50 INTOSAI WGEA, „Sustainability reporting“ (Jätkusuutlikkuse aruandlus), 2013. GRI, „The external assurance of sustainability reporting“ (Jätkusuutlikkuse aruandluse väliskontroll), 2013. Sidusrühmade kaasamise standard AA1000, 2015.
51 Miola A., Borchardt S., Neher F., Buscaglia D., „Interlinkages and policy coherence for the Sustainable Development Goals implementation: An operational method to identify
trade-offs and co-benefits in a systemic way“ (Seosed ja poliitikavaldkondade sidusus kestliku arengu eesmärkide täitmiseks: praktiline meetod kompromisside ja ühiselt kasulike aspektide süstemaatiliseks tuvastamiseks), Teadusuuringute Ühiskeskus, 2019. OECD, „Policy Coherence for Sustainable Development 2018. Towards sustainable and resilient societies“ (Poliitikavaldkondade kestliku arengu sidusus 2018. aastal. Jätkusuutlike ja vastupidavate ühiskondade suunas), 2018.
52 COM(2016) 739 final, „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud. Euroopa tegevus jätkusuutlikkuse tagamiseks“.
53 2030. aastaks: kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 40% (võrreldes 1990. aasta tasemega); kogu energiast moodustab taastuvenergia vähemalt 32%; energiatõhususe suurendamine vähemalt 32,5%. Komisjoni teatis „Kliima- ja energiapoliitika raamistik ajavahemikuks 2020–2030“ COM/2014/015 final. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2002, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta.
54 ELi tasandi seires arvesse võetavate eesmärkide kohta vt Eurostat „Sustainable development in the European Union“ (Kestlik areng Euroopa Liidus), 2018.
55 Euroopa Kontrollikoja 2017. aasta aruanne. Euroopa Kontrollikoja arvamus nr 6/2018 komisjoni 29. mai 2018. aasta ettepaneku kohta, mis käsitleb ühissätete määrust, COM(2018) 375 final. Euroopa Kontrollikoja 2018. aasta infodokument „The Commission’s proposal for the 2021-2027 Multiannual Financial Framework“ (Komisjoni ettepanek 2021.–2027. aasta finantsraamistiku kohta).
56 Euroopa Kontrollikoja 2018. aasta arvamus komisjoni ettepaneku kohta, mis käsitleb ühissätete määrust.
51
57 https://www.consilium.europa.eu/et/policies/eu-future-reflection/bratislava-declaration-and-roadmap/; https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2017/03/25/rome-declaration/pdf.
58 http://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-8-2019-0220_ET.html.
59 https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-8286-2019-INIT/et/pdf.
60 http://www.europarl.europa.eu/cmsdata/160360/DEVE%20study%20on%20EU%20 SDG%20implementation%20formatted.pdf.
61 Euroopa Parlamendi resolutsioon 2016/2696(RSP)). Nõukogu järeldused (20. juuni 2017). Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldas sarnased üleskutsed 2016. aastal: https://www.eesc.europa.eu/et/our-work/opinions-information-reports/opinions/sustainable-development-mappingeus-internal-and-external-policies; ja 2017. aastal: https://www.eesc.europa.eu/et/news-media/press-releases/paving-way-forward-eesc-contribution-commissions2018-work-programme.
62 https://www.consilium.europa.eu/media/36783/18-euco-final-conclusions-et.pdf
63 Euroopa Komisjoni 2019. aasta jaanuari aruteludokument „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“.
64 Euroopa Parlamendi välissuhete poliitikaosakond „Europe's approach to implementing the Sustainable Development Goals: good practices and the way forward“ (Euroopa lähenemisviis kestliku arengu eesmärkide täitmisele: head tavad ja edasine suund).
Euroopa Parlament. Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2019. aasta resolutsioon kestliku arengu eesmärkide elluviimise ja täitmise iga‑aastase strateegilise aruande kohta (2018/2279(INI)).
65 Nõukogu järeldused (20. juuni 2017). Euroopa Parlament kordas 2019. aasta resolutsioonis üleskutset teha selline puuduste analüüs 2019. aasta lõpuks. Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2019. aasta resolutsioon kestliku arengu eesmärkide elluviimise ja täitmise iga‑aastase strateegilise aruande kohta (2018/2279(INI)).
66 Komisjoni teatis „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud. Euroopa tegevus jätkusuutlikkuse tagamiseks“ (COM(2016) 739 final.
67 Euroopa Komisjon, 2020. aasta eelarve ringkiri – kehtivad suunised, Brüssel, detsember 2018, lk 15 ja IX lisa.
68 Voituriez, T., Hege, E., Maci, G., Hackenesch, C., „Steering the EU towards a sustainability transformation“ (ELi muutmine jätkusuutlikuks), European Think Tanks Group, 2018.
52
69 Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2019. aasta resolutsioon kestliku arengu eesmärkide elluviimise ja täitmise iga‑aastase strateegilise aruande kohta (2018/2279(INI)).
70 Euroopa Kontrollikoja 2016. aasta eriaruanne nr 31/2016: „Vähemalt iga viies euro ELi eelarvest kliimameetmetele: plaanid on kõrgelennulised, kuid ebaõnnestumise oht suur“.
71 Vt kontrollikoja 2017. aasta aruande peatükk „ELi eelarvest rahastatud tegevuste tulemuslikkus“ ja eriaruanded. Kõnealuses aastaaruandes leidis kontrollikoda, et sellel, kui palju saab komisjon tulemusalast teavet otsustamisel kasutada, on teatavad piirangud, sest suurem osa ELi eelarvest eraldatakse seitsmeks aastaks. https://www.eca.europa.eu/et/Pages/BrowsePublications.aspx?k=&ty=Annual%20Report&y=2018&top.
72 Näiteks Copernicus, Euroopa statistikaprogramm, Euroopa Kestliku Arengu Fond, koostöö Gröönimaaga, arengukoostöö rahastamisvahend (ELi eelarve 2014–2020 programmide tulemuslikkuse ülevaade, COM(2018) 600 – mai 2018).
73 Kestliku arengu eesmärke nimetatakse seoses eelarverubriigiga 2 (loodusvarad): „Eelarverubriigi 2 programmid aitavad täita ELi kohustusi, mis on seotud kestliku arengu eesmärkide täitmise ja kestliku arengu tegevuskava 2030 elluviimisega“. Seda ei väideta aga ühegi teise eelarverubriigi puhul.
74 Euroopa Komisjon, „Annual Management and Performance Report for the EU Budget. Financial Year 2017“ (Iga-aastane ELi eelarve haldus- ja tulemusaruanne. 2017. eelarveaasta), COM(2018) 457 final, 2018, lk 19.
75 https://ec.europa.eu/info/publications/annual-activity-reports_et.
76 Euroopa Komisjoni talituste 2018. aasta oktoobri töödokument „A Revised EU International Cooperation and Development Results Framework in line with the Sustainable Development Goals of the 2030 Agenda for Sustainable Development and the New European Consensus on Development“ (Läbivaadatud ELi rahvusvaheline koostöö- ja arengutulemuste raamistik kooskõlas kestliku arengu tegevuskava 2030 ja uue Euroopa arengukonsensuse kestliku arengu eesmärkidega), SWD(2018) 444 final, Brüssel.
77 OECD, „Policy Coherence for Sustainable Development 2018“ (Poliitikavaldkondade kestliku arengu sidusus 2018. aastal), 2018, lk 108. OECD tegi kindlaks, et kestliku arengu eesmärkide institutsioonilist koordineerimist juhib välisministeerium Itaalias, Koreas, Madalmaades, Norras, Portugalis, Prantsusmaal, Taanis ja Tšiilis.
78 Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon „Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldus: uus Euroopa arengukonsensus „Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik“, 2017/C 210/01, juuni 2017.
53
79 Euroopa Komisjoni talituste 2018. aasta oktoobri töödokument „A Revised EU International Cooperation and Development Results Framework in line with the Sustainable Development Goals of the 2030 Agenda for Sustainable Development and the New European Consensus on Development“ (Läbivaadatud ELi rahvusvaheline koostöö- ja arengutulemuste raamistik kooskõlas kestliku arengu tegevuskava 2030 ja uue Euroopa arengukonsensuse kestliku arengu eesmärkidega), SWD(2018) 444 final, Brüssel.
80 Euroopa Komisjoni talituste 2018. aasta oktoobri töödokument „A Revised EU International Cooperation and Development Results Framework in line with the Sustainable Development Goals of the 2030 Agenda for Sustainable Development and the New European Consensus on Development“ (Läbivaadatud ELi rahvusvaheline koostöö- ja arengutulemuste raamistik kooskõlas kestliku arengu tegevuskava 2030 ja uue Euroopa arengukonsensuse kestliku arengu eesmärkidega), SWD(2018) 444 final, Brüssel.
81 Eurostat, „Sustainable Development in the European Union. Monitoring report on progress towards the SDGs in an EU context. 2018 edition“ (Kestlik areng Euroopa Liidus. Kestliku arengu eesmärkide seirearuanne ELi kontekstis. 2018. aasta väljaanne): https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-statistical-books/-/KS-01-18-656.
82 Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2019. aasta resolutsioon kestliku arengu eesmärkide elluviimise ja täitmise iga‑aastase strateegilise aruande kohta (2018/2279(INI)).
83 Euroopa Kontrollikoja 2018. aasta eriaruanne nr 33/2018: „Kõrbestumine ELis: kasvav oht, mille tõkestamiseks tuleb rohkem tegutseda“.
84 Eurostat, „EU SDG Indicator set 2019. Result of the review in preparation of the 2019 edition of the EU SDG monitoring report. Final version of 08/01/2019“ (ELi kestliku arengu eesmärkide näitajad 2019. aastal. ELi kestliku arengu eesmärkide 2019. aasta seirearuande koostamiseks tehtud läbivaatamise tulemus. Lõppversioon, 08/01/2019).
85 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee uuring „Exposing EU policy gaps to address the Sustainable Development Goals“ (ELi poliitika puudujääkide tuvastamine kestliku arengu eesmärkide täitmise nimel), 2019.
86 Euroopa Komisjon, „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava“, COM(2011) 112 final, 8. märts 2011. „Et hoida temperatuuri tõus alla 2 °C, kinnitas Euroopa Ülemkogu 2011. aasta veebruaris veelkord ELi eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 80–95 % võrreldes 1990. aasta tasemega“.
87 Euroopa Kontrollikoja 2018. aasta eriaruanne nr 24/2018: „Tööstuslikud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning uuendusliku taastuvenergiatehnoloogia
54
näidisprojektid ELis: viimase kümne aastaga ei ole saavutatud oodatud edasiminekut“. Euroopa Kontrollikoja 2017. aasta ülevaatearuanne „Energiat ja kliimamuutusi käsitlevad ELi meetmed“.
88Eurostat, „Sustainable development in the European Union. Monitoring report on progress towards the SDGs in an EU context. 2018 edition“ (Kestlik areng Euroopa Liidus. Kestliku arengu eesmärkide seirearuanne ELi kontekstis. 2018. aasta väljaanne). https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-statistical-books/-/KS-01-18-656.
89 Koos ELi 2019. aasta aruandega poliitikavaldkondade arengusidususe kohta ja aruteludokumendiga.
90 https://www.eib.org/en/about/index.htm.
91 EIP 2007. aasta tegevusaruanne.
92 EIP grupp, „Corporate Responsibility Developments in 2007“ (Ettevõtja sotsiaalse vastutuse suundumused 2007. aastal), 2007.
93 EIP grupp, „Corporate Responsibility Developments in 2008“ (Ettevõtja sotsiaalse vastutuse suundumused 2008. aastal), 2008.
94 EIP grupi 2018. aasta jätkusuutlikkuse aruanne.
95 Keskkonnaalaste ja sotsiaalsete mõjude ja riskide hindamine ja juhtimine; saaste ennetamine ja vähendamine; bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid; kliimastandardid; kultuuripärand; sunniviisiline ümberasustamine; haavatavate elanikkonnarühmade õigused ja huvid; tööstandardid; töötervishoid ja rahvatervis; ohutus ja julgeolek; sidusrühmade kaasamine.
96 Euroopa Kontrollikoda, „Kokkuvõte Euroopa Liidu ametite ja muude asutuste eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruannete kohta tehtud kontrollikoja audititest“ (2017/C 417/01), 2017, lk 7.
97 Euroopa Kontrollikoja aastaaruanded Euroopa Liidu asutuste eelarveaastate 2017 ja 2018 kohta.
98 Direktiivis 2014/95/EL on sätestatud eeskirjad muu kui finantsteabe ja mitmekesisust käsitleva teabe avalikustamise kohta suurettevõtjate poolt.
99 Süsteemi EMAS ei ole veel rakendanud Euroopa Ombudsman, Euroopa välisteenistus ega Euroopa Andmekaitseinspektor.
100 https://www.globalreporting.org/resourcelibrary/GRI-Assurance.pdf.
101 INTOSAI WGEA, „Sustainability Reporting: Concepts, Frameworks and the Role of Supreme Audit Institutions“ (Jätkusuutlikkuse aruandlus: kontseptsioonid, raamistikud ja kõrgeimate kontrolliasutuste roll), juuni 2013.
55
102 Vt https://assets.kpmg/content/dam/kpmg/xx/pdf/2017/10/kpmg-survey-of-corporate-responsibility-reporting-2017.pdf.
103 GRI, CSR Europe ja Accountancy Europe, „Member State Implementation of Directive 2014/95/EU“ (Direktiivi 2014/95/EL rakendamine liikmesriikides), 2017.
104 IAASB, „Extended External Reporting (EER). Assurance. IAASB Consultation Paper“ (Laiendatud välisaruandlus (EER). Kindlustandev töövõtt. IAASB aruteludokument), veebruar 2019.
105 Läbivaadatud rahvusvaheline kindlustandvate teenuste standard (ISAE) 3000, „Kindlustandvad teenused, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused“, 2013.
106 http://www.intosai.org/about-us/sdgs-sais-and-regions.html.
107 Euroopa Kontrollikoja 2018. aasta eriaruanne nr 33/2018: „Kõrbestumine ELis: kasvav oht, mille tõkestamiseks tuleb rohkem tegutseda“.
108 Rechnungshof, „Report of the Austrian Court of Audit. The United Nations Sustainable Development Goals. Implementation of the 2030 Agenda in Austria. Executive Summary“ (Austria kontrollikoja aruanne. ÜRO kestliku arengu eesmärgid. Kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamine Austrias. Kommenteeritud kokkuvõte), 2018.
109 Algemene Rekenkamer, Madalmaade kõrgeima kontrolliasutuse 13. septembri 2017. aasta kiri Madalmaade parlamendi esindajatekojale valitsuse ettevalmistuste kohta kestliku arengu eesmärkide täitmiseks, 2017.
110 NIK, „Performance Audit Report on Preparedness for Implementation of the 2030 Agenda Sustainable Development Goals in Poland“ (Tulemusauditi aruanne Poola valmisoleku kohta täita kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärgid), 2018.
111 Downes, R., Moretti, D., Nicol S., „Budgeting and Performance in the European Union: A review in the context of EU Budget Focused on Results“ (Eelarvestamine ja tulemuslikkus Euroopa Liidus: ülevaade ELi tulemuspõhise eelarve kontekstis), OECD avaliku sektori juhtimise direktoraat, 2017.
112 https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/annualreports-2017/annualreports-2017-ET.pdf, lk 128, soovitus 3.
Euroopa Kontrollikoja auditirühm Euroopa Kontrollikoja teema kiirülevaate „Jätkusuutlikkuse aruandlus: ülevaade ELi institutsioonidest ja asutustest“ võttis vastu ELi rahastamise ja haldamise teemadega tegelev V auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Lazaros S. Lazarou. Ülevaate koostamist juhtis kontrollikoja liige Eva Lindström, keda toetasid kabinetiülem Katharina Bryan, valdkonnajuht Judit Oroszki, auditijuht Josef Edelmann, ning Marilena-Elena Friguras, Vivi Niemenmaa ja Laura Kaspar. Keelealast abi osutas Michael Pyper.
Vasakult paremale: Katharina Bryan, Vivi Niemenmaa, Judit Oroszki, Josef Edelmann, Eva Lindström, Laura Kaspar, Valérie Tempez-Erasmi, Marilena-Elena Friguras.
cv
EUROOPA KONTROLLIKODA 12, rue Alcide De Gasperi 1615 Luxembourg LUKSEMBURG
Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx Veebisait: eca.europa.euTwitter: @EUAuditors
© Euroopa Liit, 2019
Euroopa Liidu autoriõiguste alla mittekuuluvate fotode või muu materjali kasutamiseks või reprodutseerimiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguste valdajalt.
Euroopa Liit (EL) ja liikmesriigid on võtnud kohustuseks viia ellu kestliku arengu tegevuskava 2030 ja selle 17 kestliku arengu eesmärki. Ülevaates käsitletakse, milline on kestliku arengu eesmärkide täitmist ja jätkusuutlikkust puudutava ELi tasandi aruandluse ning ELi institutsioonide ja asutuste aruandluse hetkeseis.Jätkusuutlikkuse aruandlus tähendab kestliku arengu eesmärgi täitmiseks organisatsioonis saavutatud tulemuste mõõtmist, avaldamist ning sisemistele ja välistele sidusrühmadele nende kohta aru andmist. See hõlmab aru andmist selle kohta, kuidas organisatsioon võtab oma tegevuses arvesse jätkusuutlikkuse küsimusi ja milline on tema tegevuse keskkonnaalane, sotsiaalne ja majanduslik mõju.Ülevaatest selgub, et komisjon ei anna aru ELi eelarve ega ELi poliitika panusest kestliku arengu eesmärkide täitmisse. Erand on välistegevus, kus komisjon on hakanud kohandama oma tulemuslikkuse aruandlussüsteemi kestliku arengu eesmärkide ja jätkusuutlikkusega. Hiljuti avaldas komisjon aruteludokumendi, milles kirjeldab valikuliselt oma kestliku arengu eesmärkidega seotud poliitikat. Jätkusuutlikkuse aruandlus ei ole aga integreeritud komisjoni tulemusraamistikku ja valdavalt puuduvad seni sisukaks jätkusuutlikkuse aruandluseks vajalikud eeltingimused, nagu pikaajaline strateegia. Praegu avaldab jätkusuutlikkuse aruandeid üks ELi institutsioon, Euroopa Investeerimispank, ja üks ELi amet, Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet.See ülevaade ei ole audit. Selles käsitletakse hiljuti tekkinud probleeme, esitatakse faktid ja lähtutakse peamiselt üldsusele kättesaadavast teabest ja varasemast tööst.
