Ülevaade Ü H SI H I N G UT I N G UTE JA kodanikuühiskonnast N...

Ülevaadekodanikuühiskonnastneli korda aastas

Väljaandmist toetatakse riigieelarvest

7002 N rr e b3- m4 e v( o4 n0- ) 41

TEU G JANI SH IÜ HS TU AD SN UU TL UU ST TE ET T LI IIM T I T S E E

TEU G JANI SH IÜ HS TU ASD UN TU UL SU TT EE T LT II ITM I T S E E

Kodanikuühiskonna konverentsi erinumber

USA-s Washingtonis tegutsev sotsiaalne ettevõte DC Central Kitchen (DCCK) oli Bernard Wise'le esimene töökoht vanglast vabanemise järel, pärast mitmeid äraütlemisi teistelt tööandjatelt tema mineviku tõttu. DCCK-s töötas ta kaks aastat, nagu ise ütleb “elude päästjana”, aidates toimetada iga päev üle nelja tuhande eine abivajajatele tänavatel, varjupaikades ja päevakeskustes. Tänaseks on Bernard liikunud edasi järgmisele töökohale transpordi alal ning andnud töö DCCK-s üle uuele inimesele, kes astub sellega omakorda esimesele astmele redelil normaalse elu juurde.

DCCK rajaja ning president Robert Egger on seekordse, arvult 5. Eesti kodanikuühiskonna konverentsi peaesineja USA üks hinnatumaid kodanikusektori liidreid ning samas üks tera-vamaid kriitikuid. Liiga paljude vabaühenduste mõtlemine on kinni Rockefelleri aegades, leiab ta – samas kui probleemid ühiskonnas nõuavad organiseeritud ja tulemuslikku tegutsemist. Loe sellest lähemalt lk. 8-11.

Koos Roberti ja sadade teiste konverentsil osalejatega keskendumegi seekordsel konverentsil üksikisikute rollile ühiskonnas. Meid huvitab, kas hea kodanik on projekt või eluviis?

Jälgides keskkonnasõbralikke põhimõtteid, otsustasime, et ei trüki konverentsiks eraldi mater-jali, vaid ühendame selle EMSLi infolehega. Nii ongi seekordsest lehest suur osa pühendatud konverentsi teemadele, lisaks leiab aga nende kaante vahelt nagu ikka ülevaate heast, halvast ja lootusrikkast meie kodanikuühiskonnas.

Foto

: D

CC

K

2 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitKonverents

Roheline konverents

EMSLi konverentsid on juba

palju aastaid olnud eeskujuks

keskkonnasõbralike sündmuste

läbiviimisel.

Konverentsid korraldatakse

Rohelise Võtme (Green Key)

süsteemiga liitunud toimumis-

paigas, mis eeldab säästva ma-

jandamise põhimõtete järgi-

mist. Materjalide trükkimisel

tuginetakse Rohelise Trükise

kontseptsioonile ning ühenda-

sime selle EMSLi infolehega,

selmet teha kaks eraldi trükist.

Alates 1999. aastast iga kahe

aasta tagant toimuvad kodani-

kuühiskonna konverentsid on

siinse kodanikuühiskonna-

alase mõtte eestvedamise foo-

rumid, kus kohtuvad ärksamad

vabaühenduste ja ettevõtete

liidrid, kohaliku ja riigi tasandi

ametnikud ja poliitikud, ühis-

konnateadlased, tudengid, õpe-

tajad, ajakirjanikud – muutuste

eestvedajad ühiskonnas.

Tänavuse konverentsi kesk-

mes on üksikisikud, head ko-

danikud. Kõige olulisemad

küsimused on tänastes ühiskon-

dades sellised, mille lahenda-

mises saab osaleda igaüks, kuid

mida ei saa lahendada keegi

üksi. Kes on ühes situatsioonis

abi andja, on teises abi vajaja;

ühe situatsiooni ekspert on tei-

ses õppija. Igaühel on omad

eelised, kuid muutuste saami-

seks on vaja need ühendada.

Sõltumata sellest, kui vanad

või jõukad me oleme või kus

me töötame, saame kõik oma

igapäevaste tegevustega aidata

kaasa ühise heaolu suurenemi-

sele, kui käitume targalt ja läbi-

mõeldult. Konverentsil huvi-

tabki meid, mis on täpsemalt

üksikisiku roll ja võimalused

avaldada mõju ühiskonna, ma-

janduse ja looduskeskkonna

arengule, kui hästi Eestis prae-

gu seda ressurssi kasutatakse

ning mida on meil võimalik ja

vajalik seejuures teha.

Tuues kokku praktikuid ja

visionääre nii Eestist kui ka mu-

jalt maailmast, ei soovi me

kindlasti osalejatele pakkuda

lihtsalt võimalust loenguid kuu-

lata. See konverents on rida

koosolekuid ja ajurajusid, mille

tulemusena lahkuvad osalejad

heade ideedega, kuidas Eesti

kodanikuühiskonda tugevdada.

Konverentsi tulemused on

leitavad nädal peale sündmust

kodulehel www.ngo.ee/konve-

rents.

Kaasavat konverentsi!

Uuendusena on sel korral koos-

tamisel konverentsi ökoloogi-

line jalajälg – kujundlik võrdlus

inimtegevuse poolt tekitatud

mõju ja inimese kasutuses ole-

va ökoloogilise varu vahel.

Parkimine

Soovitame muidugi ühistrans-

porti, aga kui saabute konverent-

sile autoga, kehtib parkimistasu

Viru keskuse parklas järgmi-

selt: kuni 5h maksab 50 krooni,

kuni 10h 100 krooni. Et see

hind kehtiks, tuleb võtta lahku-

des II korruse konverentsiletis

parkimiskaardile soodustust an-

dev tempel.

Väljapanekute laud

Kutsume konverentsi osalejaid

üles kaasa tooma oma organi-

satsiooni tutvustavaid materja-

le – selleks on olemas väljapa-

nekute laud konverentsi fuajees.

Väljapanekute laual on mater-

jalid tasuta.

Töökeel

Konverents toimub eesti keeles.

Ingliskeelsed sõnavõtud suures

saalis tõlgitakse eesti keelde.

Vajadusel organiseeritakse tõl-

ge vene keelde.

Vastutus

EMSL ei vastuta vääramatu jõu

poolt tekitatud kahjustuste, sa-

muti külastajate ja alltöövõtjate

põhjustatud kahjude eest. Osa-

lejad vastutavad oma isiklike

asjade eest ise.

Kiire abi

Konverentsi koordinaator on

Elina Kivinukk (e-post: elina@

ngo.ee, tel. 51 33 607, skype:

elc112).

Kasulik teada konverentsile tulles

EMSL

3www.ngo.ee

november 2007 Konverents

Kell 9.30 (fuajee)

ÄratusErinevad vabaühendused paku-vad virgutavaid tegutsemisvõi-malusi headele kodanikele

Kell 10 ja 10.30 (vaataruume lk 4-5)

Arutelud kodanikuühis-konna kolmekordsest kasustToimub kuus paralleelset aru-telu, kus otsitakse lahendusi ko-danikuühiskonna põletavama-tele probleemidele. NB! Arute-lu “The business of business is...ehk samm sponsorlusest edasi”algab kell 10, teised aruteludkell 10.30 ning kestavad koosvaheajaga kuni kella 13.30. Loearutelude ülesandepüstitusijärgmisel leheküljel.

Kell 13.30

Lõuna restoranis Merineitsi

Kell 14.30 (Grande)

Vabaühenduste manifest:üheksa kuud hiljemMärtsivalimiste eel käisid Eestivabaühendused välja omapool-sed ootused tulevasele Riigiko-gu koosseisule ja valitsusele te-gevusteks, mis aitaksid kaasakodanikuühiskonna tugevdami-sele. Mis on üheksa kuu jook-sul toimunud? Lühiülevaateteeb EMSLi juhataja UrmoKübar, väitlusesse astuvadühenduste poolt Artur Taevere(Heateo Sihtasutus) ja AinAaviksoo (PRAXIS), poliitiku-te poolt regionaalminister ValloReimaa ning Kadri Must

(Keskerakond). Väliseksper-dina kõneleb Oliver HenmanInglismaa vabaühenduste lii-dust NCVO. Väitlust juhatabBarbi Pilvre (Eesti Ekspress,EMSLi nõukogu)

Kell 15.45 (fuajee)

Paus õiglaseks kohviks jasuhtlemiseks

Kell 16.30 (Grande)

Kokkuvõte konverentsivaatlejateltVaatlejad võtavad kokku kon-verentsil räägitu, asetavad needühiskonna laiemasse raamistik-ku ning sõnastavad ülesandederinevatele ühiskonnagruppi-dele järgmise konverentsini jää-nud kaheks aastaks. Tänavusedvaatlejad on politoloog IiviMasso ja Eesti Televisiooni aja-kirjanik Natalja Kitam.

Kell 17.15 (Grande)

Lõpuettekanne

Kell 17.30

Konverentsi lõpp

Reede, 23. november – milliseid lahendusi otsime ja kust neid leida?

Kell 10-15 (Allegro)

Koostööpada Norravabaühendustega (tasuta)Konverentsil avatakse Norra jaEMP finantsmehhanismide va-baühenduste fond (loe lähemaltlk 5). Toimub fondi tutvustus jamess, kus on võimalik sõlmidakoostöösidemeid Norra ühen-dustega.

Kell 10-11.45 (Grande)

Väärtusarenduse ümarlaud(tasuta)Tartu Ülikooli eetikakeskuse lä-biviidav arutelu, kuidas aren-dada väärtusi Eesti ühiskonnas.

Kell 11 (fuajee)

Registreerimine ja õiglanealguskohv

Kell 12 (Grande)

Konverentsi avamine• Sissejuhatus – Urmo Kü-

bar, EMSLi juhataja• Kuidas oleme edenenud ala-

tes 2005. aasta konverentsist“Väike riik, suur ühiskond”?– eelmise konverentsi vaat-lejad, sotsioloog Ivi Proos jaHansapanga Euroopa Liidu

valdkonnajuht Aivar Roop• Hea kodaniku pealisülesan-

ne – Jaanus Rohumaa, Tal-linna Linnateatri lavastaja

Kell 13.30 (fuajee)

Kerge lõunapaus

Kell 14.30 (Grande)

KolmekordseltkodanikuühiskonnastKolmikettekanne kodaniku-ühiskonna kolmekordsest ka-sust (triple bottom line) kesken-dub hetkeolukorra analüüsilening püstitab teravamad küsi-mused kolmes valdkonnas: ühis-kond, majandus ja looduskesk-kond. Ettekande eesmärgiks ontuua välja seosed erinevate sek-torite ja ühiskonnagruppide va-hel ning vaadelda, mis kasu an-nab eri osapoolte koos tegutse-

mine. Saalis on küsimis-, kom-menteerimis- ning hääletamis-võimalus. Arutelu juhatab Thor-Sten Vertmann Eesti Tööand-jate Keskliidust.

Ühiskond: Veiko Spolitis,politoloog, Riia Stradinsi ülikool

Kesksed teemad on osalusja kodanikuharidus: kuidas mõ-jutavad aktiivsed kodanikudühiskonna arengut ning kuidasühiskonna areng mõjutab ko-danikuaktiivsust?

Majandus: Marika Priske,Majandus- ja Kommunikatsioo-niministeeriumi kantsler

Keskseks teemaks on kodani-kuühiskonna ja majanduse oma-vahelised seosed: milline roll onvabaühendustel aktiivse majan-dusruumi loomisel?

Looduskeskkond: RainerNõlvak, Eestimaa Looduse

Fondi nõukogu esimeesKeskseks teemaks on loo-

duskeskkonna mõju Eesti ühis-konnale: kuidas muutused kesk-konnas mõjutavad organisat-sioonide igapäevaelu, inimes-te käitumist ja mõttemaailma?

Kell 16.15 (fuajee)

Paus õiglaseks kohviks jasuhtlemiseks

Kell 17.00 (Grande)

Tervitus ja mõtted headelekodanikele –Toomas Hendrik Ilves,Eesti Vabariigi president

Kell 17.15 (Grande)

Iga kodanik loebInspireerivat isiklikku ja rahvus-vahelist kogemust jagavad USAsotsiaalne ettevõtja, DC CentralKitcheni president Robert Eggerja Norra ühenduste katusorga-nisatsiooni juhataja BirgitteBrekke. Arutelu juhatab Rootsisuursaadik Dag Hartelius.

Kell 18.30

Õhtusöök restoranisMerineitsi

Neljapäev, 22. november – kus me oleme ja kuhu peaksime suunduma?

Barbi Pilvre

Marika Priske Veiko Spolitis

4 EMSL infoleht


Ülesandepüstitused teise Toimub kuus paralleelset arutelu. “The business of business is... ehk samm sponsorlusestedasi” algab kell 10, ülejäänud kell 10.30 ning kestavad koos vaheajaga kuni 13.30 – kuiasjad enne räägitud saavad, siis muidugi lõppevad varem.

Kas headest tavadest onkasu? (Grande 3)Kodanikuühenduste ja avalikuvõimu suhteid püütakse Eestislisaks seadustele juba mitu aas-tat korrastada ka heade tavadekokkuleppimise läbi – nii onsündinud kaasamise hea tava(2005), teenuste üleandmise heatava (2006), koostamisel on ra-hastamise hea tava. Need lähtu-vad mõtteviisist, et ühiskondaei pea reguleerima pelgalt käs-kude ja keeldudega, vaid sedasaab veelgi tõhusamalt teha läbiühiste huvidega poolte vaba-tahtlikult võetud kohustuste javastastikuse usalduse. Kas seeaga tegelikkuses nii toimib?Või on tegu lihtsalt paberilepandud ilusate sõnadega, mil-lest igapäevatöös vähe kasu?Mis takistab heade tavade raken-damist? Kas põhjus on kohus-tuse puudumises, kehvas sõnas-tuses, väheses teadlikkuses võivõimaluste ja huvi nappuses niiametnike kui ka ühenduste poo-lel? Kuidas muuta häid tavasidparemaks?

Lisaks osalejatele mõtlevadja räägivad kaasa: Hille Hins-berg, Riigikantselei; UrmoKübar, EMSL; Tarmu Tam-merk, Eesti Rahvusringhää-ling; Oliver Henman, NCVO(inglise keeles, ilma tõlketa);Maarja Mändmaa, Hoolekan-deteenused AS, endine sotsiaal-ministeeriumi kantsler

Juhatab: Urmas Reinsalu,Riigikogu kodanikuühiskonnatoetusrühm

Kohalik koostöö: mistoimib ja mis mitte?(Andante)Lõviosa Eesti kodanikuühen-dustest tegutseb kohalikul ta-sandil ja nende peamine partner

avaliku võimu poolt on kohalikomavalitsus. On ka selgelt tões-tatud, et tugev kodanikuühis-kond ja aktiivsed kodanikudmõjutavad piirkonna edukust –inimeste rahulolu, majandust,turvalisust. Tugev kodaniku-ühiskond ei teki aga iseenesest,vaid nõuab nii kohaliku oma-valitsuse kui ka kohalike ühen-duste ühist pingutust. Sel aastalon toimunud mitmeid huvita-vaid algatusi sellise koostöötugevdamiseks: Vigalas õppisidühendused ja omavalitsus teine-teist paremini kaasama, Tartusluuakse kodanikuühiskonnaarengukava, aastaid “Häälekaa-lu” koolitusi läbi viinud liiku-mine Kodukant koondas üleEesti paremaid koostööprak-tikaid. Selles töörühmas tutvus-tame tehtut ja arutame, millisedlahendused on töötanud ja mil-lised mitte? Miks mõnes kohaskoostöö edeneb ja teisal kirat-seb? Mida saame meie headekodanikena ette võtta, et pare-maid tulemusi saavutada?

Lisaks osalejatele mõtlevadja räägivad kaasa: Eha Paas,EMSLi kohaliku koostöö pro-jektijuht; Maire Vilbas,

Ridala vallavalitsus; MaiKolnes, liikumine Kodukant,Tuulike Mänd, Tartumaa vaba-ühenduste koostöökoda

Juhatab: Andero Uusberg,Eesti Väitlusselts, endine Tartulinnavalitsuse avalike suhetejuht

Erinev minevik, ühinetulevik – kuidas ületadaeelarvamusi ja eladakoos? (Bolero 1)75% eestlastest ja 87% siinsestvenekeelsest elanikkonnastpeab oluliseks aktiivset tegutse-mist selle nimel, et siinsetekogukondade vahelisi suhteidparandada. Kes seda aga tege-ma peaks? Eestivenelased oota-vad samme eelkõige Andrus

Ansipilt, Toomas

Hendrik Ilveselt ja ETV-lt,eestlased aga siinsetelt vene-lastelt, nende vabaühendusteltja venekeelselt meedialt – seegapigem ikka “teiselt” poolelt.Mis aga on meie enda võima-lused heade kodanikena ko-gukondi lähendada ja koostöödteha? Mida saame teha meiekodanikuühenduste eestve-dajatena? Meie tööandjatena?Meie kooliõpetajate ja -õpilas-tena? Meie ajakirjanikena?Meie poliitikute ja ametnikena?

Lisaks osalejatele mõtlevadja räägivad kaasa: TatjanaLavrova, kodanikualgatusedValge Tulp ja Teeme ära 2008;Darja Pastušenko, Maardumuusikaõpetaja, Tallinna Kam-merkoori dirigent; noorteühen-dused Koos-Bmecòe ja Foo-rum Te:

Juhatab: Ain Aaviksoo,poliitikauuringute keskusPRAXIS

Kas ühendused vajavadrohkem raha või parematjuhtimist? (Grande)Selle paneeli peaesineja, USAüks hinnatumaid kodaniku-ühenduse liidreid DC CentralKitchen rajaja Robert Egger onoma auhinnatud raamatus“Begging for Change” öelnud,et vaatamata mittetulundussek-tori kiirele kasvule on USAühenduste mõtteviis jäänudenamasti pidama RockefelleriForum Te:

Urmas Reinsalu Jaan Aps

5www.ngo.ee


päeva aruteludeks Norravabaühendustekoostööpadaaegadesse. “On aeg esitada

ühendustele tõsiseid küsimusi,”kirjutab ta. “Kas nad põlistavadvajadusi ja sõltuvust või leiavadvõimalusi oma teenindatavaidinimesi sellest tsüklist välja aida-ta? Mis on nende eesmärgid 5või 10 aasta ulatuses? Kas needon realistlikud ja vajalikud?”

Heade oskusjuhtide vähesuson ka Eesti ühenduste probleem.Kas meie ühendused suudavadvälja pakkuda ja teostada lahen-dusi ühiskondlikele probleemi-dele? Või on nad tugevamadpelgalt probleemidest rääkidesning põhjendusi leides, mikssoovitud tulemusi ei ole? Kuinii, siis miks? Mis vahe on omateemaga tegelemisel ja omavaldkonnas eesmärkidele jõud-misel? Milline on hea eesmärkja milline jõukohane eesmärk?Mis samme saab ühendus astu-da oma juhtimise parandami-seks ning kuidas hinnata ühen-duste edu?

Lisaks osalejatele mõtlevadja räägivad kaasa: RobertEgger, DC Central Kitchenpresident (inglise keeles, tõlke-ga), Jaan Aps, Heateo Sihtasu-tus, kodanikuühenduste hindaja

Juhatab: Tarmo Leppoja,Ettevõtluse Arendamise Siht-asutus

The business of business

is... ehk samm sponsor-lusest edasi (Allegro, NB!Algus kell 10.00!)Milton Friedman ütleb, et “the

business of business is busi-

ness” ehk ettevõtte asi on teha

äri. Nii mõnigi edukas ettevõteon jõudnud arusaamisele, etainult sellest ei piisa – suuruseja tugevusega kaasneb ka vastu-tus ühiskonnas laiemalt toimu-va eest. Ettevõtte sotsiaalne vas-tutus tähendab muidugi ka ridaorganisatsiooni sisse suunatudtegevusi (õiglased palgad jahead töötingimused, arengu- jaosalusvõimalused jne), sellespaneelis arutame aga, kuidasmuuta tõhusamaks ettevõttestvälja suunatud tegevusi. Kuidasjõuda klassikaliselt sponsorlu-selt strateegilise partnerluseniettevõtete ja kodanikuühendus-te vahel? Mis on sellise sisukakoostöö eeldusteks? Kas meieettevõtted ja ühendused on sel-leks üldse valmis? Kui ei, siismida on vaja muuta? Millisedon näited toimivast koostööst jamis kasu kumbki pool sellest onsaanud?

Lisaks osalejatele mõtlevadja räägivad kaasa: Helo Meigas,Hansapank, Caroline Neligan,GuideStar International (inglisekeeles, ilma tõlketa), Triin Noor-

kõiv, sihtasutus Noored Kooli,Ene Tohv, Ammende Villa

Juhatab: Elina Rääsk,Vastutustundliku EttevõtluseFoorum

Võta isiklikult – rohelisekskasvamine ja rohelisenaelamine (Bolero 2)Tõsi, keskkonnateadlik eluviison üha enam “moes”. Tänavu-se Nobeli rahupreemia üks lau-reaate, Al Gore sai selle kui heakodanik, kel on enim teeneid

22. novembril kl 10 – 15

Tallinnas Viru hotellissaalis Allegro jakonverentsi fuajees5. kodanikuühiskonna konve-rentsi “Hea kodanik – projektvõi eluviis?” eel kuulutataksepidulikult avatuks Vabaühen-duste Fond. Toetusi rahastatak-se Norra ja Euroopa Majan-duspiirkonna finantsmehha-nismidest ning Eestis on needsuunatud eelkõige kodaniku-ühenduste võimekuse, rolli jamõju tugevdamisele ühiskon-nas. Fondi prioriteetseteks tee-madeks on demokraatia ja ko-danikuühiskonna areng, kesk-kond ning säästev areng, sot-siaalne integratsioon ning ko-halik areng.

Kokku on aastatel 2007–11kasutada üle 33 miljoni krooni.Toetust vahendab Avatud EestiFond.

Vabaühenduste Fondi käi-vitamise raames on nii Norrakui ka Eesti ühendused väl-jendanud huvi omavahelistekoostöövõimaluste edendami-seks ning kodanikuühiskonnakonverentsil korraldataksegiväike koostöökohtumine, kuslisaks uue fondi esimese taot-lusvooru tutvustamisele saabsõlmida omavahel kontaktening arendada projektiideid.Koostööpada algab 22. no-vembril kell 10 VabaühendusteFondi piduliku avamisega, kusesinevad Norra asevälisminis-ter Elisabeth Walaas ning Ava-tud Eesti Fondi juhataja MallHellam. Seejärel on nii Norrakui Eesti ühendused oodatudkontakte sõlmima ja kogemusijagama. Koostööpada juhatabPiret Jeedas ühingust Ruumi-loojad.

Täpsem info Vabaühen-duste fondi taotlemiskorra jainfopäevade kohta AEFi kodu-lehel www.oef.org.ee/norra.

inimeste teadlikkuse tõstmiselühest keskkonnaküsimusest,kliimamuutustest. Kõigil meilpole positsiooni ega võimalusitegutseda sellises mastaabis,kuid midagi sõltub igaühest jaigaüks peab võtma keskkonda,kus elame, isiklikult.

Töögrupis keskendumeinimese keskkonnateadlikukssaamisele. Räägime lahti ro-heliseks kasvamise ja roheli-seks jäämise loo: selle, kuidasigaüks oma käitumise ja otsus-tega näitab, kes ta tegelikulton, annab signaale ettevõtja-tele, poliitikutele ja ühendus-tele, ning vastutab ka ületoot-mise, lapstööjõu ja muude sel-liste koleduste eest. Millisedon inimest mõjutavad tegurid,kui ta soovib “roheliseks kas-vada”? Kas inimesed tajuvadvastutust roheliste otsustetegemisel? Kas nad annavadtöötajatele tagasisidet, etnende klient ollakse just ni-melt seetõttu, et toetatakseökopõhimõtteid? Kas heakeskkonnateadlik kodanik onsee, kes sorteerib oma prügi,keeldub poes kilekotist ja kee-rab hambaid pestes kraanikinni – või on see pigem “pro-jekt”, mis pakub tegijale väi-kese rahuldustunde, kuid mi-dagi olulist maailmas ei muuda?Kuidas olla looduse suhtestõeliselt hea kodanik oma iga-päevaelus, kodus ja tööl?

Töögrupp on pühendatudAnita Roddickile, Body Shopasutajale.

Lisaks osalejatele mõtle-vad ja räägivad kaasa: ValdurLahtvee, erakond EestimaaRohelised; Juhan “Juss”Peedimaa, Triibu ökomajaprojektijuht ja üks omanikke;Emil Rutiku, maal elav inime-ne, laulja, saatejuht ja roheline

Juhatab: Kristina Mänd,EMSLi nõukogu liige ja Ava-tud Eesti Fondi Baltikumifondi juht

Helo Meigas

Kristina Mänd

6 EMSL infoleht


Kes on hea kodan

Asukohta vahetades muutub kaperspektiiv, milles asju näed.Usun, et paljud on kogenud, etEestist ära käies hakkame näge-ma ja mõistma paremini põhju-seid ja seoseid, kuidas levivadnii probleemid kui ka lahendu-sed. Kui oled kusagil ainus eest-lane, ja räägid inimestega, kesütlevad umbes nii, et “oo, maolen kohanud veel üht eestlast,ta oli väga bright”, siis mõistadka seda, kuidas meil väikeserahvana sõltubki igaühest kohu-tavalt palju. Kui haavatav ja ju-huslik on olnud see, et me ole-me siiani suutnud end hoida

Julgen arva-ta, et polekedagi, kespoleks eksi-nud mõnekirjapandudvõi tavanakehtiva sea-dusepügalavastu. See ju ei tähenda, et häidkodanikke polegi. Eksimine pi-davat olema inimlik, mis eitähenda õigustust eksimistele.Hea kodanik lihtsalt ei tunnenende eksimuste suhtes uhkustja püüab neid minimiseerida.

Ma mõtlen, et millal meie jõua-me sinnamaani, et inimesed,kes gei- ja lesbiteemaga otseseltjustkui kokku ei puutu, võtaksidsõna, sest see on kogu ühiskon-na küsimus?

Ilusvalus on siis vaadataneid Ameerika staare, sest...mul on tunne, et nemad sei-savad minu eest. Aga minukodumaa mitte. Hirmus kahju.

Lisette Kampus,hea kodanik

Kui lihtne on ülbeltöelda, et eestlane onalati vastu, kui temakodukohta tahetaksenarkovõõrutustalu,suursigalat, süvasada-mat või turbakaevan-dust rajada! Ma olenistunud kümnetelkeskkonnamõjude hindamisearuandeid tutvustavatel koos-olekutel ja imetlenud inimesi,kes selmet pärast päevatöödõlut libistada, uurivad põhja-likult planeeringuid, lähteüles-andeid, keskkonnahinnanguid,plaane-projekte, seadusi, mää-rusi ja korraldusi. Nad kutsuvadloodusfondi mehi sohu ja rappa,maastikukaitsealale, rohevöön-disse ja hiiemäele. Nad uurivadmuinsuskaitseametist iga vanasilla, müürijäänuse või ohvri-kivi kohta, sest haruldase käpa-lise leviala või nahkhiirte talvi-tumispaik võib loaandjate-otsustajate silmis ju argument

ning kuidas need valikud, midapraegu teeme – ja kas igaüksmeist teeb endast sõltuva võieelistab mugavalt mitte arva-must omada – määravad selle,millise rahvana ellu jääme. Sesmõttes on iga Eesti inimese me-t a f o o r n ekoht maa-ilmas hästisuur.

RiinaRaudne,heakodanik

olla, aga sadade ja tu-handete inimeste all-kirjad, näiteks turba-või killustikukaevan-duse, suurprügila võikiirgustehase vastu,võetakse vaid teadmi-seks.

Mõni inimene saaballes sellisel rahvakoosolekulteiste käest teada, millise loo-dusharulduse või ajaloomäles-tise kõrval ta juba aastaid elab.Huvi seda hoida ja säilitadaliidab ühe paikkonna inimesiomavahel: nad koonduvad selt-singutesse, peavad koosole-kuid, korraldavad pikette, sel-gitavad küla vahel ja hagevadkohtus. Ja miks peaksimegioma rikkumata loodust jaapan-laste puhkeküla või mistahesmuu kasumliku äriprojekti või“arenduse” huvides ohverda-ma?

Kaja Kärner, hea kodanik

Arvan, et hea kodanik onsee, kes ei täida seadust selle-pärast, et nii peab, vaid et tasaab aru selle vajalikkusest. Taei pane turvavööd ainult sellepärast kinni, et võib trahvi saa-da, vaid teab, et nii võib õnne-tuse korral ta ise, samuti teisedautos viibijad pääseda elu jatervisega. Samuti ei looda ta, etniikuinii midagi ei juhtu. Heakodanik hoolib.

Marko Pomerants,hea kodanik

• Hea kodanik on aus, lahke, sõbralik ja peablugu heast naljast

• Hea kodanik tunnetab oma kohta maailmasja teiste inimeste seas ning mõistab, et elus-olendid on asjadest tähtsamad

• Hea kodanik aitab lähedasi ja võõraid ningtoetab nõrgemaid

• Hea kodanik astub välja ebaõigluse javägivalla vastu

• Hea kodanik tunneb ajalugu ning austaboma ja teiste rahvaste kultuuri

• Hea kodanik austab oma riiki ja selle täht-päevi, tunneb põhiseadust ja õigussüsteemining täidab seadust ka väikestes asjades

• Hea kodanik tunneb huvi ühiskonnastoimuva vastu, on poliitiliselt teadlik, ilmutabkodanikuaktiivsust ega pea end tähtsusetuksinimeseks

7www.ngo.ee


Sünniluguik?

Pole kuigi oluline, kes needhea kodaniku põhimõtted kirjapani. Need olid ju meie kõigisees kirjutamatagi kirjas.

Selleks, et nad ka paberilesaaksid, leppisime toonaseEMSLi juhataja KristinaMänniga kokku, et vaatamekumbki Internetis veidi ringi,milliseid hea kodaniku koo-dekseid on mujal tehtud, ningsiis saame tema juures kokku.Kristina poolt oli õhtusöök –pestoga kanapasta ja roosavein, mõlemad suurepärased.

Hea kodanik on toreMeie üks kindel arusaam oli,et hea kodanik pole esiteksmingi ennasttäis moralist, kesjutlustab rohelisest mõttevii-sist ja kodutute aitamisest, iseaga ei pese hambaid või eiviitsi sõbra sünnipäeva meelespidada. Ühesõnaga, hea koda-nik on tore inimene.

Just sellepärast on põhi-mõtetes kirjas, et hea kodanik“peab lugu heast naljast”. Kessooviks, et tema sõber või ees-kuju oleks teistsugune?

Samas tahtsime hoidudateisest äärmusest – inimesest,kes näeb küll teiste väärtust,aga unustab ära iseenda oma.Ei, hea kodanik peab ise ka en-da üle uhke olema, ja sellepä-rast on selgelt välja öeldud, ethea kodanik “ei pea end tähtsu-setuks inimeseks”. See tundubelementaarne, aga mõelge sel-le üle.

Kolmas oli see aktiivsuseasi. Mulle on mällu sööbinudmõned koledad juhtumid küm-ne aasta tagusest Eestist, kusinimest rööviti, pussitati võivägistati ja kus kaaskodanikudselle nägemisest või kuulmi-sest hoolimata ei andnud min-

git abi isegi ohutust kaugusesttelefoni haarates.

Ja neljandaks tahtsime öel-da, et ühe kodaniku teevadheaks just väikesed igapäeva-sed asjad. Meie ees pole mitteainult suured valikud – kasminna sõjapiirkonda vabataht-likuks –, vaid ka väikesed – kasöelda “Palun, teie olite järjekor-ras minu ees.” Nii lihtne onöelda, et ma ei ole varas – seeon kassapidaja enda probleem,et ta mulle viis krooni rohkemtagasi andis!

Nagu vanad fotodHiljem arutas ja kiitis põhi-mõtted heaks Eesti Mittetulun-dusühenduste Ümarlaud. Pärastpõhjalikku lahkamist selle üle,kas antud juhul kõlaks paremini“ja” või “ning”, tõusis püstiMihkel Tiks ja ütles: “Kuulge,kõik on väga hea, palun võtameneed nüüd vastu, muidu rikumeveel midagi ära!”

Ma loen neid hea kodanikupõhimõtteid ise aeg-ajalt ülesamasuguse sooja naudinguga,nagu vaadatakse vanu fotosid.Ma tahan ja suudan – kui omamõtte- ja teolaiskusest üle saan– ise nende järgi käia.

Äripäeva USA korrespondent Kertu Ruus, kes2002. aastal toimetas kodanikuühiskonna hää-lekandjat Foorum, meenutab, kuidas hea ko-daniku põhimõtted viis aastat tagasi kirja said.

Ma mõtlen, etkodanik olla oneluviis, alustalanii käitumiseskui mõtlemises.Ja ka uhkuse asi,et võime siinEestis jälle ollavabariigi koda-

nikud. Okupatsiooniaja üks ise-loomulikke näiteid oli see, etkui võimuesindaja pöördus sinupoole sõnaga “kodanik”, siisteadsid, et varsti sulguvad sutaga vangla uksed.

Mu unistus on see, et kõikmeie inimesed suudaksid omamõtetes meie tänast aega käsit-

See on ju siililegi selge! Inim-konnal pole õigust elada teisteliikide hävitamise hinnaga. Kõi-ge mõistlikum on erinevatesinimtegevustes loodusliku tsük-li ärakasutamine, aga emotsio-naalselt võib see vahel väga

raske olla. Näi-teks võiks tuuasiia karusnahakasutamise –tegelikult sobibsee meie ilmas-tikuga väga

leda kui “Eesti aega”, sest veelpaljude jaoks tähendab seemõistet iseseisvuse esimesestperioodist. Et see muutuks, onvaja mitte heaolu kasvu, vaidvastutuse kasvu selle maa elueest; tunnet, et ka mina osalen,minu ettevõtmiste läbi muutubEestimaa elu huvitavamaks,sisukamaks ja meil on rõõmüksteisest.

Ja kui midagi on kuskil vil-tu, või kedagi on puudutanudõnnetus või ebaõiglus, siismina kodanikuna püüan sek-kuda, ikka jõudumööda ja saanõnnelikuks.

Lagle Parek, hea kodanik

hästi! Küll aga tuleb arvestadalooduslikku tasakaalu säilita-mist: et karusnaha kasutami-sega ei mindaks liiale, et kamuid ressursse kasutataks.Ning pealegi: kunstlike asjadetootmine võib lõppkokkuvõt-tes palju enam kahju tekitada.Nii tuleb hoida erinevate res-sursside kasutamist tasakaalusja järgida ratsionaalsuse print-siipi.

Mati Kaal, hea kodanik

• Hea kodanikteeb tööd jaõpib kogu elu

• Hea kodanik austab inimväärikust,võrdõiguslikkust ja teiste õigust olla erinev

• Hea kodanik hoiab loodust, mõtleb kateistele elusolenditele ja järeltulevatelepõlvedele

8 EMSL infoleht


Kodanik parkis auto, otse

kesklinna. “Kas siin on ta-

suline parkimine?” mõtles ko-

danik ja leidis kohe ka vastuse:

paari meetri kaugusel oli liik-

lusmärk, millel silt “Tasuline

parkimine. B tsoon.”

Kodanik oli hiljuti ära õppi-

nud mobiiltelefoniga parkimise

ning saatis lühinumbrile oma

autonumbri ja tsooni tähistava

“B”. Läks linna peale, meel

kerge.

Kui kodanik tuli tagasi, lei-

dis ta tuuleklaasi vahelt trahvi-

kviitungi. “Vale tsooni järgi

makstud”, trahv 240 krooni.

Kodanik helistas ja meilis

linnavalitsusse. Sai teada, et B

tsoon märgi peal tähendas, et ta

asub A tsooni lõpus. Kodanik

protesteeris. Trahviandjad soos-

tusidki trahvist loobuma, sest

tõepoolest, kodanikul oli oma

argument, loogiline ja lihtne.

Kust peaks ta oma parkimis-

tsooni teadma, kui see terve

tänava ulatuses kusagil kirjas

pole?

Aga kodanikule polnud

sellest küllalt, et ta trahvita jäi.

“Palun pange tsoonitähistu-

sed üles ka tsoonide keskele,”

meilis ta linnavalitsusele. Ja

meilib järgmisel nädalal jälle,

ja ülejärgmiselgi, kui vaja. Va-hel tundub kodanikule, et ta iri-seb liiga palju, aga siis võtab taend kokku ja mõtleb: oleks juhea, kui teised tulevikus nii-moodi heauskselt makstes trah-viehmatust ei saa.

Kord leidis kodanik kassi-

poja, otse oma korteri eest

koridorist, lifti ees haledalt

mäugumas.

Kodanik viis kassi tuppa,

andis talle süüa, kõndis järgmi-

sel hommikul loomaarsti juurde

ja ostis loomakesele ussi- ja kir-

burohtu.

Kass jäigi kodaniku juurde

elama ja avas tema südame

kassiarmastusele. Ta hakkas

märkama, et maja taga prügi-

kastides ja suvila juures metsa-

salus elavad kasside hordid, kes

iga natukese aja tagant palju-

nevad, nii et ringi jooksevad

kassipoegade hordid.

Kuidas neid aidata, kui kõi-

gile kodutute loomade varjupai-

gas kohta ei jätku, mõtles koda-

nik... Ta sai kokku sõpradega ja

asutas kassidele kodu leidmise

ühenduse, kus suure varjupaiga

asemel on ainult vabatahtlike

hoiukodud: www.kassidkoju.ee.

Kord nägi kodanik maas

kommipaberit. Ta võttis

selle üles. Edasi kõndides lei-

dis ta teise, kolmanda... Siis

hakkas ta mõtlema: mida ma

veel saaksin teha, et neid kom-

mipabereid vähemaks jääks?

Ja mis teha selle prahise tüher-

maaga majade taga?

Kodanik trükkis välja tal-

gu-kutsed ja kõndis ukse ta-

gant ukse taha. Nädalavahe-

tusel tuli päris palju rahvast

kokku ja tühermaa sai puhtaks.

Edasi sai kodanik kokku sõp-

radega ja nad otsustasid, et

teevad kevadel ühe mõnusa

üleriigilise nädalavahetuse-

talgu: Eestimaa puhtaks!

www.teeme2008.ee.

Nüüd ootab kodanik keva-

det, siis saab ta minna metsa-

istutamistalgutele... Aga vahe-

peal märkas ta, et naabrid vis-

kavad plastpudeleid minema.

Kodanik läks naabritega rääki-

ma. “No ei viitsi neid sinna

poe juurde konteinerisse viia,

see on kogu aeg täis,” kurtis

naaber.

Kodanik helistas ja meilis

prügifirmasse ja kurtis: miks

on konteiner kogu aeg täis?

Telefonis mainiti talle muu-

seas ka ühte uut, nn rohelise

kilekoti teenust – igas kodus

saab korjata pudelid ja muud

pakendid kilekottidesse ning

firma kogub need kokku otse

koduuste juurest! Kodanik

trükkis välja teated ja viis need

ukse tagant ukse taha, siis he-

listas Ragn-Sellsi ja peagi too-

digi kõigile koju roheline kile-

kott.

“Küll nüüd on mugav taa-

rat ära saata,” kiitis naaber. “Sa

räägi sellest rohelise kilekoti

teenusest oma sõpradele ja tut-

tavatele ka!” vastas kodanik.

Et teha enam kui lihtsalt “häidtegusid”, tuleb olla eesmärgi-pärane ja hästi organiseeritud.Kõige järjekindlam sõnum, mi-da ma ühendustelt kuulen, kuu-lutab aga täpselt vastupidist.See on lugu meritähtedest.

Võib-olla olete seda lugukuulnud: õpetlane läheb hom-mikul mereranda ja näeb tuhan-deid tõusulainetega liivale hei-detud meritähti. Eemal on kaüks noor mees, kes neid merretagasi loobib. Õpetlane lähebtema juurde ja küsib: “Mida sateed?”

“Päike tõuseb ja meri taan-dub. Meritähed surevad, kui maneid vette tagasi ei viska.”

“Aga poeg, see rand onkilomeetreid pikk ja meritähtion tuhandeid. Ei ole mingit või-malust, et sa suudaksid midagimuuta.“

Noor mees viskab järje-kordse meritähe tagasi vette jakostab: “Vähemalt ma muutsinmidagi selle meritähe jaoks!”

Meritähe luguHeategevusüritustel olen maseda lugu sadu kordi kuulnud– ja mul ei jätku sõnu, kirjel-damaks, kui vastumeelne onsee lugu mulle ja kui ohtlik mit-tetulundussektori tulevikule.

Meritähe-lugu ülistab ühtteatud tüüpi heategevust – ju-huslikke heategusid. Neis poleiseenesest midagi halba. Mekõik võiksime neid iga päevmärksa enam teha: lasta teineinimene enne uksest sisse võiteine auto tipptunnil enda ette,naeratada tänaval vastutulijalejne.

Probleem tekib, kui selli-seid juhuslikke heategusid ha-kataksegi pidama strateegiaks.

Kuidas kodanik oli hea kodanikAjakirjanik ja blogija, raamatu “Rohelisekskasvamine” autor Epp Petrone jagabkonverentsil osalejatega ning infolehelugejatega kolm lugu.

Hea kodanik astub

välja ebaõigluse ja

vägivalla vastu

MeritSeekordse konverentsi üks pepresident Robert Egger on kanudes“), mis tunnistati 200alaseks teoseks USAs. Autori

9www.ngo.ee


Meie ühiskond ja sealhulgasmittetulundussektor on arene-nud liiga kaugele, et sõltuda sel-listest meritähe-viskajatest.

Igasugu suurõnnetused onsiin parim näide. 2000. aastalpaluti mul aidata korraldadatoitlustamist metsatulekahjukustutustöödel New Mexicos.Et tuli lähenes elumajadele, ka-jastati seda aktiivselt meedias.Vaevalt oli üks janune tuletõr-juja teleintervjuus maininudjoogivee nappust, kui järgmiselpäeval saabus veoautotäis vee-pudeleid headelt inimesteltlähikonnas.

Teisel päeval ütles teine tu-letõrjuja, et hulk loomi on põle-vast metsast kinni püütud javarjupaika viidud. Kohe hakka-sid saabuma veoautod looma-toidu ja -mänguasjadega. Kor-dades enam kui vaja olnuks, niiet keegi nendega tegeleda eisuutnud.

Me oleme erakordselt helderahvas. Nii kui juhtub mõni loo-dusõnnetus või tragöödia nagu11.09, anname me märksa enamkui vaja. Aga sel on oma hind.Enne kui New Mexico tulekah-jule piir pandi, pidime minemaviskama tohutu hulga saabunudabist, sest seda polnud vaja egaolnud ka kusagil hoida. Meabistame liiga palju juhuslikultja liiga vähe strateegiliselt.

Vajame strateegiaidKui me kodanikuühendustenatahame, et meil oleks mingitkilootust ühiskonnas muutusisaavutada, peame panustamaorganiseerumisele ja stratee-gilisele toimimisele, mitte ju-huslikele heategudele. Täpse-malt, meil on vaja eeskuju võttaneist väljapaistvatest ühendus-

test, kes teavad, kuidas moti-veerida, innustada ja juhendadaselliseid meritähe-viskajaid,kujundamaks neist muutusteloojaid.

Mis muudab?Igal aastal lahkub USA laste-kodudest 20 000 täisealisekssaanud noort. Uuringud näita-vad, et iga neljas neist kogebmingil ajal kodutust, vähem kuipooled suudavad leida ja hoidatööd, 60% neidudest jääb vastutahtmist rasedaks. Paljudel na-pib haridust ja toimetulekuos-kusi väljapool lastekodu.

Selline olukord tegimuret California Orange’imaakonna ettevõtjateleja kirikujuhtidele. Selmetpiirduda konkreetsetenoorte – üksikute meri-tähtede – murede lahen-damisega, küsisid nad,kuidas luua süsteem, misaitaks paljusid.

Selleks asutati ühen-dus Rising Tide (RT),mille liikmed otsustasid,et ainus viis, kuidas endi-sed lastekodulapsed järjepeale saavad, on pakkudaneile vaheaste lastekoduja iseseisva elu vahel.

“Esimene probleem,mis neil lastel tekib, onsee, et neil pole kusagilelada,” ütleb DickGochnauer, üks RT asu-tajatest. “Et neil pole ko-

du, ei saa ka nendega kontaktihoida. Ja kui sa kaotad kontakti,ei saa sa neid enam aidata.”

Gochnauer ja ta kolleegidpidid seega leidma noortele elu-paiga, kus neil oleks võimalikõppida ise toime tulema. Nadostsid 80-korterilise maja jaeraldasid sellest 10 korterit kuni18-le lastekodust tulnud noore-le. Samuti palkasid nad nõus-taja, kes noortega samas majaselama hakkas.

Ülejäänud korterite rendisttuleb raha maja ülalpidamiseks,nõustaja palgaks ja noorte kor-teriüüri toetamiseks. Esimenekuu RT korteris elamist on tasu-ta, sealt hakkab üürihind tasa-pisi tõusma, kuni 18. kuu lõ-puks (mille järel noor sealt lah-kub) makstakse peaaegu turu-hinda. Samaaegselt abistavadRT töötajad noort töö leidmisel,igapäevaste kohustuste ja suht-lemisoskuste omandamisel ningisegi annavad nõu, kuidas rahasäästa. Tänaseks on RT ostnudjuba mitu sellist maja.

See sai võimalikuks üksnestänu organiseerumisele ja mees-

konnatööle. Selmet lihtsaltaidata mõnd noort – meritähte– on RT loonud süsteemi, misaitab pea pooli kogu maakonnalastekodudest lahkujaid. Ehksiis tõesti muutnud midagi omakodukohas.

RT-sugused grupid näitavadmeile, et mõju ja muutust onvõimalik luua igal tasemel, olgukohalikul või üleriigilisel. Kaigal perekonnal või inimesel onsee võimalik. Küsimus pole, kuipalju sul on, vaid mida sa sel-lega teed.

Kord esinesin ühel heatege-vusüritusel. Seal astus mu juur-de üritust pildistanud fotograafja ütles, et toob oma naise ja 9-aastase tütrega igal pühapäevalDCCK-le 50 einevõileiba. “Needlähevad vist koolide pikapäeva-rühmale, aga ega ma küll ei tea,kas sellest tegelikult on kasu?”küsis Chris.

“Nalja teed?” vastasin ma.“M u i d u g i on sellest kasu.”Et me võime tema 50-le eineleiga nädal kindlad olla, saame

ähed ja juhuslikud heateodeaesineja, DC Central Kitcheni (DCCK) rajaja ning

kirjutanud raamatu “Begging for Change“ (“Muutust05. aastal parimaks kodanikuühenduste juhtimis- loal avaldame lühendatult katke sellest raamatust.

See on DCCK: staarkokk Barton Seaver DCCK tänavusel heategevuslikulkokkade võistlusel Capital Food Fight (ülal vasakul), pildike õppetööargipäevast (ülal paremal), külaliskohtunikud hindavad kokaõpilastevalmistatud gumbosid (all paremal), järjekordne lend tantsib lõpuaktu-sele oma tunnistustele – paljudele neist üldse elu esimesele tunnistusele– järele (all vasakul).

(Järg pöördel)

Fotod: DCCK

10 EMSL infoleht


oma vahendeid mujal kasutada.Teiseks saavad lapsed tänu nei-le kõhu täis. Kolmandaks aitabChrisi pere nende laste enamastiraskes majanduslikus olukorrasvanemaid, kes saavad rahulikulttööd teha, lapse pärast muret-semata – ning tänu sellele suu-reneb nende perede suutlikkuspeagi ilma sotsiaalabita toimetulla.

Seda rida võiks jätkata, agaeriti oluline on veel see, et Chrisja ta naine õpetavad nõnda kaoma tütrele, mis erinevus onlihtsalt heategevusel ja vastu-tustundlikkusel. See on tegevus,millel on mõju.

Kui alustasin tööd UnitedWay’s, kohtusin iga päev 3-4 ra-hulolematu annetajaga [UnitedWay toetab USA mittetulun-dusühinguid. Robert Egger töö-tas UW Washingtoni piirkonnaajutise juhina 2002. aastal, kuieelmine juht oli lahti lastud rahaväärkasutuse ja juhtimiskuludepaisutamise pärast]. TüüpilineUW toetaja teenib aastas 35-50 000 dollarit (enam-vähemsama palju kui USA keskmineperekonna sissetulek) ning onseda organisatsiooni toetanudaastakümneid. Nüüd ütlesid pal-jud neist, et edaspidi ei saa UWnende käest sentigi. Ja neil olitäielik õigus pahameelt tunda.

Mõjuga tegevusMiks toetada organisatsioonenagu UW, selmet annetada otsemõne probleemi lahendamise-ga tegelevale ühendustele? Sestniisugused otseannetused sar-nanevad tihti meritähtede pääst-misele. Mõelgem. Meil on roh-kem kui 1,5 miljonit ühendust.Me kõik ei suuda ellu jääda, kuipeaksime sõltuma meritähtedeviskajatest. Neile rahulolematu-tele annetajatele rääkisin DCCKloo. Kui ma oleksin pidanud igapäev ootama, et pangaarvele lae-kuks mõni annetus, oleksimejuba esimese aasta jooksul uk-sed sulgenud või siis oleksimeüks paljudest tänavatel suppijagavatest organisatsioonidest.

Seevastu UW-lt saadud sta-biilne toetus mitte üksnes ei või-

Robert Eggeri juhitav DCCentral Kitchen (DCCK)Washingtonis on näide ko-danikuühendusest, mis sobibillustreerima erinevust mingisvaldkonnas tegutsemise ja sel-les valdkonnas eesmärkidesaavutamise vahel.

Ideeni kodutute toitlusta-mise ja tööhõivega tegelevaDCCK rajamiseks jõudis Roberttänu armastusele. Täpsemalt,tänu eesseisnud laulatusele.

1970ndatel-1980ndatel eri-nevaid Washingtoni ööklubi-sid juhtinud Robert ja tematulevane naine Claudia mõtle-sid nimelt, et enne laulatustoleks viisakas natuke ka ko-haliku koguduse töös osaleda.Neile soovitati kodutute toit-lustamisega tegelevat organi-satsiooni Grate Patrol. See eiolnud just asi, mida ma vägasoovinuks, meenutab Robert –kuid ühel õhtul, kui erinevadvabandused olid kõik juba ärakasutatud, leidsid nad end ko-guduse köögist suppi keetmasja võileibu pakkimas.

“Kust see toit tuleb?” küsisRobert ja sai vastuse, et sedaostetakse annetatud raha eestGeorgetown’i “Safeway’st”,“tõenäoliselt ühest kallimasttoidupoest planeedil,” nagu talisab.

DCCK – koht, kus äravisatud toit ja inimesed uuek

rani, hotelli ja teiste partneriteannetatud toidust, mis muidulihtsalt ära visataks.

Veel olulisem on aga, et ei-nete valmistamine on osa 12-nädalastest kokakursustest ko-dututele. Kursusel treenitakseka vastutustunnet, täpsust, teis-tega arvestamist ja muid töö-eluks vajalikke oskusi, vajadu-sel isegi kirjutamist ja lugemist.Pärast eksami sooritamist saablõpetaja tunnistuse – enamastiüldse esimese tunnistuse omaelus –, mis võimaldab tal tööleasuda mis tahes toitlustusasu-tusse.

Kaugeltki kõik alustanud eijõua sihile – nõuded kursusel onkarmid, ehkki mitte enamat kuisee, mida oodatakse mis tahestöökohal. Hoobilt kukuvad väl-ja need, kes peaks vahele jäämanarko- või alkotestis, hilinevad,laisklevad või tülitsevad. Keegiei keela neil aga järgmise kursu-sega uuesti alustada ning paljudongi sihile jõudnud teisel võikolmandal katsel.

Tänaseks on kursused lõpe-tanud ligi 69 lendu, igaühes 10-25 inimest. Statistika näitab, et90% lõpetanutest leiab töö ningpool aastat hiljem on endiseltametis 75% – meenutame taas,et tegu pole just kergeima siht-rühmaga.

Hmm, tegi Robert ja mõt-les toidukogustele, mis temaklubis ja tuhandetes teistes söö-gikohtades igal öösel pärastsulgemist ära visatakse. Mitteet see enam ei kõlbaks – lihtsalthoidmiseks pole ruumi, sestjärgmisel päeval saabuvad jubauued tellimused.

Toidujagamisringil imestasta, kuidas staazikamad vaba-tahtlikud kodutuid nimepiditundsid. “Aga nad käivad siinju igal õhtul,” öeldi talle ja seeoli Robertile põhjus õhtu tei-seks “hmm’iks” – järelikult eiaita supi jagamine neid inimesiju kuidagi paremale elujärjele.

Toiduportsjon on lahendusnäljale senikaua, kuni sul polemuid probleeme. Kui sa oledtööta, koduta, hariduseta, ene-seusuta, tuksikeeratud tervise-ga, kõigi poolt põlatud narko-või alkoholisõltlane, võib sulleulatatud supikauss luua küllandjale parema enesetunde, si-nu jaoks aitab see aga vaid liht-salt edasi eksisteerida, ei enamat.

1989. aasta jaanuaris loo-dud DCCK lahendus on teine.Jah, ka nende üks tegevus onpäevas umbes 4500 eine val-mistamine ning jagamine täna-vatel, varjupaikades, päevakes-kustes ja mujal – ning einedsünnivad rohkem kui 200 resto-

ˆ

11www.ngo.ee


maldanud meil tegevust jätkata,vaid ka areneda, et oma siht-gruppe paremini teenida. Tead-mine, et iga kuu 15. päeval lae-kub ülekanne UW-lt, oli meie-sugusele noorele ühenduseleotsustava tähendusega.

Üksikannetajad soovivadtavaliselt, et nende raha läheksvahetult tegevusteks, mitte agakulude katteks nagu palgad, üürja muu selline. Kuid need kuludon hädavajalikud, et organisat-sioon võiks tulemusi saavutada.

USA Punane Rist näitekspahandas annetajaid, kui soovisosa oma miljardi-dollarilisest11. septembri fondist kasutadahädaolukordade reservi loomi-seks. Miks sellist süsteemi jubatehtud pole? nõudsid inimesed.Aga seepärast, et lõviosa anne-tustest tuleb väga konkreetse-teks tegevusteks, mis seda eivõimalda.

Kui soovitakse, et ühendu-sed oleksid sama tulemuslikudkui ettevõtted, tuleb meid ka sa-mamoodi rahastada. See tähen-dab vabadust teha oma rahagaseda, mida vaja – loomulikultmõningate vajalike piirangu-tega.

Juhuslik ei aitaKui otsustate annetada omaaega või raha ühendustele, teh-ke nii, et sel oleks mõju. Selmetüritada võimalikult paljusidnatuke abistada, valige väljaüks organisatsioon või prob-leem. Uskuge, sel juhul saate temidagi muuta. Kui ka valitsusja fondid tuhandetesse suunda-desse raha jagamise asemel sa-mamoodi toimivad, võiksimeoma võitluses edu saavutada.

Jah, United Way või PunaneRist ei ole täiuslikud. Muidugiesineb neis raiskamist. Aga me

ks saavadDCCK on loonud ka cate-

ring-firma Fresh Start, kus sa-muti töötavad endised kodu-tud. Iga päev töötab köögisvähemalt kümmekond vaba-tahtlikku, kes mitte ainult eitee aastas poole miljoni dollariväärtuses tasuta tööd, vaidaitavad ka murda eelarvamusikodutute suhtes ning õpivadvahetutest kogemustest, miskõik on võimalik saavutada,kui ühiskond oma ressurssetargalt kasutab.

Toit on DCCK jaoks seegavahend tugevdada nii keha,vaimu kui ka ühiskonda – nen-de eeskujul on USAs tekkinudüle poolesaja sarnase mudeligatoimivat ühendust. Robertistaga on saanud üks tunnustatu-maid kodanikuühiskonna-ala-seid liidreid USA-s ning Non-profit Congressi eestvedaja,kes ühendab kodanikuühen-dusi ühiste eesmärkide nimel.

Eelmise aasta mais sai toi-dust, õigemini näljast, korrakska otsene vahend avaliku või-muga suhtlemiseks. Pärast se-da, kui 17 aastat vaid eraanne-tustel tegutsenud DCCK olikaks aastat pidanud tulutuidläbirääkimisi, et ka linn sedategevust toetama hakkaks, kat-kestasid nad linna varjupai-kade toitlustamise. Solidaarsu-sest varjupaikadega loobusidtoidust samaks ajaks ka Robertja DCCK tegevjuht MikeCurtain (“Nälgida köögis ontõeline masohhism,” kirjutasRobert samal ajal oma veebi-päevikus). Paus kestis kaheksapäeva, mille järel linn teatasvalmisolekust leping sõlmida.

Artiklis on kasutatud lõike2006. aasta juunis ilmunudajakirjast “Head Uudised”.

Loe DCCK-st nende kodu-lehelt www.dccentralkitchen.org ning Roberti mõtteid ko-danikuühiskonnast tema vee-bipäevikust www.robertegger.org/blog.

Birgitte Brekke juhib suurimatNorra vabaühenduste katus-organisatsiooni FrivillighetNorge, mis seisab Norra koda-nikuühiskonna oluliste küsi-muste eest. Birgitte on väga laiarahvusliku kui ka rahvusvahe-lise taustaga kodanikuaktivist.Enne katusorganisatsiooni ette-otsa asumist eelmisel aastaltöötas ta aastaid ametiühinguteeestvedajana, lisaks on ta töö-tanud Norra riiklikus arenguabinõukogus. Üle 20 aasta on taolnud aktiivne inimõiguste or-ganisatsioonis Amnesty Inter-national, sealjuures juhatanudkaks aastat ka Amnesty Norraüksuse tegevust. Praegu aren-dab ta Amnesty’s inimõigustehariduse valdkonda, keskendu-des eriliselt Indiale.

Birgitte peab konverentsiesimesel päeval ettekande “Igakodanik loeb”.

Caroline Neligan töötab sot-siaalses ettevõttes GuideStarInternational. GuideStar on va-baühenduste andmebaas ja aru-andlussüsteem, mis praegutegutseb USAs ja Suurbritan-nias, aga on rakendamisel het-kel veel viies Euroopa riigis,Indias, Lõuna-Koreas ja mujal.Kolmanda sektori jaoks onGuideStar võimalus suuren-dada läbipaistvust; rahastajate,vabatahtlike, uurijate, poliitika-kujundajate ja loomulikult kaühenduste endi jaoks aga suure-pärane allikas, kust näha, milli-sed organisatsioonid, millega,kuidas ja milliste tulemustega

tegutsevad. Caroline, kes onspetsialist ühenduste vastuta-vuse alal, räägib konverentsilteise päeva arutelus “The busi-ness of business is... ehk sammsponsorlusest edasi” sellest,kuidas GuideStari abil on ühen-duste ja ettevõtete koostööedenenud.

Oliver Henman on Inglismaavabaühenduste liidu NCVOEuroopa ja rahvusvahelistesuhete juht. Kutsusime Oliverikonverentsile, et arutada tema-ga, kuidas on läinud brittidelavaliku võimu ja vabaühendu-ste koostöö heade tavade raken-damine ning mis tulemusi onandnud nende parlamendiva-limiste eelsed vabaühendustemanifestid – ja mida meilsellest kasulikku kõrva tahapanna oleks.

Oliveri saab kuulata konve-rentsi teisel päeval, kõigepealtarutelus “Kas headest tavadeston kasu?” ja seejärel debatis“Vabaühenduste manifest:üheksa kuud hiljem”.

Teised seekordse konverentsi välisesinejad

ei saa eelistada neile anarhiat.Nagu Churchill demokraatiakohta tõdes – see on jama, agavõrreldes alternatiividega... Võinagu ütles mu vaarisa, kes oliLouisville’i linnapea: “Sa eilase hobust maha sellepärast, etta raua ära kaotas.”

Ükskõik, kas sa oled anne-taja, vabatahtlik või ühendustejuht, sa ei saa mingit muutustesile kutsuda juhuslikke hea-tegudega. Ole meritähe-viskajaoma vabal ajal, aga ära muudaoma organisatsiooni selliseks.Et võita sõda nende probleemi-dega, millega me rinda pistame,peame olema targad ja hästiorganiseeritud. Meil peab ole-ma pikaaegne plaan, püsiv tege-vus ja suutlikkust juhuslikkeheategijaid ühiskondliku muu-tuse vankri ette rakendada. Kü-sige kasvõi Chrisi tütrelt. Temateab seda.

12 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitEMSLi tegemised

Kaasamise akadeemia tutvustas vastastikuseid ootusiEMSLi 9. suvekool toimuskoostöös Riigikantseleiga sep-tembri alguses Viinistul ühen-duste ning riigi- ja kohalikeametnike ühise “Kaasamiseakadeemiana”, kus õpiti, kuidasolla tõhusamad kaasajad ningosalejad.

Osalejaid oli seekord 155.Kahe päeva jooksul käsitletikaasamise ja osalemisega seo-tud ootusi, probleeme ja lahen-dusi nii loengutel, õpitubades,

simulatsioonis kui ka lugema-tutes omavahelistes vestlustesja aruteludes.

“Kaasamise akadeemia”eesmärke püstitades mõtlesime,et suvekool on asja ette läinud,kui osalenud ühendused mõis-tavad selle järel paremini amet-nike ning ametnikud ühendustetööst tulenevaid vajadusi ja või-malusi; kui osalejad saavad uusiideid ja praktilisi oskusi, midaoma töös rakendada, et olla pa-

remad kaasajad ja osalejad, mil-le tulemusel hakkavad sündimakõigile osapooltele paremadotsused; kui osalejad sõlmivaduusi tutvusi ja koostöösidemeidning vahetavad kogemusi; ningkui osalejad veedavad suvekoo-lis kaks kasulikku ja meeldivatpäeva ning leiavad, et tuleminetasus end ära.

Tagasisideankeetides hin-das nii suvekooli sisu kui kakorraldust heaks või väga heaks

90% (väga heaks seejuures 40%kõigist vastanutest).

96% ankeedi täitnutest üt-les, et mõistab pärast suvekooliteise sektori tööd paremini.

Uusi ideid ja praktilisi osku-si töös rakendamiseks märkisend olevat saanud 90%, uusitutvusi ja koostöösidemeid leid-nud 80% vastanutest.

98% vastanutest ütles, et neiloli suvekoolis tore ja kasulikolla.

Tagasisides hinnati suvekoolikõige kasulikumaks osaks si-mulatsiooni, kus kõik osalejadsaid kaasamise protsessi alateskavandamisest kuni otsuse lan-getamise ja tulemuste hinda-miseni läbi teha.

Lähteülesanne oli järgmine:täitmaks valitsuse koalitsiooni-leppes antud lubadust ehitadavalmis uus, ohutum ja kiiremTallinn-Tartu maantee, tulebkillustiku saamiseks rajada uuskarjäär. Sobivaim maardla asubaga vaikse ja kena küla lähedal,mis ähvardab elanikke tolmu,lärmi ja võimalik, et ka põhja-vee taseme langusega.

Osalejad jagunesid avalikuvõimu, ehitusfirma, looduskait-sjate ning kohalike elanike esin-dajateks – igaühel oma huvidning ülesanne leida keeruliseleolukorrale lahendus.

Järgnev on nopitud simu-latsioonis ekspertidena osale-nud Ain Aaviksoo, Daimar Lii-vi, Daniel Vaariku, Elo Tuppit-sa, Marje Luubi, Mart Soonikuja Rait Talviku kokkuvõtvatestmõtetest simulatsiooni järel.

KuulamineKaasamine ei tähenda ainultoma seisukohtade teatavakstegemist. Mõnegi grupiga juh-tus, et hakati suure hooga endaseisukohti esitama ja õigustamaning aeg sai otsa enne, kui teisemõtteid üldse kuuldi. Kui päris

Mida õpetas simulatsioonimäng “Kaasamise kelus nii läheb, ei maksa headtulemust loota.

Ausus ja avatud kaardidSimulatsioonis tegutseti olu-korras, kus ühelgi osalejal pol-nud piisavalt infot toimuvast ja

teiste seisukohtadest – “mee-dia” vahendusel olid teada vaidüsna lihtsustatud arusaamadteiste huvidest. Samas on ena-masti nõnda ka päris elus. Üles-andesse oli kõigile gruppidelekirjutatud oma “ahvatluste ka-

nalid”, mis – jällegi nagu päriselus ja eelkõige just puudulikuinfo tingimustes – meelitasidbluffima, oma huve maksimee-rima ning nõnda eesmärgistkõrvale kalduma.

Selmet infot ja arusaamuühtlustada ning osapoolte vaja-dustega arvestavat kompro-missi leida, suurendatakse nõn-da hoopis usaldamatust ningmuudetakse tulemuseni jõud-mist keerulisemaks. Lahenduson oma soovid läbi mõelda jaselgelt välja öelda.

EmpaatiaPõhjus, miks ei olda päris ava-meelne, võib olla ka kartus, etteine pool ei saa kõigist meiejaoks olulistest asjadest aru (nt.poliitikud muretsevad, et nendetöö viljad võib “endale” saadajärgmine valitsus). Ehk ei tunduneed ka alati kõige “noobli-mad” põhjendused, kuigi onmeile olulised – liiati ei pruugime kõiki selliseid motiive ka iseendale tahta teadvustada. Nõn-da räägitakse üht, kuid selletaga on mingi olulisem, süga-vam põhjus – ja tekib infoasümmeetria. Et seda lahenda-da ja tulemust saavutada, onvaja püüda võimalikult paljuteisi pooli mõista ja mitte hal-vustada. Nõudmisi esitadespeaks olema realistlik, kompro-misse pakkudes esmalt uurima,mida teisel tegelikult vaja on.

Kaasamise katselabor: “Avalik võim“ eesotsas “peaminister“Maiko Keskülaga on jäänud mõttesse (alumine pilt), simulatsiooniläbiviija Maret Miljan kogub osalejate hinnanguid (ülemine pilt).

Fotod: Alari Rammo

13www.ngo.ee

november 2007 EMSLi tegemised

Kuidas ära tunda asjalikkukoostööpartnerit?

Mille põhjal hinnata eestkosteühendusi?

Eestkosteühenduse legitiimsus:

• Mis valdkonnas on ühendus legitiimne kaasa rääkima? Kas

ambitsioon kaasa rääkida vastab tema olemusele?

• Millel ühenduse legitiimsus põhineb: liikmete esindamisel, oma mees-

konna erialasel pädevusel, mõlemal vms?

• Kes on ühenduse liikmed? Kui suur osa selle valdkonna olulisematest

tegijatest (suurus, maine jne) on tema liikmed?

• Kes peale liikmete on veel ühenduse seisukohtade kujundamisse

kaasatud? Kelle arvamust lõpp-seisukohas tegelikult esitatakse?

• Kas ja kuidas tagab ühendus oma poliitilise sõltumatuse?

• Kuidas on ühendus leidnud kompromissi legitiimsuse (piisav hulk olu-

lisi tegijaid liikmetena) ja esindussuutlikkuse (võime liikmeskonda hal-

lata, nende kõigi arvamusi arvesse võtta ja kvaliteetselt koondada)

vahel?

Eestkoste-alase tegevuse hindamine:

• Mis on ühenduse eestkoste-tegevuse eesmärk (ideaalis on neil visioon

oma valdkonnast)?

• Kuidas mõõdab ühendus oma edukust ehk seda, kuidas nad aasta-

aastalt oma visioonile lähenevad?

• Mis küsimustes ühendus oma liikmeid esindab, kas need on visioo-

nini jõudmiseks olulised?

• Mis juhtudel ühendus oma liikmeid esindab, kas näidatakse initsiatiivi

või ainult reageeritakse kaasamiskutsetele?

• Mis tagab ühenduse seisukohtade kvaliteedi?

• Kuidas tagab ühendus jätkusuutliku professionaalsuse ehk arengu-

ja õppimisvõime, vastavad arenguplaanid, et ka kolme aasta pärast

ei “lauldaks sama laulu”?

• Kui ühenduse esmased nõudmised kukuvad läbi, mis on järgmised sam-

mud, nö. plaan B või ollakse ebaõnnestumise korral täiesti jõuetud?

Kõik suvekooli õppemater-jalid, sealhulgas loengute jaõpitubade konspektid, on tasu-ta kasutamiseks saadavalwww.ngo.ee/suvekool.

EMSL tänab Riigikantse-leid kui kaaskorraldajat, Sise-ministeeriumit ja Riigikantse-leid kui rahastajaid, kõiki esi-nejaid ja ettevalmistamiselideedega aidanud inimesi ningsuvekooli läbi viia aidanudvabatahtlikke!

katselabor”?Vastupidi käitudes võib teisepoole lihtsalt välja vihastada.

Eelarvamustest loobumine

Rolli sisse elades võeti simu-latsioonis tihti omaks suhtumi-ne teisse poolde, mida kohtabka päris elus – ametnikud võt-sid hoiaku, et ühendused võiavalikkus on ebapädevad ja-usaldusväärsed; ühendusedomakorda, et nende arvamu-sega ei tahetagi arvestada jne.Tegelikkuses on tihti vastupidi,ühenduste sisendit on väga va-ja, kuid mõlema poole käitu-misel oma põhjused nagu aja-nappus, kogemuste vähesusjne. Kuni ollakse kinni sellisteshoiakutes, on raske tulemusisaavutada.

Protsess on olulineEnamikus gruppides jäi osale-jate enamus lõpuks sündinudotsusega rahulolematuks. Sa-mas hinnangud läbitud kaasa-mise protsessile olid pigemhead. Siit tarkusetera – osale-des ei saagi eeldada, et meiearvamus on ilmtingimata pa-rim ja peab “võitma”, küll agaon teistsugust lahendust ker-gem aktsepteerida, kui sellenion jõutud läbi ausa ja avatudprotsessi, kus kõigil oli või-malus oma mõtteid esitada jakaitsta ning need on läbi aru-tatud, kellestki ei ole lihtsaltüle sõidetud.

Tüüpiline probleem, mis tekibpotentsiaalsete partnerite vähe-sest tundmisest, on see, et kaa-satakse vaid harjumuspäraseidpartnereid ning kõrvale jäävadteised, kel samuti oleks õigus-tatud huvi kaasa rääkida. Võisiis kaasatakse ühendusi, keltegelikult pole teemaga suurtpistmist. Kaasatud justkuioleks, aga tulemust napib.

Kõige lihtsam on muidugiüles leida katusorganisatsioone– kas siis üldküsimustega (na-gu EMSL) või mõnes vald-konnas (nagu Keskkonnaühen-duste Koda) tegutsevaid, olguüleriigiliselt või piirkondlikult.Lisaks katustele on aga teisigieestkosteühendusi, mis esinda-vad teatud sihtgruppe või sei-savad valdkonna arengu eest.Ka on oluline kaasata teenu-seid osutavaid organisatsioo-ne, kel on sageli parim ja vahe-tum ülevaade toimuvast, rahul-damata vajadustest ja lähene-vatest probleemidest. Kasuli-kud partnerid on tavaliselt katugiorganisatsioonid, näiteksnõustajad ja koolitajad.

Ühenduse legitiimsus tulebtema tegevusest – keda ja kui-das ta esindab ning milline onsihtrühmade hinnang talle, mison ta pädevus ja millest see tu-leb, mis on ta tegelikud saavu-tused? Liikmete arv, mida ta-valiselt esimesena vaadatakse,võib, aga ei pruugi ühendusekohta midagi olulist öelda.

Niisiis, kuidas potentsiaal-set partnerit hinnata, kui põhi-tööga on kiire ja aega vähe?Väärtuslikku infot saab mõnetunniga, helistades organisat-siooni rahastajatele, lähema-tele koostööpartneritele ja mõ-

“Keda me siis kaasama peaks, et lõpuks rahule jäädaks?” küsivadametnikud mõnikord. Suvekooli õpitoas arutati seda teemat HeateoSihtasutuse ühenduste hindaja Jaan Apsi ja EMSLi juhataja UrmoKübara eestvedamisel.

nele sihtgrupi esindajale, tutvu-des ühenduse strateegilise plaa-ni ja aastaaruannetega ningkohtudes juhi ja töötajatega.

Partneri hindamise kritee-riumid peaksid mõistagi lähtu-ma kaasamise eesmärgist – mil-liste organisatsioonide kaasa-rääkimist on vaja, et neid ees-märke saavutada? Valik küsi-musi, millest lähtudes hinnataeestkosteorganisatsioone, ontoodud infokastis.

Lisaks partneri hindamiseletema valikul, tuleb hiljem kind-lasti hinnata ka kaasamise prot-sessi – kas see täitis eesmärgidning oli hästi läbi viidud? Seetähendab kindlasti ka enese töö

hindamist. Esimene küsimusniisugusel puhul ongi, kas meise tegime kõik, et meie part-nerid saaks aru, mida ja kuidasneilt oodatakse, ning kas neil olikõik sisukaks osalemiseks vaja-lik (info, aeg, raha jne).

Partnerite puhul saab hinna-ta nii väljundit kui ka sisendit.Esimene tähendab hinnangut,kas nende esitatud arvamus olikvaliteetne, õigeaegne ja kok-kulepitud vormis. Sisendi puhulsaab jälgida, keda ühendus omaseisukoha kujundamiseks kaa-sas, kuidas selle protsessi läbiviis ning milline oli tema liik-mete ja sihtrühmade rahuolusellega.

14 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitRahastamine

Mis on ja kuidas töötab Ungari kodanikuühiskonn

Ungari kodanikuühiskoKui meie kodanikuühiskonna sihtkapital alustab oma tegevust uuestaastast, siis Ungaris on sarnane fond tegutsenud juba neli aastat.Budapestis asuva European Center for Not-for-Profit Law juhatajaNilda Bullain pani EMSLi infolehe jaoks kirja üheksa tähelepanekut,millest meil võiks oma sihtkapitali puhul õppida olla.

Ungari kodanikuühiskonnafond (Nemzeti Civil Alapprog-

ram, NCA) on 2003. aastalparlamendi otsusega asutatudfond, kelle eesmärk on toetadaUngari kodanikuühendusi.Fondi sünni taga oli mitmesoodsa asjaolu kokkulange-mine.

Esiteks riigipoolne valmis-olek kodanikuühiskonna aren-gu laiemaks toetamiseks pärastparlamendivalimisi, kus opo-sitsioon oli teema tugevalttõstnud.

Teiseks ühenduste kauaaeg-ne nõudmine, et välja jagatakska see osa “protsendiseadu-sega” neile mõeldud rahast, mi-da maksumaksjad ise ühelegiorganisatsioonile ei määra.

Nimelt kehtib Ungaris1997. aastast seadus, et iga ini-mene saab 1% oma tulumaksustsuunata otse mõnele kodaniku-ühendusele. Seda võimalustkasutab aga vaid iga kolmasmaksumaksja ning üle poolerahast, mis seaduse järgi võiksühendusteni jõuda, jääb riigile.

Kolmandaks arusaam, etühendused vajavad tegevustoe-tuseid, mida senine rahastaminepiisavalt ei pakkunud, kuid mil-le puudumisel jääb ühendustetegutsemissuutlikkus madalaks.Loodav fond pidi ka asendamategevustoetuste jagamise läbiparlamendi, mis muutis otsus-tamise parteipoliitiliseks.

Nagu omal ajal Eestis, niikäis ka Ungaris aruteludest läbivalitsuse soov omada “üht tuge-vat partnerit” kodanikuühen-duste poolelt, kes tegeleks nii

Neli esimest tegevusaastat või-maldavad teha järeldusi Ungarikodanikuühiskonna fondist(NCA) ja selle tegevustest –mõned neist käivad süsteemi,teised selle rakendamise kohta.Järgnev pakub küllaltki kriitilistvaatenurka fondi tegevustele jakeskendub ehk liiga palju ilm-nenud puudustele.

Pole mingit kahtlust, et fondon toetanud suurt hulka häid jatulemuslikke ühendusi ningalgatanud olulisi tegevusiUngari mittetulundussektoriarenguks. Siiski tundub olulinerääkida ka vigadest, et neidoleks võimalik vältida sarnasefondi loomisel Eestis.

1) Valitsuse pühenduminekodanikuühiskonnaarengu toetamiseleNCA puhul on olulisim vastsee, et sellega lõi riik mehha-nismi toetada lisaks üksikuteühenduste valdkondlikele tege-vustele ka mittetulundussektorikui terviku arengut, mis muidujääks tähelepanuta: näiteksühenduste-alaste uuringute lä-biviimine, inimressursi arenda-mine kolmandas sektoris, tead-likkuse tõstmine ühendustestjne. Fondi loomisel töötas Un-gari valitsus 2003. aastal väljastrateegia (ja uuendas seda tä-navu), milles võetakse kohustustoetada kodanikuühiskonnaarengut.

NCA on peamine, kuigimitte ainus mehhanism, kelleläbi seda ellu viiakse (sama ot-susega kohustas valitsus ka igaministeeriumi töötama välja omavaldkonna strateegia ja polii-tikad kodanikuühiskonna alal).

Hea märk on ka see, et valit-sus teadvustab ühenduste tege-vustoetuste vajalikkust. Justtegevustoetused ja valdkonna-ülene toetus on võtmeteguridUngari mittetulundussektoriarengus, millele oleks väga ras-ke leida rahastust teistest alli-katest.

2) Protseduurireeglitekooskõla fondieesmärkidegaEsimesel tegevusaastal olidreeglid nii toetuste taotlemisekskui ka aruandluseks liiga keeru-lised ja põhjendamatult büro-kraatlikud, nii et ühendused, ke-da fond pidanuks aitama, eisuutnud neid täita. Enamgi veel,ka esimesed konkursikuulutu-sed ja taotlusvormid olid puu-dulikult ette valmistatud, osaltriigiametnike ja fondi juhtorga-nite kogenematuse pärast. Selletõttu tuli ligi 90% esimese voo-ru taotlustest tagasi lükata kuinõuetele mittevastavad. Minis-

teerium pidi sekkuma ning või-maldama reeglite laiemat tõl-gendamist, et rohkem taotlusiaktsepteerida. See aga tähen-das, et rahastamisotsused tulidoodatust hiljem ning ühendus-tele jäi vaid mõni kuu kasutadaraha, mis muidu oli mõeldudterveks aastaks. Protseduuri-reeglid on aasta-aastalt parane-nud, ometi põhjustavad needsiiani alatasa arusaamatusiühenduste ja fondi vahel.

3) Huvide konfliktivälistamine juhtorganitesKohe algusest oli aru saada, etkuigi ühenduste esindajate sel-gitamine fondi juhtorganistesseläbi valimiste (vt. küljelugu) onkena ja demokraatlik, kaasne-vad sellega ka omad puudused.Seadus ei välista, et ühendused,kelle esindajad juhtorganitessekuuluvad, ei võiks ise fondiltraha taotleda. Samuti ei tööta-nud fond ise – küllap jälle pal-juski kogemuste puudumise

tõttu – seks puhuks reegleid väl-ja. Nii ilmneski esimeste tege-vusaastatega, et ühendused,kelle esindajad kuulusid fondijuhtorganitesse, kaldusid saamateistest rohkem raha. 2005. aas-tal tegi minister avalduse, kuskutsus fondi nõukogu sellele tä-helepanu pöörama. Lõpukskoostaski nõukogu sisekorra,kuid kriitikat see päriselt mahaei võtnud.

Vastne uuring osutab aga, etsuurim probleem huvide kon-fliktiga pole iseenda rahastami-ne, vaid poliitilise tagala kind-lustamine. Nimelt selgus, etpaljud kohalikud kolleegiumidon täidetud valitsuserakondade-ga seotud liikmetega. Kuigineid valivad ühendused, on ko-halikud parteikontorid leidnudvõimalusi seda protsessi mõju-tada, näiteks ärgitades endalekuulekate ühenduste osalust võiselliste kandidaatide ülessead-mist, kes on korraga nii ühen-duse juht kui ka poliitik. On

15www.ngo.ee

november 2007 Rahastamine

a fond?

onna fondi õppetunnid

mittetulundussektori esindami-se, arendamise kui ka rahasta-misega. Ühendused olid sellisetsentraalse organi ideele vastu.Nii otsustatigi, et fondi rolliksjääb üksnes rahastamine.

Riik suunab NCA-le igalaastal sama suure summa kuimaksumaksjad määravad eriühendustele kokku oma 1%kaudu. Seadus näeb ka ette, etriigi poolt NCA-le antav sum-ma ei ole väiksem kui 0,5%tulumaksulaekumistest.

Sel aastal on fondi eelarve

433 miljonit krooni. 60% sellestläheb tegevustoetusteks, lisaksrahastatakse projekte, misarendavad ühenduste tegevus-keskkonda (nt. uurimused,koolitused, koostöö jne).

NCA on ainulaadne teisteUngari riigiasutuste seas, sestselle juhtorganites – nõukogusja kolleegiumites – on enamuskodanikuühenduste esindajatel,kes valitakse meie kunagisteEMÜ suurkogude-laadsetel ko-gunemistel.

Nõukogu teeb strateegilisi

otsuseid: seab prioriteedid ningotsustab reeglid ja raha jaotuseeesmärkide vahel. Sinna kuulub17 liiget: kaks parlamendi ko-danikuühiskonna komisjonist,kolm ministeeriumidest ja 12ühenduste esindajat. Viimasteston viis valitud üle-riigiliste erivaldkondades tegutsevate orga-nisatsioonide seast ja seitse ko-halikul tasandil. 5-11 liikmeli-si piir- ja valdkondlikke kollee-giumeid on 11 ning need otsus-tavad konkreetsete taotlusterahastamise.

Allikas: Katerina Hadzi-

Miceva artikkel “Legal and

Institutional Mechanisms for

NGO-Government Coopera-

tion in Croatia, Estonia and

Hungary” (Copyright ECNL

& Institute for Public Affairs,

Poola). Autor esitles artiklit

25.-26. oktoobril Varssavis toi-

munud konverentsil, projektis

KOMPAS II, mida rahastas

EL.

küsitav, kas seda saakski täiestivälistada, arvestades paratama-tut poliitilist huvi sellise rahajagamise vastu. Õppetunninaon aga mitmed eksperdid sead-nud kahtluse alla üldse valimis-te kasutamise juhtorganite me-hitamiseks (erinevalt näiteksnõukogu määramisest valitsusepoolt ühenduste üles seatudkandidaatide hulgast, nagu Hor-vaatias ja nagu saab olema kaEestis).

4) Strateegilinelähenemine rahastamiseleSeaduse järgi on NCA eesmär-giks kodanikuühiskonna arengutoetamine Ungaris, raske on agaöelda, kas seda eesmärki ka täi-detakse või siis antakse lihtsaltlaiale hulgale ühendustele tege-vustoetusi. Nelja aasta jooksulei ole nõukogu koostanud stra-teegiat, kuidas kavatsetakseoma eesmärke saavutada, sar-naseid kohalikke või valdkond-likke programme ei ole ka kol-leegiumidel. Põhimõte, et ühen-dus võib saada toetust kindlaprotsendi ulatuses oma eelmiseaasta tegevuskuludest, kaldubpigem toetama status quo

säilimist, selmet ergutada sek-tori arengut. Tulemuseks, nagutõdeb 2006. aasta Riigikontrolli

audit, on see, et eraldatud toe-tused on küll vastavuses seadu-sega, kuid ei ole kaasa toonudühenduste rolli suurenemistühiskondlike muutuste eest-vedajatena.

5) Rahastamis-pädevusevajalikkusÜks probleem fondi juhtorga-nite liikmete selgitamisel vali-mistega on see, et valituks osu-tunutel ei pruugi olla (ja ena-masti ei olegi) kogemusi rahas-tajatena. Seda ei nõua neilt eiseadus ega ka fondi sisekord.

Nõnda koosnevad nii nõukogukui ka kolleegiumid pühendu-nud ja lugupeetud ühendustejuhtidest, kel aga samas puudu-vad nii kogemused kui ka päde-vus rahastamise alal – mis agapole sugugi vähetähtis fondipuhul, kelle aastaeelarve on üle400 miljoni krooni. Fondi hal-duseelarve ei võimalda sellistkompetentsi ka sisse osta. Niipöörduvad juhtorganite liikmedtihti mitteametlikult teiste ra-hastajate, tugikeskuste või kon-sultantide poole, paludes abiprogrammide koostamisel, va-

likukriteeriumide määramiseljne. Et see toimub individuaal-selt, mitte institutsionaalselt, japigem teene palumise kui tee-nuse tellimisena, muutub juh-timisprotsess aga juhuslikuks javäheläbipaistvaks.

6) Läbipaistev süsteemtegevustoetustemääramiseksTänaseni on probleemiks eba-selged kriteeriumid, millestlähtudes tehakse otsuseid ühen-duste tegevustoetuste määra-miseks. Riigikontrolli audit üt-leb selle kohta: “Nõukogu onpaika pannud üksnes formaal-sed nõuded taotlustele. Vastu-tava juhtorganina on tema üles-anne välja töötada ka sisulisedkriteeriumid, kuid seda poletehtud. Tegevustoetuste mõisteei ole selge ja erinevad osapoo-led tõlgendavad seda erinevalt.”Osaliselt on selle põhjuseks taasjuhtorganite liikmete vähesedkogemused rahastamise alal,kuid see peegeldab ka vähestarusaama organisatsioonide jamittetulundussektori arengust.Pole mingit kahtlust, et tege-vustoetused ongi väga keeru-line küsimus, kuid – eriti juhul,

Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi ja Avatud Eesti Fondi juhidKatrin Enno ning Mall Hellam mõtisklemas suvisel Eesti kodani-kuühiskonna sihtkapitali arutelufoorumil, kas ja kuidas riik küllnende senise tööga toime hakkab tulema.

(Järg pöördel)

Foto: Alari Rammo

16 EMSL infoleht


kui selleks kasutatakse maksu-maksjate raha – peab olemaselge skeem, millele otsusedtuginevad.

7) Arengunõue tegevus-toetuste eraldamiselNagu mainitud, tundub fondinõukogul ja kolleegiumidelnappivat ühtset arusaamist,mida mõista ühenduste arengutoetamisena. Kriitikud osuta-vad probleemidele, mis tekivadühenduste tegevuskulude – ise-gi osalise – katmisega aastastaastasse ilma täiendavate tingi-musteta. Ühest küljest soodus-tab riik nõnda lihtsalt ühendusteolemasolu (on näiteid aastaidpassiivsete ühenduste “ärkami-sest” pärast seda, kui avanesvõimalus NCAlt toetust küsi-da), teiseks õhutab sõltumist rii-gipoolsest rahastusest ka sellis-te ühenduste seas, kes suudak-sid muidu ka selleta hakkamasaada. Nõnda on soovitatud ra-hastamisotsuste tegemisel ha-kata arvestama arengu-kritee-riumiga (selmet toetada lihtsaltpalkade maksmist ja rendikulu-

sid, leppida kokku eesmär-kides, mida organisatsioontoetusega saavutama peaks),samuti piirata aega, mille jook-sul ühendus fondilt toetust võibsaada (nt. kolm aastat). Seni eiole fondi nõukogu neile ette-panekutele veel reageerinud.

8) Maksumaksjate rahakasutamine avalikeshuvidesVeel üks õppetund seondub lä-henemisega, mida kasutati fon-di loomise põhjendusena: va-litsus peaks pakkuma toetustväikestele ühendustele, kel na-pib suutlikkust saada toetustvälis- või erarahastajatelt, kesteevad suurepärast tööd, kuidkel pole vahendeid. Selle põh-jendusega avati rahastamine kaorganisatsioonidele, kes ei te-gutse avalikes huvides. Avali-kes huvides tegutseva organi-satsiooni staatust on Ungariskerge saada ning see on umbespooltel ühendustest – nõudedseavad vaid miinimumtingi-mused vastutavusele. Ühen-dused, kel seda staatust pole,

Kui aastaid oodatud kodani-kuühiskonna arendamise siht-kapital (KÜSK) lõpuks valit-suse tegevuskavva sai, ei loot-nud isegi ühendused, et uusorganisatsioon 2008. aastajaanuarist tõesti juba olemas on– kaaluda ja arutada on seal junii palju ja teadagi neidpoliitikute lubadusi! Taas saiaga tõestust, et kui miski onvalitsuse juures kirjas, saab seeka tehtud ning mida erakonnadei toeta, Eestis naljalt edulooksei kujune.

KÜSKi loomine lõpusirgelEesti kodanikuühiskonna sihtkapitali kont-septsioon sai oktoobris valitsuse heakskiidu,novembris valmib uue sihtasutuse põhikiri jadetsembris valitakse loodavale organisat-sioonile juhid. Kevad-suvel võiks rahad juba“liikuma” hakata, loodab Alari Rammo.

Suurim erinevus koalitsioo-nileppes sisaldunud sihtkapitaliidee ja senise tulemuse vahel onsee, et uue fondi loob algseltkirjas olnud ühenduste katus-organisatsioonide asemel sise-ministeerium.

on peamiselt väikesed, liikmetehuvides tegutsevad organisat-sioonid, näiteks hobiringid, kut-seliidud jne. Kahtlemata onnende seas selliseid, kes sisuli-selt avalike huvide kriteeriu-mile vastavad (näiteks väike-linna meedikute selts, kes pa-kuvad vabatahtlikena teenuseidpuuetega inimestele ja vanu-ritele). Võimalus saada toetustaga ka ilma selle staatuseta onkaasa toonud selle, et sajad era-huvides tegutsevad ühendused– nagu kohalikud motoklubid,veinitootjate ühingud jne – onrahastatud maksumaksjate poolt.See loob pinnast ka poliitilis-teks käsi-peseb-kätt tehingu-teks, sest seadus ei takista nii-suguste organisatsioonide po-liitilist tegevust, näiteks par-teide toetamist või ka ise kan-didaatide ülesseadmist valimi-stel. Lahenduseks – sealhulgasmaade puhul nagu Eesti, kusavalikes huvides tegutseja staa-tus on vaid väikesel osal ühen-dustest ning on põhjendatud, etriigipoolne rahastamine peabjõudma ka teisteni – võiks olla

töötada välja tingimused, misnäevad ette nõuded vastutavu-seks ja läbipaistvuseks, sõltu-mata sellest, kas taotlejal onavalikes huvides tegutseja staa-tus või mitte.

9) Erinevate avalikuvõimu poolsete rahastus-võimaluste säilitamineÜheks NCA kõrvalnähuks onolnud, et ministeeriumid, kesvarem rahastasid oma valdkon-nas (sotsiaalhoolekanne, kesk-kond, kultuur jne) tegutsevaidühendusi, on nüüd seda kärpi-nud, põhjendusega, et see peaksolema NCA ülesanne.

Enamgi veel, suhteliseltkergesti kätte saadav tsentraal-ne rahastamine NCA poolt onvähendanud ka kohalike ühen-duste initsiatiivi hankida rahakohalikult omavalitsuselt (tõe-le näkku vaadates kehtib see kateiste rahastamisallikate kohta).Nõnda on fond kaasa aidanudkohalike ühenduste kauge-nemisele oma sihtgruppidestning sidunud neid tsentraalserahastusega.

Novembris kuulutas minis-teerium välja korraga kaks kon-kurssi, et leida sihtasutuselejuhataja ning kümneliikmelinenõukogu. Vastavalt EMSLieestvõttel koostatud KÜSKikontseptsioonile jagunevadsihtasutuse nõukogu kohadvõrdselt avaliku võimu ja ühen-duste esindajate vahel. Nõu-kokku hakkavad kuuluma re-gionaalminister, sise- ja rahan-dusministeeriumi esindajadning üks liige riigikogu koalit-siooni ja üks parlamendi opo-sitsiooni poolelt.

Viiele vabaühenduste koha-le valib EKAKi ühiskomisjonavatud konkursi käigus esitatudkandidaatide seast parimad, kesei pea esindama nõukogus omaorganisatsiooni, vaid olema pi-gem laia ning terava silmarin-giga eksperdid ja visionäärid.

Esimeste suuremate tööde-na saavad nõukogu ja juhatajavälja töötada hulga dokumente,mis hakkavad reguleerimasihtasutuse tööd ning raha jao-tamist. Sihtasutuse eesmärk jafookused said kirja kontsept-siooniga, ent millal, kellele jakuidas raha jagada, kuidas taot-leda ning mil moel aru anda,jääb sihtasutuse enda paikapanna.

Sihtkapitali nõukogu ja juhitööks jääb samuti koostadaplaan kapitali kasvatamiseks,seda kas riigi panust suurenda-des või kaasates erasektori raha.Sarnased fondid toimivad sage-li idee järgi, et põhikapital oninvesteeritud ja jagatakse vaidsellelt teenitud tulu, aga vähe-malt esialgu peab KÜSK laialijagama kogu oma tulu ehk va-litsuse eraldatud 20 miljonit.

17www.ngo.ee

november 2007 Suhted riigiga

Paljud organisatsioonid on kok-ku puutunud statistiliste aruan-nete esitamisega ning sageli onnende täitmine aeganõudev ko-hustus. Samas on selge, et sta-tistikat on vaja nii riigiasutustel,ettevõtjail, ühendustel kui kaeraisikutel. Head statistikat saabteha vaid kvaliteetsete algand-mete põhjal, mistõttu on vägaoluline roll andmete esitajatel.

Igal aastal on Statistikaametsaatnud täitmiseks paberil aru-andevorme, aga riigiga suhtle-misel eelistatakse üha enamelektroonilisi kanaleid. Meidkihuvitab, et lüheneks andmetesisestuse ja esmase kontrolliaeg ning statistika valmiks kii-remini, mis on omakorda oluli-ne ka tarbijale.

eSTAT populaarneMeil on heameel tõdeda, eteestlaste avatust uuendusteletõestab meie elektroonilise and-meedastuskanali eSTAT kasuta-mise aktiivsus. Teist aastat ka-sutusel oleva eSTATi kaudu lae-kub tänavu kaks korda rohkemaruandeid kui mullu ning kasu-tajaks on registreerunud enamkui 6000 organisatsiooni.

Paljud laevad aruandefailidüles veebilehe kaudu või edas-tavad e-postiga. Viimane onküll mugav, kuid pole turvaline.Et andmete kaitse on Statis-tikaametile äärmiselt oluline,palume ka organisatsioonidelsellele kindlasti tähelepanupöörata ning kasutada turvalisikanaleid – eSTATi või failidelaadimist Statistikaameti vee-bilehe kaudu.

Arvestades võimalusi ja hu-vi kasutada elektroonilist and-

Statistikaamet paberaruandeidenam välja ei saada

Juhendmaterjal

tulumaksusoodustuse

taotlemiseks

Vastates sagedastele problee-midele tulumaksusoodustuse-ga ühenduste nimekirja pääse-misel, koostas EMSL elektroo-nilise juhendi, mis aitab täitataotlusi ja kontrollida, kas or-ganisatsioon ikka nõuetelevastab.

Nimekirja liikmelisus peabEMSLi hinnangul olema tava-pärane, soovitud ja kättesaadaveesmärk igale avalikes huvidestegutsevale ühendusele, kuidaeg-ajalt levib arvamusi, ettegu on kinnise klubiga. Seepeab paika vaid kitsaste siht-rühmade huvides tegutsejatele,igal juhul on seadusega vä-listatud kutseliidud, ametiühin-gud, erakonnad või ettevõtlusttoetavad organisatsioonid.

Kõigil avalikes huvides jaheategevuslikel (pakkudes kau-pa või teenust kasumit mitte-taotleval viisil) organisatsioo-nidel on korrektsete taotlusteja senise hoolsa aruandlusekorral võimalus ja isegi vaja-dus nimekirjas olla.

Liikmeksolek ei tähendaüksnes maksuvabastusi anne-tajatele, vaid ka võimalust tehapiiranguteta projektikulutusi(nt. toitlustus, transport ja ma-jutus), mida maksuamet loebsageli tulumaksu alla mineva-teks vastuvõtukuludeks. Sa-muti saab nimekirja liige tea-tud tingimustel maksuvabaltstipendiume anda.

Järgmine taotluste esitami-se tähtaeg maksuametile on 1.veebruar ning 15. veebruarikspeavad parandatud olema kõi-gi seniste liikmete põhikirjad,milles ei vasta enamasti varadejagamise punkt enam seadusenõuetele.

Kommentaarid juhendile japrobleemide kirjeldused nime-kirja pääsemisega on [email protected]. Juhendmaterjalisaab igaüks omale alla laadidawww.ngo.ee/teabekeskus.

meedastust, oleme otsustanud2008. aastal loobuda paberaru-annete saatmisest. Kasutuselejäävad kõik senised andme-edastuskanalid, soovi korralsaab vormid veebilehelt www.stat.ee ise välja printida ningfaksida või postitada. Kavan-datav muudatus ei puudutaeraisikute põllumajanduslikkemajapidamisi ja kaugsõiduau-tojuhte (aruanne “Kaubavedumaanteedel”), kelle võimalusedandmete elektrooniliseks edas-tamiseks on piiratud.

Et tuleval aastal saabeSTATis esitada 99% aruanne-test, on meie üheks eesmärgiksmuuta see võimalikult kasuta-jasõbralikuks. Kasutajate soovilloome võimaluse tellida aruan-de tähtaja lähenemise teavitusmeilile, kuna osad eelistavadkipaberil täitmist just seetõttu, etpaber lauanurgal tuletab tähtae-ga meelde.

Teine statistiliste aruannetekogumisega seotud muudatuspuudutab riikliku statistika sea-dust. Tänavu oktoobris jõustusseadusemuudatus, mis annabStatistikaametile võimalusesunniraha rakendamiseks neile,kes ei esita tähtajaks statistilisiaruandeid või esitavad moonu-tatud andmeid.

Aruanded hilinevadMuudatuse eesmärk on suuren-dada õigeaegselt laekunud aru-annete hulka ning vähendadakulutusi. Kuigi paljud andme-esitajad on samas ka statistika-tarbijad ning mõistavad hästiandmete esitamise vajalikkust,on ka hulk neid, kellelt aruan-ded õigel ajal ei laeku. See teki-

tab tõsiseid probleeme statis-tika tootmisel, pikeneb andme-te avaldamisaeg ning kasvavadkulutused, sest meeldetuletus-kirjadeks ja -kõnedeks on meiltööle rakendatud suur hulkinimesi.

Kõiki teavitatakseKindlasti ei ole Statistikaametieesmärk andmete esitamata-jätnute karistamine, vaid ikkavajalike andmete saamine –seega loodame, et kõik esita-vad aruanded ka ilma sunnita.Tänavu detsembris saadamekõigile valimisse sattunuilekirjad, kus teavitame, mis aru-anded neil 2008. aastal Statis-tikaametile esitada tuleb ja sa-ma info ilmub veebiväljaandes“Ametlikud teadaanded”.

Statistiliste andmete kogu-mine on vajalik, sest riigis ka-sutusel olevad administratiiv-sed andmekogud ei suuda sta-tistikavajadust täiel määral kat-ta. Meie ülesanne on tarbijatevajadust statistika järele mak-simaalselt rahuldada ja selleülesande täitmisel on andme-esitajad meie tähtsaimad koos-tööpartnerid. Loodame nendemõistvale suhtumisele ningteeme omalt poolt kõik, etaruandekoormust vähendadaning aruannete esitamist mu-gavamaks teha.

Statistikaameti andmete kogumise valimisse sattunud ühendused eisaa uuel aastal enam täitmiseks paberaruannet, teatab ametipeadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe. Elektroonilised aruandedvõimaldavad säästa aastas kaheksa tonni paberit ehk sada puud.

18 EMSL infoleht


Mis mõlgub fondijuhAvatud Eesti Fondi meediajuht Maari Ross käis oktoobris GEFil ehkkuulas, mida pidasid tähtsaks arutada üle maailma Tallinnassekokku tulnud fondijuhid, kelle suunata on ühiskondade arengussekümneid miljardeid kroone.

Vähemalt kord aastas on kasu-lik oma igapäevatoimetusedselja taha jätta ning kuhugi“ära” minna, iseendalt eksis-tentsiaalseid küsimusi küsima.Igal juhul arvasid nii valitsus-väliste fondide, rahvusvahelisteorganisatsioonide ja riiklikeabiprogrammide esindajad, keskogunesid aastakoosolekuleTallinnas 10.-12. oktoobril, etpaigutada oma tegevus laiemas-se konteksti.

Sel aastal 12. korda toimu-nud konverentsi “GrantmakersEast Forum” peetakse Kesk- jaIda-Euroopas ning Euroopa Lii-du naabermaades tegutseva-te rahastajate aasta olulisimakskohtumiseks. Nii tuli ka see-kord ühise laua taha idasuunadoonorite koorekiht. Eelnevateaastatega võrreldes olid kohtu-misele seatud mõned uued sihid– räägiti märksa laiematel tee-madel ja konverentsi juhtmõteoli “vähem, aga sisukamalt“.

TulevikuteemadDoonorite senised põhieesmär-gid on olnud demokraatia eden-damine, reformid ja sotsiaalsedmuutused Kesk- ja Ida-Euroo-pas ning ELi naaberriikides. Selaastal tõusid pjedestaalile ener-giajulgeolek ja kliimamuutu-sed, mida siiani on käsitletudkõrvalteemadena.

Kohapeal läbiviidud välk-küsitlusest selgus, et ehkkienergia- ja keskkonnateema onhuvipakkuv, on konkreetseidettevõtmisi seni kaunis kõhkle-valt rahastatud. Enamik osale-nud fonde jagab praegu ener-gia- või keskkonnaprojektideleaastaeelarvest alla 5%, kolman-dik 5-25% ja vaid kümnendikrohkem kui 25%. See tendents

iseloomustab Euroopat laie-malt, näiteks kliimamuutustegategelevatele projektidele kulu-tatakse ELis aasta jooksul u.900 miljonit Eesti krooni, sa-mas kui USA fondid jagavadaastas selliseid toetusi kaks kor-da rohkem.

Kõnelejate seas valitses eri-arvamusi teemal, kauaks jätkubmaailmale veel nafta- ja gaasi-varusid või milline on tuuma-energia tulevik – selles osassoovitati rahastada teadusuurin-guid, et kummutada ringlevaidmüüte. Üsna üksmeelselt toetatiaga seisukohta, et presidentPutini Venemaa on ELi ühtse,ambitsioonika ja tugeva ener-giapoliitika “ristiisa”, sest vii-mane aasta raputas ELi lõp-likult lahti illusioonidest Vene-maa suhtes.

Põhiküsimuseks ei saaenam olla võimalikult soodsatenafta- või gaasihindade kauple-mine, sest nende varudega ar-vestamine on lühinägelik – tu-leb pöörata uus lehekülg ja ha-kata panustama senisest oluli-selt enam alternatiivsetesseenergiaallikatesse.

“Peame vähendama nafta-

juhtmete, gaasitorude, elektri-jaamade, puurtornide ja söekae-vanduste investeeringuid jasuunama need ümber uute ener-giaallikate leidmisesse. See onpraegu poliitiliste otsuste tagakinni ja kahjuks on inimesed,kes saavad kasu praegustest in-vesteeringutest, väga valjuhääl-sed,” ütles kodanikuühenduseE3G (Third Generation Envi-ronmentalism) juhataja NickMabey.

Eesmärgid konkreetseksKodanikuühenduste rollinanäeb Mabey poliitikute mõtte-mallide muutmist ja avaliku de-bati suunamist nendele teema-dele. “Kliimamuutuste problee-mi lahendamine läheks maks-ma 1-2% ülemaailmsest GDPst,mis on väga odav, kui me võrd-leme seda summadega, midariigid kulutavad kaitsepoliitika-le,” märkis Mabey.

“Samal ajal suurendaks seeradikaalselt meie energiajulge-olekut alternatiivkütuste kasu-tusele võtmise ja energiatarbi-mise efektiivsuse tõstmise lä-bi,” lisas ta. Lisaväärtusena tõita välja, et kui inimestele anda

konkreetsed eesmärgid, millenimel võidelda, siis suurenebkodanikuaktiivsus ja demok-raatia olemus saab inimesteleselgemaks.

“Alustage ja toetage näitekslennundus- või söekaevamis-vastaseid kampaaniaid, reklaa-mige avalikku huvi – puhtamkeskkond, suurem energiajul-geolek, uuenduslikumad ma-jandused.” Mabey kritiseeris kaELi riike, teiste hulgas Eestit,kes kaebavad saastekvootidevähenemise pärast.

Keskkonnasäästlikkus jataastuvenergiate tootmine saa-vad mitte ainult fondide jaokstulevikustrateegiate alustala-deks, vaid veel enam – ühineenergiapoliitika saabki vägatõenäoliselt ELi järgmisekspeamiseks koostööprojektiks.

Selleks, et muuta maailma,tuleb alustada iseendast. “Fon-did peaksid alustama väikestest,aga olulistest sammudest. Näi-teks kasvõi sellest, et vähen-dada konverentside arvu, kuhuinimesed üle maailma kohalelendavad,” ütles Brüsseli Ava-tud Ühiskonna Fondi tegevjuhtja keskkonnaaktivist AndreWilkens.

“Vaadake ringi oma konto-ris, mõelge läbi oma töötamis-ja liiklemisharjumused. Kas onmidagi, mille kaudu saaksitevähendada ökoloogilist jalajäl-ge? Kui jah, siis fondid peaksidolema esimesed, kes teistelehead eeskuju näitavad,” lisasWilkens.

Suurem osa energiavarudestpärineb poliitiliselt ebastabiil-setest maadest, kes kasutavadneid välispoliitilise relvana.Meie, energiatarbijad teistes rii-kides, maksame topelthinna:

Mis on GEF?

Kuigi 12. korda, toimus Grantmakers East Forum sellisena tänavu

esmakordselt. Varem on sama üritus kandnud nime The Grantmakers

East Group. GEG ehk nüüdse nimega GEF asutati 1992. aastal Euroo-

pa Fondide Keskuse liikmete poolt, kes tegutsesid Kesk- ja Ida-Euroo-

pas ning endistes nõukogude liiduvabariikides.

Algselt Euroopa Fondide Keskuse aastakoosoleku kõrvalüritusena

toimunud kogunemistest sai mõne aasta pärast eraldiseisev projekt

ja nüüd kogunetakse igal aastal ise riigis juba omaette. GEFi tegevust

koordineerib 14-liikmeline juhtkomitee.

Eestist kuulub Euroopa Fondide Keskuse liikmete sekka ainsana

Avatud Eesti Fond; nende kahe organisatsiooni ühisel korraldamisel

sai teoks ka tänavune foorum.

Konverentsi ingliskeelsel veebilehel www.gef.efc.be saavad soovijad

lugeda ülevaateid aruteludest, vaadata pilte ja esinejatega tehtud

videointervjuusid.

19www.ngo.ee

november 2007 Rahastamine

tide meeles?

maakera kuumeneb üle, samaskui meie makstud elektri- võigaasiarvete tulu liigub korrum-peerunud eliidi taskusse, kesseeläbi tugevnevad koos omariikide ebademokraatlike valit-sustega.

Milline demokraatia?Mida kiiremini Euroopa riikidevalitsusi veenda, et nad suu-naksid investeeringud taastuv-energia osakaalu suurenemisse,seda vähem tuleb riikidel arves-tada korrumpeerunud demok-raatiatega riikidega, mistõttu onsee kaudselt ka demokraatiaedendamine.

Konverentsi demokraatia-teemalisel arutelul märgiti, etkorrumpeerunud diktatuur onetem korrumpeerunud demok-raatiast. Põhjenduseks toodi, etkorrumpeerunud diktatuur võibüleöö kokku kukkuda ning sellesaab asendada demokraatlikuvalitsusega, korrumpeerunuddemokraatiat on aga väga keeru-line asendada millegi paremaga,pigem hõõgub korruptsioon

demokraatia sildi all edasi,õõnestades demokraatia mõisteusaldusväärsust. Näiteks toodisiin Venemaa, kus püütaksedemokraatiat imiteerida ja Naši-taolisi organisatsioone kodani-kuühiskonna vapiloomadeksnimetada.

Foorumil osalejad prognoo-sisid järgnevateks aastateks, etvälisministeeriumid tõstatavadüha enam demokraatia arenda-mise teemat, mis vahepeal onolnud rohkem kodanikuühen-duste õlul; samas maadlevadmõnede riikide, näiteks USA,valitsused üha valjemini kõla-vate küsimustega demokraatia“eksportimise” võimalikkusest.

Samuti hakatakse kiirestiarenenud riikidelt nagu Eestijärjest enam ootama, et tekiksidkohalikud doonorid, kes suu-naks abi Balti riikidest Mustamereni ehk ELi idanaabritevähemarenenud piirkonda-desse. Lisaks soodustavad doo-norid igati sidemete tugevda-mist eri piirkondade ja riikideühenduste vahel.

UuenduslikkusMoodsa elu pinge mõjutabmeid kõiki, kui üleilmastuvasmaailmas nina toast välja pis-tame.

Innovatsiooniteemalisestarutelust koorus kokkuvõte, etfondid peaksid olema uuen-duste loojad mitmel põhjusel.Fondide töötajad on tihti ini-mesed, kes ärgitavad ühiskon-da muutuma ja püüdlevad suu-remate sotsiaalsete muutustepoole, samuti puutuvad nadkokku erinevate ühiskonna-gruppidega ning saavad neidkõiki mõjutada. Fondid saavadjulgelt muutusi propageeridaka seetõttu, et nad on oma tege-vuses sõltumatud.

Eestis käinud fondijuhidteadvustasid ka iga hinna eestuuenduste poole pürgimisegakaasnevaid riske, nagu näiteksoma põhieesmärkide asenda-mine Potjomkini küladega.Küsimus on, kuidas olla uuen-duslik, ilma et innovatsioonmuutuks eesmärgiks omaette?

Šveitsi toetusrahadplaneeritudValitsus andis novembrisheakskiidu Šveitsi-Eesti koos-tööprogrammi toetusrahadekasutamiseks aastani 2012.Rahandusministeeriumi eest-vedamisel ja huvirühmade kaa-samisel välja töötatud ettepa-nekute kohaselt suunatakseenamik toetusest valdkondlike-le programmidele, mis on koon-datud ühtsele eesmärgile – Ees-ti elukeskkonna muutmiseleelanike tervist soosivamaks.

Sama eesmärgi saavutamisttoetavad ka vabaühendustefondi ja stipendiumifondi va-hendid. Vastavalt ELiga mullusõlmitud lepingule annabŠveits 2004. aastal liitunud rii-kidele toetust sotsiaal-majan-dusliku erinevuse vähendami-seks. Eesti saab sealt viieksaastaks u. 360-370 miljonitkrooni. Loe lähemalt www.ngo.ee/18591.

ELi tõuketoetustemaakonnatuurVeel kuni 5. detsembrini tuuri-tavad Euroopa Liidu tõuke-vahendite rakendajad möödaEestit, et tutvustada alanudrahastamisperioodi (2007-2013) toetusvõimalusi. Info-päeval antakse ülevaade seni-sest kogemusest ning toetata-vatest valdkondadest. Vasta-takse küsimustele: milleks jakellele toetused on mõeldud.

Infopäeval osalevad ette-kannetega tõuketoetuste va-hendamisega seotud ministee-riumide ja asutuste esindajadning maakondlikud arendus-keskused. Kõik huvilised onoodatud, osavõtt prii. Vt www.struktuurifondid.ee

Ajakava:

27.11 kell 11

Rakvere maavalitsus

29.11 kell 10

Rapla kultuurimaja

03.12 kell 11

Jõhvi kontserdimaja

05.12 kell 11

Kuressaare kultuurimaja

Fondijuhtide foorumi ühel paneelil arutasid Zoran Puljic (MOZAIK Community Foundation,vasakult), Luc Tayart de Borms (King Baudouin Foundation), Olga Aleksejeva (Charities AidFoundation), Artur Taevere (Heateo Sihtasutus), konsultant Diana Leat ja Gerry Salole (EuropeanFoundation Centre), kes peaks olema innovatsiooni eestvedaja ühiskonnas. Vähemalt pildi põhjaltundub, et lahendus on leitud.

20 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitVabatahtlikud

Vabatahtliku tegevuse mõõtmhindamisega väldid pimeduses k

Miks vabatahtliku töö väärtust hinnata?

• vabatahtlikud tahavad teada, millist kasu nende tegevusest tõuseb,

• vabatahtlike panust on võimalik arvestada projektide oma- või

kaasfinantseeringuna,

• vabatahtlike osalus näitab partneritele ja toetajatele, et ühenduse

eesmärgid on inimestele olulised,

• ühenduste plaanide tegemisel ja eelarvete koostamisel on tarvis

arvestada vabatahtlike panusega kui ühe olulise ressursiga,

• kuna vabatahtlike kaasamine eeldab ühenduselt alati mingeid

jõupingutusi või “investeeringuid”, siis on vaja kaaluda, kas nende

tegemine tasub ära

• vabatahtliku tegevuse väärtuse teadmine ja väljatoomine aitab

köita uute vabatahtlike tähelepanu.

Vabatahtliku Tegevuse Aren-duskeskus (VTA) on vabataht-like juhtimise teemalistel kooli-tustel arutanud ühenduste esin-dajatega, kas ja milleks on tar-vis mõõta organisatsiooni juu-res tegutsevate vabatahtlike pa-nust ning hinnata selle väärtust.

Sagedamini nimetataksepõhjustena, et vabatahtlikud ta-havad ise teada, millist kasunende tegevusest tõuseb, entpanust on võimalik arvestadaka projektide oma- või kaas-finantseeringuna. Samuti onühenduste plaanide tegemisel jaeelarvete koostamisel tarvis ar-vestada vabatahtlike kui üheolulise ressursiga ning kuna va-batahtlike kaasamine eeldabühenduselt alati mingeid jõu-pingutusi või “investeeringuid”,siis on vaja kaaluda, kas nendetegemine tasub ära.

Töö on tööVäga tähtis on ka see, et vaba-tahtlike osalus näitab partne-ritele ja toetajatele, et ühendu-se eesmärgid on inimestele olu-lised, tegevuse väärtuse teadmi-ne ja väljatoomine aitab köitauute vabatahtlike tähelepanu.Ühenduste kõrval peaks vaba-tahtliku tegevuse mõõtminehuvitama ka avalikku võimu,sest mittetulunduslik sektor,sealhulgas vabatahtlikud, onoluline majanduslik jõud, misnäiteks kaheksas riigis kogutudandmete põhjal moodustabkeskmiselt 5% sisemajandusekogutoodangust.

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskusejuhatuse liige Tuulike Mänd põhjendab,miks on teinekord oluline mõõtavabatahtliku tegevuse väärtust ja kuidas seemõjutab ühenduste töö kavandamist.

Kanada uurijad kinnitavad,et majanduse hindamisel onoluline mõõta igasugust panust,muuhulgas kohustuslikku ühis-konnakasulikku tegevust, ette-võtete ühiskondlikku vastutustja vabatahtlikku tegevust. Sedavajadust aitab ehk pareminimõista arusaamine, et töö ontöö, olgu tasuline või tasuta.

Mitte üksnes tunnidKogutud andmed on avalikussektoris aluseks näiteks vaba-tahtlikku tegevust soodustavatepoliitikate kujundamisele, sea-dusandluse parendamisele,ühendustele ja vabatahtlikelesuunatud tugiteenuste kavan-damisele ning nendeks vahen-dite eraldamisele, aga samutivabatahtliku tegevuse teelt ta-kistuste kõrvaldamisele.

Selle kõige ulatusest ja ise-loomust ülevaate saamiseks onvõimalik koguda statistilisiandmeid või teha uuringuid, ai-nult vabatahtliku töö tundidelugemisest jääb väheks. Kunavabatahtlike ülesanded on vägamitmekesised, siis pole väärtustvõimalik määrata teadmata,milliseid töid tehti. Väärtusehindamiseks on mitu moodust,neist levinumaks võrdlus tee-nuste hindadega, kui need tu-leks osta ning väärtuse arvuta-mine keskmise töötasu järgi.

Vabatahtliku tegevuse laial-dase mõõtmisega alustati maa-ilmas hiljuti, peamiselt 2001.rahvusvahelise vabatahtlikeaasta tulemusena. Rahvusvahe-

lisel tasandil on praegu käimaskaks olulist projekti. ÜROEuroopa Majanduskomisjon(UNECE) ja EUROSTAT hin-davad vabatahtliku tegevusemõõtmise abil sotsiaalse statis-

tika võrreldavuse ja ühtsetemõõtmismeetodite juurutamisevõimalikkust eri riikides ningUSA Johns Hopkinsi Ülikoolkoostöös Rahvusvahelise Töö-organisatsiooniga (ILO) töötabvälja juhendmaterjali vabataht-liku tegevuse mõõtmiseks amet-like tööjõu-uuringute raames.

Eestis on asjad niikaugel, etVabatahtliku Tegevuse Aren-duskeskus on alustanud kodani-kualgatuse toetamise arengu-kava (KATA) raames etteval-

Üks üritus, mille korraldamisel vabatahtlikud hindamatut (kuigikindlasti ka mõõdetavat) panust andnud, on Uuskasutuskeskuseseptembris käivitatud igakuised kirbuturud, kus inimestel onvõimalik endale enam mittevajalikku kraami müüa neile, kel sedavaja ja nõnda ka üks keskkonnasõbralik tegu teha. Pildil kirbuturuabilised-müüjad, Terve Eesti Sihtasutuse juhataja Mairi Jüriska(vasakul) ja Heateo Sihtasutuse portfellijuht Minni Tint.

Foto: Artur Taevere

21www.ngo.ee

november 2007 Vabatahtlikud

mise jakobamist

Kolmanda sektori rollmajanduses on arvatust suurem

mistusi uuringu “Vabatahtlikustegevuses osalemine Eestis”kavandamiseks ja läbiviimi-seks 2008. aastal. Vabatahtli-kule tegevusele väärtuse omis-tamine eeldab aga ühiskond-likku diskussiooni ja kokku-lepet meetodi valiku osas.

Uuringu teostaja seisabmuuhulgas huvitava väljakutseees – ühelt poolt on tarvis saa-da ülevaade sellest, millega va-batahtlikud Eestis tegelevad,teiselt poolt näitavad nii muu-de riikide kui ka meie endi ko-gemused, et heast tahtest jatasuta tegutsevad inimesed eioska ennast tihti vabatahtlikeksnimetada.

Kui neilt otse küsida, kasnad on teinud vabatahtlikkutööd, siis vastavad nad eitavalt.Nii Kanadas, Mehhikos kui kaSuurbritannias kasutatakseseetõttu uuringutes nimekirjaerinevatest tegevustest ningküsitakse inimestelt, kas nadon neid töid tasuta teinud. See-läbi teenib uuringu läbiviimineka inimeste teadlikkuse tõstmi-se eesmärki.

Ühendustele tahaks pannasüdamele, et vabatahtliku tege-vuse väärtuse hindamine onoluline teatud juhtudel ningsellega ei maksa üle pingutada.Kui vabatahtlikel pidevalt mõõ-dupuuga järel käia, mõjub seeneile väga demotiveerivalt.

Meeles tuleb pidada, et va-batahtliku tegevusega käivadkaasas paljud sellised väärtu-sed, mida rahasse ümber arvu-tada ei saa – näiteks head emot-sioonid, uued kogemused võisotsiaalse kapitali suurenemi-ne. Vabatahtlikke ei saa ena-masti asendada palgaliste tööt-ajatega just sel põhjusel, et va-batahtlikul tegevusel on lihtsaltteistsugused ajendid.

Mittetulundusühenduste pa-nus sisemajanduse kogupro-dukti (SKP) on oluliselt suu-rem, kui seni arvatud, näita-vad Johns Hopkinsi ülikooli(JHU) uuringu esimesed tule-mused.

Kui rahvamajanduse arve-pidamises käsitletakse mitte-tulundusühendusi ühena viiesttegevusalade järgi jaotatudinstitutsionaalsest sektorist(kodumajapidamisi teeninda-vad kasumitaotluseta institut-sioonid, KTKTI), siis tegeli-kult tegutseb neid kõigis viies.

Kaheksas riigis (Austraa-lia, Belgia, Jaapan, Kanada,Prantsusmaa, Tšehhi, USA,Uus-Meremaa) läbi viidudmõõtmine näitas, et kui arves-tada kõigis viies rahvamajan-duse arvepidamise sektoristegutsevaid ühendusi ja neistehtavat vabatahtlikku tööd,on tegelik panus sõltuvaltriigist 267-758% võrreldessellega, mida näitab pelgaltKTKTI.

Ühenduste panus SKP-sseulatub vaadeldud riikidesTšehhi 1,3 protsendist Kana-da 7,3 protsendini. Võrreldesteiste rahvamajanduse tege-

vusaladega, on see kaheksa riigikeskmisena näiteks sama suurkui ehituse ning finantsvahen-duse osa, ületades mitmete teistetegevusalade panust.

Mittetulundusühenduste ma-jandusliku struktuuri eripäranatuuakse välja, et tegu on vägatööjõumahuka valdkonnaga(keskmiselt 66% kuludest onseotud tööjõuga võrreldes 27protsendiga ettevõtetes). Teineeripära on vabatahtliku töö suur

osa, mis moodustab pea vee-randi ühenduste kogupanusestSKP-sse.

Enamikus maades ületabmittetulundussektori kasv ma-janduse kasvu. Näiteks kui SKPkasvas vaadeldud maades aas-tas keskmiselt 4,1%, siis mit-tetulundussektori osa SKP-s8,1%.

Loe lähemalt http://www.jhu.edu/ccss/unhandbook/findings.html.

Vabatahtlike keskusvahetas nimeTartu Vabatahtlike Keskustegi 2007. aasta sügisel läbinimevahetuse. Uus nimi onVabatahtliku Tegevuse Aren-duskeskus (VTA), mis vastabselgemalt keskuse tegevusesisule.

VTA eesmärk ja tegevu-sed jäävad samaks – aidatakaasa vabatahtliku tegevuselevikule ja arengule Eestis.Samaks on jäänud ka kodu-lehe aadress: www.vabataht-likud.ee

Lühidalt

Detsembris tunnustataksevabatahtlikke9. detsembril toimuval tänuüri-tusel avaldab VTA austust poo-lesajale eeskuju andvale vaba-tahtlikule. Ürituse patroon on

Toomas Hendrik Ilves.Vabatahtlike tunnustamis-

üritus toimub Eestis juba kol-mandat aastat. Alati on sedapeetud 5. detsembri paiku, miltähistatakse rahvusvahelist va-batahtlike päeva, et juhtida tä-helepanu heategudele meieümber.

Tänavu tunnustatakse enne-kõike neid inimesi, kes on võt-nud vabatahtlikuna enda kandajuhtiva rolli.

Üritust toetavad Balti-Ameerika Partnerlusprogramm,siseministeerium ja Hasartmän-gumaksu Nõukogu.

%0

%1

%2

%3

%4

%5

%6

%7

%8

%0.5

%3.7 %2.7

%0.5%2.5

%7.4%9.4

%2.4

%3.1

Ühenduste panus sisemajanduse koguprodukti

ühendused üksi

koos vabatahtliku tööga

8riig

ike

skm

ine

Kanada

Inglis

maa

Jaapan

Belg

ia

Uus-

Mere

maa

Aust

raalia

Pra

nts

usm

aa

Tðe

hhi

Allikas: Johns Hopkinsi ülikool

Üks mulluseid aasta vabatahtlikke,Teet Kuusmann presidendiga

22 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitKohalik koostöö

Ühenduste ja omavalitsuste koostööparimad praktikad

Koostöö on erinevate organisat-sioonide toimimise ja tegevusepeamine võtmesõna ning põhi-printsiip ja selleta ei möödu ilm-selt ükski organisatsiooni, ko-gukonna või muu koosluse aren-gule mõeldud koolitus.

Liikumine Kodukant onoma tegevuses pööranud paljutähelepanu koostöö arendami-sele kohalikul tasandil. Hääle-kaalu koolitus 2005. aastal oliselle üheks väljundiks ja kunaprojekt osutus edukaks, jätkatika järgneval aastal, ent mõne-võrra erineval teemal.

“Häälekaal 2006” kesken-dus sellele, mis on vajalik, etkodaniku hääl kostuks ka koha-liku võimuni, et sellega arves-tataks ja nähtaks võimalustühiselt elu oma vallas edasiarendada.

Head näited2007. aastal alustasime projek-tiga “Head näited ühenduste jaomavalitsuste koostööst”, millepõhiidee on koguda üle Eestikoostöönäiteid kohalike oma-valitsuste ja ühenduste vahelning uurida, kuidas on ühiseltprobleeme ületatud, milliseidlahendusi on selleks kasutatudning kuidas on jõutud hea jausaldusliku koostöösuhteni.

Tänaseks oleme põhjalikukaardistamise käigus läbi vii-nud viies Eestimaa vallas kokku37 süvaintervjuud ühendusteeestvedajatega, külavanema-tega, valla juhtidega ja volikoguliikmetega. Uuringu eesmär-giks oli leida erinevad näited,mis tooks esile võimalikult pal-ju aspekte ja võimalusi ning ühe

Kui riigi tasandil on viis aastat arendatud partnerlusel ja ühistelväärtustel põhinevat koostööd ühendustega EKAKi raames, siisKodukant on ette võtnud samalaadsete suhete kaardistamise jakujundamise omavalitsustes. Kodukandi koolituskeskuse juhatajaMai Kolnes tutvustab tänavu alustatud uuringut.

või teise koostöövormi tugevusija nõrkusi.

Külade esindused, seltsid jaühendused on muutumas ühatõsisemateks partneriteks koha-likele omavalitsustele, ent sage-li takerdutakse just ideede puu-dumise taha, kuidas seesugustkoostööd üldse teha nii, et tege-vus oleks ka tulemuslik ja mõ-lema poole ootustele vastav.

Uuringus osalesid MaaeluÜmarlaud (Ridala vald), VõruMaaelu Ümarlaud (Võru maa-kond), Karksi Ühenduste Ümar-laud (Karksi vald), Külavane-mate Ühendus (Märjamaa vald)ning ühendusest väljakasvanudturismi- ja teadmistekett Metsa-moori Perepark (Antsla vald).

Nagu nimetustestki järelda-da võib, on koostöö alused jalähtekohad erinevad: kui Ridalasja Karksis on põhineb koostöövabaühendustel, siis Märjamaapaistab silma tugevate sideme-

tega külavanemate ja omavalit-suse vahel. Võru Maaelu Ümar-laud on aga näide maaelu aren-guga tegelevate organisatsioo-nide koostööst, et ühtlustadategevusi, leida ühisosa ning etsaaks koondudes tugevama“jõu” moodustada.

Aeg peab olema küpsKaika Maanaiste Seltsist välja-kasvanud Metsamoori Pereparkkoosneb hoopiski taludest, kelon ühistele huvidele tugineväritegevus, mis põhineb part-nerlusel ja koostööl, mitte kon-kurentsil. Sisukas ja süstemaa-tiline koostöö tuleneb kindlastiesiteks vajadusest selle järele,mida peavad tajuma kõik osa-pooled. Ka nimetatud näidetepuhul toodi välja, et veel mõniaasta tagasi ei hakanud sarnanealgatus tööle, kuna aeg ei olnudküps, ent paar aastat hiljem saitegevus hoo sisse.

Olulised on tugevad seltsid,nende valmisolek olla partner,suutlikkus vaadata oma organi-satsioonist väljapoole ning nähakogukonna arengus erinevaidtahke. Teiselt poolt on väga olu-line ka omavalitsuste valmis-olek aktsepteerida ühendusi kuipartnereid, neid usaldada ningtõsimeelselt arutellu kaasata.

Koostöö peab olema kahe-poolne juba varajases staadiu-mis, mille oluliseks eeldusekson aktiivne eestvedaja, kelleroll on märkimisväärne nii al-gataja kui ka läbiviijana koguprotsessi vältel.

Iga lugu on erinev, sest igapiirkond on eripärane. Näpugajärge ajades koostööd tekitadaei saa. Küll aga saab suheldavõimalike partneritega, selgita-da välja vajadused ning sammsammult jõuda just sellise tule-museni, millest tõuseb kasu niiühendustele, omavalitsustele jaseeläbi tervele kogukonnale.

Koos uuringu läbiviinudsotsioloog Ivi Proosiga annamevälja ka kogumiku parimatestkoostööpraktikatest ning viimetänavu sügisel omavalitsustesläbi uuringu tulemustel põhine-vaid pilootkoolitusi.

Projekti toetavad Balti-Ameerika Partnerlusprogrammja Avatud Eesti Fond.

Konverentsil käsitletakse sedateemat teise päeva arutelus“Kohalik koostöö: mis toimibja mis mitte?”

Tänavu võttis koostöö tugevdamise ühenduste ja omavalitsusevahel ette Vigala vald. Alustati üksteise tundmaõppimisest, millekssõideti talvel viiel nädalavahetusel ühiselt kõik külad läbi.Pildil ollakse jõutud Tõnumaa turbarabasse, keskel musta mütsigavallavanem Priit Kärsna. Foto: Alari Rammo

23www.ngo.ee

november 2007 Uudised

KATA järgmine rakendusplaan heaks kiidetudOktoobri lõpus kiitis valitsusheaks “Kodanikualgatuse toeta-mise arengukava 2007-2010”(KATA) rakendusplaani 2008.aastaks.

Rakendusplaan kujutab en-dast taas parimaid palu minis-teeriumide tegevusest, mis seon-duvad kodanikuühiskonna aren-damise ning “Eesti kodaniku-ühiskonna arengu kontsept-siooni” (EKAK) eesmärkidetäitmisega, nii et tegu pole eral-diseisva arengukavaga, vaidnelja ministeeriumi ja Riigi-kantselei poolt plaanitud tege-vuste loeteluga.

Rakendusplaani kogumak-sumus tuleval aastal on 67 mil-

jonit krooni, mille suurimad te-gevused on 20 miljoniline Ko-danikuühiskonna sihtkapitalikäivitamine, sama palju koha-liku omaalgatuse programmile,9,5 miljonit noorteühendustele,8,7 miljonit arengukoostööks jamaailmaharidusele ning 6,2miljonit EASi kaudu maakond-likele arenduskeskustele toimi-miseks ja koolitusteks.

Ülejäänud paar-kolm miljo-nit krooni kulub otsesemaltEKAKiga seotud tegevusteleehk 670 000 Riigikantselei eel-arvest kaasamise ja ametniketeadlikkuse arendamiseks, üksmiljon “Vabatahtliku tegevusearengukava” rakendamiseks,

pool miljonit uuringutele ningteist sama palju kodanikualga-tuse teavitustegevuseks.

Asutuste tegevuskuludestehk eraldi maksumuseta onväljatoodud jätkuvad tegevusedkodanikuhariduse teemade eda-siarendamine õppekavades, äri-registri ja statistika korrastami-ne ja ühenduse rahastamispõhi-mõtete korrastamine, mis kõikpole viimastel aastatel pea sam-mukestki edasi liikunud.

Siseministeerium ja EMSLjätkavad aasta lõpus ja uue al-guses tööd EKAKi rakendami-se ühiskomisjoniga, et selle uueja kõrgematasemelise koossei-suga avaliku võimu poolt õn-

nestuks järgmise aasta jooksuljõuda ka tegevuste planeerimi-sega igas ministeeriumis uuelesisulisele tasemele.

See tähendaks, et KATA po-leks tulevikus üksnes kokkuvõ-te tegevustest, vaid tõepoolestarengu kava. Areng eeldab, etühiskomisjoni kaudu leviksEKAKi aktsepteerimine ja selleeesmärkide saavutamisele kaa-samõtlemine ministeeriumides-se ning koostööpõhimõtted jaühised tegevused saaks nendegiplaneerimise ning igapäevatööloomulikuks osaks.

Loe ka www.ngo.ee/kata.

EMSL andis sügisel välja kol-manda, täiendatud versiooniMikko Lagerspetzi koostatudkodanikuühiskonna lühisõnas-tikust ning esmakordselt kavenekeelse tõlke.

Seekordsest trükist leiabmitmeid uusi termineid, mis onkodanikuühiskonnast kõneldesja kirjutades tulnud aktiivsessekasutusse – sotsiaalne ettevõt-lus, sotsiaalne kapital, vastuta-vus, legitiimsus, ettevõtte sot-

Kodanikuühiskonna lühisõnastik taas uuendatudsiaalne vastutus jne. Samutitäpsustas ja parandas autor mit-mete seniste mõistete selgitusi.

Raamatukest saab tasutamaakondlikest arenduskeskus-test (kuni jätkub) ning ostaEMSLi kontorist 20 kroonitükk, tellides lisanduvad posti-kulud. Elektroonilised versioo-nid mõlemas keeles võib tasutaalla laadida veebis www.ngo.ee/trykised.

EMSLi eesmärk sõnastikku

välja andes on levitada kodani-kuühiskonna-alast terminoloo-giat ning aidata kaasa sellele, et

ühendused jt huvilised oma iga-päevatöös esinevaid sõnu sar-naselt mõistaks ja kasutaks.

Venekeelse versiooni tingispeamiselt vajadus kaasata ühi-sesse infovälja ja koostööle se-nisest rohkem Eesti venekeel-seid ühendusi. Sõnastikus onvenekeelse selgituse järel too-dud ära ka eestikeelne vaste.

Sõnastiku eelmised väljaan-ded ilmusid 2004 ja 2006, see-kord toetas siseministeerium.

Raadio 4 ja AEF tegid uuesaatesarjaKoostöös Avatud Eesti Fondigaalustas Raadio 4 uue saatesar-jaga “Otsene kõne”. Venekeelsesarja eesmärk on arendada dia-loogi ka venekeelses avalikusruumis, kuidas osaleda kodani-kuühiskonna arengus ja lahen-dada probleeme. Saade loobotse-eetris foorumi meid kõikipuudutavatel teemadel.

Stuudios on saatejuhid IljaBan ja Ainar Ruussaar ning üksraadiokuulaja. Omavahelisearutluse käigus määravad nadsaate teema ning lülitavad

arutellu teised raadiokuulajad-helistajad. Iga saade lõpeb vik-toriiniga, mille võitja saab osa-leda järgmine kord stuudios.“Otsene kõne” on eetris kolma-päeviti kl 11.05, kordus nelja-päeval kl 20.

Noored Kooli otsib uusiõpetajaidSA Noored Kooli võtab taasvastu avaldusi võimekatelt üli-kooli lõpetavatelt noortelt, kessoovivad arendada oma liidri-oskuseid ja samal ajal ühiskon-nale kasu tuua koolis õpetajanatöötades.

Avaldusi saab esitada ka-heks tähtajaks: 25. novembriks2007 ja 3. märtsiks 2008. Esi-mene tähtaeg on mõeldud neile,kes soovivad kandideerimiseetapid enne jõule läbida ja või-malikult vara sõlmida kokku-lepe kooliga, kus sügisel õpeta-mist alustatakse.

Noored Kooli alustas täna-vu veebruaris. Kevadel ette-valmistuse saanud esimene lend

andis sellest sügisest kaheksaleEesti koolile 11 noort õpetajat.

Nagu iga endast ja teistestlugu pidav ettevõte, jagab kaNoored Kooli seltskond omaigapäevaseid elamusi veebisaadressil www.nooredkooli.ee/paevik.

Sealt leiab lugusid, mis saa-davad noorte õpetajate tööd jateekonda, mõttevahetusi hari-duse teemal ning muidu uudi-seid Noored Kooli meeskon-nalt.

Noored kooli asutajad onHansapank ja Heateo Siht-asutus.

Lühidalt

Mikko Lagerspetz

24 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitKaasamine

Ministeeriumid nimetasidkaasamise koordinaatorid

Kaasamise koordinaatorid

Kairi Künka – välisministeerium

Monika Kopti ja Kersti Kikkas – keskkonnaministeerium

Eneli Illaru – justiitsministeerium

Annikky Lamp ja Sigrid Laev – rahandusministeerium

Elo Tuppits – majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Janika Salev – põllumajandusministeerium

Riho Raave – haridus- ja teadusministeerium

Lauri Tabur – siseministeerium

Kati Tamm – sotsiaalministeerium

Jorma Sarv – kultuuriministeerium

Eneli Vilismäe – kaitseministeerium

Ühenduste ja huvigruppide sea-dusloomesse kaasamise tõhus-tamiseks on novembrist igasministeeriumis vastutav isikehk kaasamiskoordinaator.

Juba kaks aastat paberil ol-nud “Kaasamise hea tava” polesiiani avaliku võimu poolt eritilaialdast rakendamist leidnudning tegevusi eest vedanud Rii-gikantselei on ka pigem samm-sammu haaval liikunud, kunakorralik kaasamine nõuab kõ-vasti rohkem ressursse ja ava-süli ei võta selliseid ideid vastuükski ametkond.

Kaasamist viib muidugi läbiiga ametnik, kes vastutab omavaldkonnas eelnõu või muuühendusi puudutava dokumen-di koostamise eest. Koordinaa-tor on nüüd aga kaasamise võt-meisik, kes jälgib hea tavarakendamist ja aitab igas minis-teeriumis selleks välja töötadaomad rutiinid. Koordinaatoriteülesanne on suunata ka ühen-duste esindajad õige ametnikupoole, kes huvigrupile oluliseteemaga tegeleb.

Kaasamise valdkonna aren-gu eest seisab edaspidigi heaRiigikantselei, kel on lootuskõik koordinaatorid kord kuusühe laua taha saada, mis võibteinekord asuda kabinetivaiku-se asemel ka mõnes kodaniku-ühenduses – et tutvuda ka part-nerite köögipoolega ja mõistanende tegevuse aluseid jasoove.

Riigikantselei kavandabkoos siseministeeriumi jaEMSLiga tulevaks aastaks hul-ka tegevusi, infomaterjalidestkoolituste ning kommunikat-siooni arendamiseni. Senisteideede seas on näiteks koolitu-sed nii koordinaatoritele endilekui ka teistele ministeeriumi-ametnikele kaasamise meetodi-test, partnerite valikust, kaasa-mis- ja kommunikatsioonikava

koostamisest ning tagasisideandmisest pärast konsultat-sioone.

Plaanis on teha ka suvelavatud kaasamisveebi osale.eekasutajakoolitusi ning sidudasee keskkond online-meediaga.Lisaks viiakse 2008. aastal läbiesimene suurem kaasamise sei-su käsitlev uuring pärast 2004.aastal Praxise tehtut.

Uudiseid on oodata ka“Kaasamise hea tava” staatu-sest, mis muutub natuke oluli-semaks kui lihtsalt pool-soo-vituslik posu kirjamusta. Tavatekst näeb tänaseks juba veiditeistsugune välja kui kahe aastaeest, mil peaminister 4. kodani-kuühiskonna konverentsil sellenii-öelda välja kuulutas.

Valitsuse infonõuniku HilleHinsbergi sõnul on tava sõnas-tust tehtud lihtsamaks ja vaada-tud üle sobivus õiguskonteksti.Samuti on kaasamise healetavale tehtud röntgen niisuguste

keeruliste õigusaktide valgusesnagu valitsuse reglement ja nor-mitehnika eeskiri, et sellestsaaks sisuline toimimisjuhis rii-giasutustele.

Kui taval on riigisekretäriheakskiit, arutatakse seda valit-suskabineti nõupidamisel, see-järel läheb tekst ministeeriu-midele kooskõlastusringile jajõuab tagasi valitsuse istungile,kirjeldab Hinsberg lähitulevik-

ku, julgemata küll täpsemaidkuupäevi nimetada.

5. kodanikuühiskonna konve-rentsil käsitletakse kaasamise jateiste heade tavade teemat teisepäeva arutelus “Kas headesttavadest on kasu?”

Avalik võim ja kolmas sektor: valitsuse infonõunik, kaasamis-teema eestvedaja Hille Hinsberg(vasakul) ja Maksumaksjate Liidu tegevjuht Õnneli Varend EMSLi tänavuses suvekoolis mõtteidvahetamas. Foto: Alari Rammo

25www.ngo.ee

november 2007 Osalemine

Sellel suvel avaldatud NoorteEurobaromeetri uuring näitab,et noored Euroopas on vägahuvitatud poliitikast ja ühis-kondlikus elus kaasa rääkimi-sest, ennekõike oma riigi, agaka kohalikul ja Euroopa tasan-dil. Kas tõesti ka Eesti noored,tekib küsimus Viru keskuseshängijaid vaadates.

Eesti Noorteühenduste Liit(ENL) usub, et iga noor on või-meline ja tahab otsustuste tege-mises osaleda, kui talle selleksvaid lihtne ja käegakatsutavvõimalus pakkuda.

Selle heaks näiteks on Hea-teo Sihtasutuse noorteprogram-mi raames oma sotsiaalsed ette-võtmised käima lükanud võiTegusate Eesti Noorte eestve-damisel Riigikogu simulatsioo-nides osalenud.

Ütle, kui mõtledSamuti sajad teised õpilas- jaüliõpilasaktivistid, kes läbiesinduste oma kooli elu ja riigihariduspoliitikat mõjutavadning tuhanded noorteühendusteliikmed, noored keskkonnaakti-vistid ja vabatahtlikud.

Tänavu aprillis alustas ENLkümnekuulise osaluskampaa-niaga, mille eesmärk on tõstanoorte teadlikkust osalusvõi-malustest kohalikul, üleriigi-lisel ja rahvusvahelisel tasandil.

Tunnuslause “Ütle, kuimõtled!” kutsubki noori aktiiv-semalt neid puudutavates otsus-tes kaasa rääkima.

Kampaania avas postkaar-dikonkurss, mis tõi välja noorteenda mõtted osalusest – “Äraviska oma mõtteid ära, ära mataoma mõtteid maha!”, “Panetähele enda sees ja ümber toi-muvat!”, “Teeme koos tulevikuilusaks” olid mõned postkaar-

Rohkem peatusi osalusmetrooleEestis küll päris metrood ei ole, aga Eesti Noorteühenduste Liiton käima lükanud osalusmetroo. Mis see on ja kuidas sellega sõita,tutvustavad liidu osaluskampaania projektijuht Diana Tamm jaavalike suhete juht Eliis Vennik.

tidele kirjutatud üleskutsetest.Parimad kaardid trükiti tasutalevitamiseks.

Teine suurem ettevõtmineoli iga-aastane suurüritus Noor-tepäev, mis tõi 12. augustilTammsaare parki hulgaliseltnoori. Lisaks kontsertprogram-mile sai Elava Raamatukoguvahendusel tutvuda tegusatenoortega poliitikast, erinevatestsubkultuuridest ja noorteühen-dustest.

Paralleelselt toimus rahvus-vaheline seminar, kuhu kogune-nud nelikümmend noort ühek-sast riigist analüüsisid osaluseolukorda Tallinna linnas ja tegidoma ettepanekuid noorte pare-maks kaasamiseks.

Rääkimise peatusedNoorte osalusvõimaluste tut-vustamiseks on kampaania raa-mes välja töötatud osalusmet-roo. Osaluskampaania kodule-hel ja paberpostkaardina saada-val olev metrookaart tutvustabnoortele liinide ja peatuste abilühiskonnas kaasa rääkimisevõimalusi.

Nagu iga metroo, võib kaosalusmetroo saada endale uusipeatusi.

Selleks võib iga kodulehekülastaja saata oma idee uutestvõimalustest, et noored saaksidoma kooli või kodukoha otsus-tes paremini kaasa rääkida.

KOVid tõhusamaksLaekunud ideed edastataksepoliitikutele, koolidele ja noor-sootöötajatele, et head mõttedka teoks saaksid. Metroo baasilon kavas välja arendada osalus-võimalusi tutvustav simulat-sioonimäng ühiskonnaõpetusetundidesse.

Osaluskampaania käigusvalmib ka uuring rahastamisestkohalikes omavalitsustes, kunaseadus paneb noorsootöö eestsuure vastutuse just nende õlu-le. Samas on vähe uuritud, kui-das KOVid oma ülesandeidtäidavad ning uuring peakskivälja tooma erinevad mudelid,mis on omavalitsuses loodudnoorte osaluse ja noorsootöötoetamiseks. Uuringu tulemu-sed selguvad aprillis 2008.

ENLi kampaania tegevusedhaaravad erinevaid sihtgruppenoortest poliitikute, koolide jaühendusteni, kuid pelgalt ühe-kordse kampaaniaga ei muutupalju – tulemusi näeme siis, kuiigaüks annab oma panuse, etosalusmetrool oleks rohkempeatusi, kus sõna sekka öelda,ning et üha rohkem noori neidvõimalusi ka kasutaksid.

Osaluskampaania saab teoksHaridus- ja Teadusministee-riumi ning HasartmängumaksuNõukogu toel.

Eesti Noorteühenduste Liiton katusorganisatsioon, misühendab 50 Eestis tegutsevatnoorteühendust.

ENLi peamisteks eesmärki-deks on pakkuda noorteühen-dustele eestkostet ning soodus-tada liikmesorganisatsioonideomavahelist koostööd ja noorteaktiivset osalust ühiskonnas.

Loe ENList www.enl.ee,osaluskampaaniast lähemaltosale.enl.ee.

26 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitLiikmete tegemised

Alustab SINA teine lendHakkajad keskkooliõpilasedsaavad taas osaleda noorte-programmis SINA (SuuredIdeed Noorte Algatusel).

Heateo Sihtasutuse noorte-programmi esimesest lennuston käima läinud muuhulgassäästlikku maailmavaadet toe-tav “Roheline Kool”, vene jaeesti noorte ühine õppimise javaba aja klubi “Koos-Bmec-

òe” ning kodutute loomadegategelevaid õpilasi ühendav“Päike Kuuti”.

Programmi järgmised tut-vustusüritused toimuvad 24.novembril Tallinnas ja 28. no-vembril Jõhvis. Loe lähemaltwww.ngo.ee/19232

Kirbuturg 9. detsembril

Järjekorras neljas ja tänavu vii-mane kirbuturg toimub 9. det-sembril kl 11-17 tuttavas ko-has, Tallinnas Uus-Sadama 19-12, UK sisustus platsil. Ooda-tud on kõik ostjad ja müüjad,kel kodus kappides tühi kohtvõi asju liiga palju. Müüa võibkõike kasutatut, laua pealt võioma autost, platsikoht maksab50 krooni. Registreerumine jalisateave [email protected] ootab nii kirbuturule kuika pidevalt appi vabatahtlikke.

Värskeim info EMSLilt

EMSLi kodulehe uudisterub-riigile saab nüüd sättida kaoma veebilehitsejas uudisvoo(feed) järjehoidja, mis kuvabpidevalt uusi pealkirju. Klikikodulehe esiküljel RSS või mi-ne aadressile www.ngo.ee/rss.

Samuti on saanud värvili-sema väljanägemise elektroo-niline kodanikuühiskonna nä-dalakiri e-EMSL, mil on juba1600 saajat.

Liituda saab EMSLi info-listiga samuti www.ngo.ee esi-küljel vasakus veerus või kirju-tades [email protected]. Hetkel igapaari kuu tagant ilmuvatevene- ja ingliskeelsete Eestikodanikuühiskonna infokir-jade tellijaks saab registreeru-da samal moel vastavate keelteall kodulehel või saates e-kirja.

Esimesed kaks Eesti noort asu-sid YFUga (Youth For Unders-tanding) maailma avastama1992. aastal ning tänavune va-hetusõpilaste arv on vaimustavsaavutus, millele on kaasa aida-nud nii Eesti üldine majandus-kasv kui ka organisatsioonijärjepidev arendamine.

Minu isiklik kogemusYFUs algas 1994. aastal, kuisain täisstipendiumi toel veetaaasta Taani peres ja koolis. Üri-tasime leida Eesti firmade hul-gast sponsoreid, kes oleks minuettevõtmist toetanud, kuid ajadolid siis hoopis teised ja siinse-tel firmadel ei olnud mõistmistega võimalust noorte välismaalõppimist toetada, ammugi pol-nud sellist rahatagavara väljakäia Eesti peredel.

Välisfondide toetus

Algaastatel sai õpilasvahetusekogemus võimalikuks eelkõigetänu välisfondide toele japeamise töö tegid ka siis vaba-tahtlikud. Olen olnud üks nen-dest, kes jätkas vahetusaastaltnaastes tegutsemist YFU Eestisning saanud kaasa aidata meieorganisatsiooni kujundamiseleselliseks, nagu me praegu sedatunneme.

Oma kogemusest võin kin-nitada, et üks asi ei ole algaas-tatest saati kindlasti muutunudja selleks on YFU särasilmsedja toetavad inimesed. Mindabistas ja julgustas omal ajalAnne-Pii Saare, keda võibnimetada ka YFU maaletoojaksja kes oli esimene YFU Eestitegevjuht.

15 aastat õpilasvahetustYFU Eestiga

YFU Eesti saadab tänavu õpilasvahetusegavälja juba 146 õpilast ja võtab vastu 22 noortüle maailma. Kuidas on ühel Eesti MTÜlõnnestunud olla 15 aastat edukas, selgitabYFU Eesti juhatuse esimees ja üle 10 aastavabatahtlikuks olnud Kaisa Orunuk.

Usun, et paljud praegusedvahetusõpilased nõustuvad mi-nuga, et ka praegune YFU kon-tor eesotsas tegevjuht OliverKontramiga on olnud suureksabiks vahetusaasta unistuseteoks saamisel.

Kuid YFU vahetusprogram-mid ei toimiks ilma vabataht-liketa ja eelkõige ilma nendeEesti peredeta, kes avavad omakodu selleks, et võõrustadanoori teistelt maadelt.

Kogemus antakse edasi

Kõikides riikides töötavad YFUjuures vabatahtlikud, kes otsi-vad sobivaid vahetusõpilasi,aitavad leida vastuvõtvaid pere-sid, teevad koostööd koolidega,organiseerivad vahetusprog-ramme, toetavad õpilast vahe-tusaasta ajal.

Samuti õpetavad nad väljauusi vabatahtlikke ja kõiki mo-tiveerib võimalus anda uutele

õpilastele ja peredele sarnanekogemus nagu paljudel vahe-tusõpilastel ja vahetusperedelenne neid. On ju YFU missioo-niks olnud juba varsti 60 aastattutvustada erinevaid kultuure,kasvatada tolerantsi ja vastas-tikust mõistmist läbi vahetukontakti teise rahvusega.

Välismaal viibides toetabkohalik YFU organisatsioonõpilast pidevalt ning aitab la-hendada tekkivaid probleemening töö noortega jätkub kavahetusaasta lõppedes. Koguvahetuskogemus koos eel- jajäreltööga moodustabki YFUharidusliku programmi.

YFU usub, et vahetusprog-rammide kaudu on õpilastel javõõrustavatel peredel võima-lus tajuda kultuuride erinevust,arendada ennast, oma väljen-dusoskust, õppida enesekind-lust ja avatust uuele.

Igal aastal koguneb u. 450 Euroopa vahetusõpilast viiepäevaseleüritusele "Young Europeans' Seminar" (YES). Foto: YFU

27www.ngo.ee

november 2007 Uus asi

See on tõenäoliselt kõige jube-

dam Eesti kaart, mida kunagi

nähtud.

Skype’i peaarhitekt Ahti

Heinla liigutab arvutihiirt vir-

tuaalsel kaardil. Vaataja liug-

leks nagu lennukiga üle Eesti-

maa. Mööda libisevad Viimsi,

Tallinn, Tabasalu, Keila-Joa,

Laulasmaa, tuttav rannajoon...

Siis laskub “lennuk” mada-

lamale ning korraga ei ole pilt

enam üldse kena.

Viimsi poolsaar on täis tipi-

tud musti punkte. Peatud mõnel

neist ja avaneb foto, kõrval

kiretu tekst. “Läbimõõt: 4m,

kõrgus: 0m, koostis: rehvid,

muu.” “Läbimõõt: 10m, kõr-

gus: 1m, koostis: suurjäätmed,

muu.” “Läbimõõt: 5m, kõrgus:

0m, koostis: olmeprügi, rehvid,

muu”.

Me kõik oleme selliseid

prügihunnikuid metsades näi-

nud ja ebamugavustundes pilgu

kõrvale keeranud.

Järgmise aasta suurim kodanikualgatusteeb Eestimaa prügist puhtaks

Hinnanguliselt on Eesti loo-

duses 7000 tonni prügi. Pilgu

kõrvalekeeramine siin ei aita.

Tõsi, on toimunud mitmeid

talguid, kus prahist puhastatud

näiteks suuremate maanteede

ääri. Kuid prügi kipub sinna ta-

gasi tulema. Nii näevad “Teeme

ära 2008” algatajad, et ainus

viis olukorda parandada, on

muuta mõtteviisi, mis laseb osal

inimestest viia endale tarbetuks

muutunud asjad või jäätmed

looduse keskele, otsekui oleks

seal keegi või miski, mis need

olematuks muudab.

Ning oluline vahend selle

mõtteviisi muutmiseks on kor-

raga, võimalikult paljude osa-

lusel ja kogu ühiskonna tähele-

panu all likvideerida kõik selli-

sed illegaalsed prügimäed üle

Eesti. Et kusagil poleks õigus-

tust (“ega ma siis ainus ole, na-

gunii tehakse seda ju igal pool”)

uue pürgilaadungi mahakalla-

miseks.

Enne kui 3. mail 40 000 va-

batahtlikku meie metsadesse,

randadesse ja teistesse avalikes-

se paikadesse prügihunnikuid

likvideerima lähevad, on plaa-

nis need talvekuude jooksul üle

Eesti kaardistada, et talgupäe-

val oleks täpselt teada, kuhu

minna ning milliseid abivahen-

deid kusagil vaja.

Selleks otsitakse praegu

appi omavalitsusi ja vabataht-

likke, kes oleks nõus mingi piir-

konna GPS seadmega läbi käi-

ma ning silma jäänud rämpsu-

hunnikud fikseerima ja kirjel-

dama, soovitavalt ka pildista-

ma. Et prügi leidub peamiselt

autoga sõidetavate teede ääres

metsa all, elamutest eemal, tu-

leks kaardistamiseks valla teed

süstemaatiliselt läbi sõita. Ar-

vestuste järgi peaks ühe valla –

kui varakult alustada ja pikka

lõunat mitte pidada – saama

kaardistatud ühe päevaga.

Kevade algus-

päeval, 21. märtsil

Kahekümne eraisiku algatus “Teeme ära 2008” plaanib järgmiseaasta 3. mail 40 000 vabatahtliku abiga koristada kõik Eestiavalikes paikades, metsades ja randades asuvad prügihunnikud.Kuidas see võimalik peaks olema, küsib algatusega liitunud EMSLijuhataja Urmo Kübar.

algab vabatahtlike registreeri-

mine talgutele ning avalik kam-

paania. Et jõukohast tööd lei-

dub igaühele, on soov kaasata

kõiki eestimaalasi: koolilapsi ja

pensionäre, ettevõtjaid ja kunst-

nikke, laulukoore ja metsatöö-

lisi. Pärast seda, kui prügi mai

alguses kokku kogutud, toimub

10. mail tänukontsert kõigile.

Algatajad: Rainer Nõlvak,Toomas Trapido, Ahti Heinla,Kadri Allikmäe, Henri Laupmaa,Maren Pärn, Anu Kõnnusaar,Tatjana Lavrova, Agni Kaldma,Stanislav Degtjarjov, Ivar Tamm,Jüri-Ott Salm, Kadri Valner,Tõnu Tuppits, Tiina Urm, EvaTruuverk, Mihhail Kremez,Viktoria Kuusk, Anneliis Ahveldtja Raimo Oinus.

Tänaseks liitunud organisat-

sioonid: EMSL, Keskkonnami-nisteerium, RMK, Eesti Rahvus-ringhääling, Eestimaa LooduseFond, MTÜ Ökokratt

Mis toimub?

• prügihunnikute kaardistamineüle Eesti

• vabatahtlike kohalike koordi-naatorite koolitamine

• vabatahtlike eraisikute ja grup-pide registreerimine talgutele:alates 21. märtsist

• avalik kampaania• koristuspäev 3. mail 2008• tänukontsert 10. mail 2008

Kuidas saad aidata?

• tule appi prügi kaardistama(vajalik isikliku GPSi olemas-olu). Lisainfo: www.teeme2008.ee

• aita töövahenditega: alateskummikutest-labidatest kunivaba kontoripinnani

• toeta rahaliselt: SA EestimaaLooduse Fond: a/a 221005100292,märksõna: “Teeme Ära“

• tule 3. mail appi koristama –üksi, perega, sõpradega võitöökaaslastega

Eesti Mittetulundusühingute jaSihtasutuste LiitPikk 11, 10123 TallinnTel 630 9630Faks 630 9632E-post: [email protected]

Adressaat:

ISSN 1736-3837

Fotod: Alari Rammo

Toimetajad: Alari Rammo |[email protected], Urmo Kübar | [email protected]

K ujundaja: Külli Reinup | [email protected] Trükikoda: Triip | [email protected]

TOETA EMSLi tegevust

Kui tunned soovi ja võimalust anda meie kaudu oma panus Eesti kodanikuühiskonna arendamisse, on selleks mitu võimalust:

• oma oskustega ühekordselt või regulaarselt vabatahtlikuna mõnes EMSLi programmis või meie liikmete juures. Võta ühendust [email protected]

• rahaliselt ühekordse annetusega või püsikorraldusega EMSLi kontole 1120106317 Hansapangas

Juriidilistele isikutele on annetused maksuvabad, eraisikud saavad neilt tagasi tulumaksu, kui teatavad oma isikukoodi [email protected].

Usume avatusse ja läbipaistvusse, kõik meie otsused ja rahakasutused on kättesaadavad koduleheküljel www.ngo.ee/aruanded.

Palju toredaid inimesi EMSLi IX suvekoolist 8.-9. septembril

Trükitud 100% taastoodetud paberile Cyclus looduslike õlide ja vaikude baasil valmistatud värvidega ©Triip

Ülevaade Ü H SI H I N G UT I N G UTE JA kodanikuühiskonnast N...

Documents

Transcript of Ülevaade Ü H SI H I N G UT I N G UTE JA kodanikuühiskonnast N...