AASTARAAMAT 2011 - kik.ee

AASTARAAMAT 2011YEARBOOK

4 Selge taevas KIK-i kohal | Clear skies above EIC

6 Kiire kasv ja hea kvaliteet | Fast growth and good quality

8 Parema tuleviku nimel | In the name of better future

10 Koostöös peitub jõud | Cooperation means strenght

12 KIK aastal 2011 | EIC in 2011

14 Kõik on endine, kuid siiski uus | Old, but still new

16 Kõige tähtsam vara on meie inimesed | Our staff is our main asset

18 Laenud on osa KIK-i projektide ringkäigust | Loans are part of the EIC project cycle

20 Aastal 2011 jätkus edukalt Kyōto saastekvoodi müük

In 2011 the sales of Kyōto emission rights continued successfully

22 Looduskaitse programm | Nature conservation program

26 Keskkonnajärelevalve ja -seire programm | Environmental monitoring and survey program

28 Veemajanduse programm | Water management program

32 Keskkonnakorralduse ja energeetika programm

Environmental management and renewable energy program

36 Jäätmekäitluse programm | Waste management program

38 Keskkonnateadlikkuse programm | Environmental awareness program

42 Metsanduse programm | Forestry program

46 Kalanduse programm | Fishery program

48 Maakondlik programm | Regional program

52 Kokkuvõtlikud finantsaruanded | Financial reports

56 Audiitori kinnitus | Independent auditors´ report

SisukordContent

Selge taevas KIK-i kohal Clear skies above EIC

Eestlased on õigusega uhked oma kauni ja mitmekesise looduse ning puhta keskkonna üle. Eesti on rah-vusvaheliselt tuntud oma kaitsealade suure pindala poolest: viiendik meie

4

maismaast on kaitse all ning kümnen-dik metsadest rangelt kaitstud. Meie maksupoliitikat on tihti toodud ees-kujuks nii ettevõttesõbralikkuse kui ka keskkonnasäästlikkuse tõttu: kõikide oluliste loodusvarade kasutamine on Eestis maksustatud ning saadud tulu investeeritakse suures osas keskkonna-hoiusse.

Headest poliitilistest otsustest ja kavadest on vähe kasu, kui neid ei suudeta edukalt ellu viia. Paljud inimesed ilmselt ei taju, kui olulist rolli mängib KIK Eesti keskkonnapoliitika rakendami-sel ja meie eesmärkide saavutamisel. Igal aastal tagab KIK kümnete miljonite eurode kasutami-se just selleks, mida meie keskkond kõige enam vajab: hiiglaslikest vee- ja jäätmeprojektidest lasteaedade loodushariduseni välja. Seejuures on KIK-i vahendada nii eespool mainitud loo-dusvarade kasutamise maksustamisest saadud tulu kui ka Euroopa Liidu rahalised vahendid, mis on suunatud keskkonna seisundi paranda-misse. Möödunud aasta oli KIK-i jaoks paljuski murrangulise tähtsusega. Kunagi varem ei ole keskuse kaudu välja makstud nii palju Eesti riigi ja EL-i raha. Eelkõige viimati mainitu poolest oli edasiminek 2010. aastaga võrreldes hüppeline: välisabi maksti välja 129,3 mln eurot – kasv on

olnud kolmekordne. Murepilved, mis varem olid kogunenud EL-i fondide kasutamise üm-ber, hakkasid kiiresti hajuma. See hüpe – või taeva selginemine – ei juh-tunud iseenesest, selle taga on KIK-i tõsine töö ja pühendumine. Organisatsioon on näinud kõvasti vaeva, et olla oma tegemistes kiire, kor-rektne ja eesmärgikindel. Et vältida projektide venimist, on võetud juurde inimesi, parandatud jälgimissüsteemi ja protseduure ning tegeletud intensiivselt toetuse saajatega. Olen kindel, et KIK suudab samas vaimus jätkata ning me lõpe-tame praeguse rahastamisperioodi väga heade tulemustega ja saame hindamatuid kogemusi tulevikuks. Olen nende ridade kirjutamise ajaks olnud aasta aega KIK-i nõukogu esimees. Keskkonna-ministrile on see äärmiselt väärtuslik kogemus: lähedalt näha – ja loomulikult ka otsustada –, kuhu meie keskkonnaraha lõpuks välja jõuab ja mida me selle eest saame; aga ka seda, millesse oleks vaja rohkem investeerida, kus on kitsas-kohti või lahendamata probleeme. Ma tänan kõiki KIK-i töötajaid nende panuse ja koostöö eest ning soovin neile jõudu ja edu edaspidiseks. Ühtlasi kasutan võimalust tänada kõiki neid, kes KIK-i ja Eesti riigi toel on näinud vaeva meie keskkonna parandamiseks. Aitäh, head partnerid: teile soovin senisest veelgi uuenduslikumaid ja keskkonnahoidlikumaid ideid.

Estonians are truly proud of their spectacular and diverse wildlife and unspoilt environment. Estonia is known internationally for our impressive total territory of protected areas: a fifth of our land territory is under protection and a tenth of the forests fall into strict pro-tection zones. Our tax policy has often been set as an example of enterprise-friendliness and environment-friendliness – taxes include utilizing all the relevant natural resources in Estonia and the tax money is invested in protecting environment.

But good decisions on policy and plans are of little use if the plans are not carried out successfully. Probably there are not many who realise the relevant role of EIC in implementing Estonian environmental policy and gai-ning our objectives. Each year it is up to EIC to guarantee that the millions of euros are used to provide what our environment needs most – from the giant water and waste projects to nature education in kindergartens. EIC manages not only the abovementioned taxes, but also

the funds from the European Union that are aimed at improving environment. Last year was a breakthrough for EIC in many aspects. Never before has so much money been paid via EIC, and that includes both the finances of the Estonian state and the European Union. The latter payments were especially larger compared to 2010: 129.3 MEUR of foreign aid was paid to applicants – the growth has been threefold. The dark clouds that had started forming above using the EU funds, quickly cleared up. The big leap – or brightening skies – did not just hap-pen; it happened thanks to the great effort and conscien-tious work by EIC. The organisation has taken great pains to be efficient, punctual and focused. To avoid unduly long processing of projects, more personnel have been employed, surveillance system and procedures have been improved and the activities for grant receivers have been intensive. I am convinced that EIC is able to keep up the standards and we will complete the present financial period with very good results and priceless experience

for the future. At the time of writing these lines I have been the chairperson for the EIC Council for a year. It is an extremely valuable experience for a Minister of the Environment – to take a close look, and to make decisions about it, of course, at where our environmental financing is channelled and what we get for it; but also getting an idea about where more investments would be needed, where the shoes are too tight or where the problems are unsolved. I would like to thank all the staff of EIC for their contri-bution and cooperation and to wish them persistence and success for the future. Also it is a good opportunity to thank everyone, who has worked for the benefit of our environment, with the help and support from EIC and the Republic of Estonia. Thank you, good partners, and I wish you more and more innovative and environmentally friendly ideas.

Keit Pentus, keskkonnaminister ja KIK-i nõukogu esimees alates

2011. aasta aprillist | Head of EIC Supervisory Board and Minister of

Environment from April 2011

AASTA TEGEVUSARUANNE

Arukuklane (Formica rufa). Foto: Lea Tammik

Foto: Maria Karu | MK Estonia

5

Kiire kasv ja hea kvaliteet Fast growth and good quality

Kalev Aun, juhatuse liige | Member of the Management Board

Andrus Kimber, juhatuse liige | Member of the Management Board

KIK-i 2011. aasta ja lähiaastate selge prioriteet on euroraha kasutamine. Programmiperioodi 2007–2013 lõpp ei ole kaugel ning seda meie riigi hüvan-guks ette nähtud raha oleks patt kas või osaliselt kasutamata jätta. 2011. aasta oli selles mõttes väga edukas: Euroopa fondidest vahendatud toetus-te väljamaksmine suurenes mullusega võrreldes kaks korda. Nii see oligi plaa-nitud: graafiku järgi peab 2012. aasta lõpuks olema pool perioodi toetustest välja makstud. Tore on see, et üksjagu kavatsetust on juba valmis saanud: nüüd saab nautida oma töö vilju.

Seega iseloomustas 2011. aastat eelkõige mahtude kasv. Teine oluline märksõna on kvaliteet. Kui raha liigub väljamaksete kasvades üha rohkem, siis suureneb ka risk. Ometi näitas möödunud aasta, et kvaliteedis me järeleand-misi ei teinud. Sellest andis tunnistust eelkõige rikkumiste ja tagasinõuete näitaja, mis oli alla 1%. Tõsi, ega see pole ka varasematel aastatel oluliselt suurem olnud. Tähtis parameeter on seegi, et KIK sai auditeerivalt asutuselt kõrgei-ma kategooria. Mõlemad näitajad annavad meile kindluse, et järsult suurenenud mahud ei tähenda tagasiminekut kvaliteedis. Siin on mitu põhjust, muu hulgas nii meie endi kui ka taot-lejate kasvav teadlikkus ja lisandunud kogemu-

sed, aga ka järjepidev kontroll projektide üle. Kolmas märksõna on sisemise menetlus-efektiivsuse kasv, mis omakorda väljendub tehtud väljamaksete suuremas hulgas. Kiire menetlus on meie klientide jaoks väga oluline. Siin on suuresti abiks e-nõukogu. Alates 2011. aasta 28. juunist on KIK-i nõukogu asjaajamine olnud peaaegu täielikult paberivaba. Ehkki töötajate arv on 2011. aastal veelgi suure-nenud, on efektiivsus endistviisi suur, mida näitab ka oma asutuse kulu osa vahendatud toetustest. Üldjuhul peab see jääma alla 5%, kuid mullu oli see KIK-is rekordiliselt 2,1% ehk teisisõnu: ühe euroga oleme vahendanud 49 eurot. KIK-i keskkonnaprogrammi üksuse jaoks oli 2011. aasta kõige läbimurdelisem muutus elektroonilise andmebaasi KIKAS1 kasutuse-levõtt. Nüüdseks on selle andmebaasi kaudu toimunud juba kolm keskkonnaprogrammi taotlusvooru, laekunud on tuhanded taotlused. Aga KIKAS ei piirdu taotluste vastuvõtmisega, vaid selle vahendusel sõlmitakse ka lepinguid ja tehakse väljamakseid, seega on ka keskkon-naprogrammi projektide teostamise kiirus ning üksiti maht tunduvalt suurenenud. Kindel on see, et 2011. aasta möödus tiheda töö tähe all. Taotlejate aktiivsus on taastunud, väljamaksete mahud suurenenud, kontroll tihe-nenud. KIK-i töö on õigetele rööbastele seatud, uued tulijad oma koha leidnud ning võib julgesti öelda, et oleme valmis aastaks 2012, mil meie töömaht peaks veelgi suurenema.

The definite priority of EIC for 2011 and the following years is the grants from the EU funds. The end of the program period 2007–2013 is quite close and it would be a sin not to use the money – or not all of it – meant for the benefit of our country. The year 2011 was very successful in that sense: the amount of grants from the European funds doubled, compared to the year before that. Actually that went right according to plans: half of the grants are scheduled to be paid by the end of 2012. It feels great when some plans have been accomplished – time to pick the fruit of your labour.

So the year 2011 was first and foremost characterised by increased volumes. The other relevant keyword is quality. When there is more money thanks to more payments, the risks are also bigger. Still, the last year demonstrated that we did not give in about quality. A solid proof to that was the indicator for non-compliance with requirements and right of recourse, which was below 1%. As a matter of

fact it has not been remarkably higher earlier either. The highest category EIC got from the auditing institution is also an important parameter. Both indicators confirm that the rapid increase in volume does not mean lower quality of work. There are several reasons, including better aware-ness among both our staff and our applicants and the experience we have gained, also persistent monitoring of the projects. The third keyword is the rise in efficiency of internal processing, which translates into the bigger amount of payments. Fast procedures are very important for our clients. That is where the e-Council is of big help. Since 28 June 2011 the EIC Council has operated almost completely paper-free. Although the number of personnel has been growing in 2011 as well, the efficiency is still high as can be seen from the proportion of the costs of our own in-stitution in the total sum of the grants processed. It has to be less than 5% as a rule, but last year it was a remarkable 2,1% for EIC – which means we have used one euro for

gaining 49 EUR to our applicants. For the Environmental Programmes Unit the break-through of 2011 was the electronic database KIKAS1. By now three application rounds for the environmental program have been carried out via KIKAS and thousands of applications have been submitted. But EICAS is not just about submitting applications, it is also used for making contracts and payments, which means that the speed of implementing projects in the environmental programme, also the volume have increased considerably. One thing is certain – 2011 was a year full of activities and hard work. The activities of applicants have recove-red, the amount of payments increased, the surveillance improved. The work in EIC is firmly on track again, the new staff has found their true place and we can say with certainty that we are ready for the year 2012, which will probably be even more busy for us.


Laukesoo. Foto: Ingmar Muusikus

76

Parema tuleviku nimel In the name of better future


Mis on KIK?

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus on finantsasutus, mis vahendab riigieelarvelisi eraldisi (keskkonnatasud) ja Euroopa Liidu tõukefondide välis-abiprogrammide raha, rohelise inves-teerimisskeemi ning laenuvahendeid keskkonna projektide elluviimiseks.

KIK asutati rahandusministeeriumi haldusalas keskkonnatasudest lae kuva raha kasutamise seaduse alusel 11. mail 2000. aastal. Alates 1. jaanuarist 2006 on KIK tegutsenud keskkonnatasude seaduse järgi.

What is EIC?The foundation Environmental Investment Centre (EIC; KIK in Estonian) is a financial institution, which channels the funds – environmental fees from the state budget, grants from EU Structural Funds, foreign aid from pro-grams – for implementing environmental projects, also gives loans for the projects.

EIC was established 11 May 2000, in the administrative area of the Ministry of Finance according to the law of using the funds from environmental fees. Since January 1, 2006, EIC has operated according to the Environmental Fees Act.

The objective of EIC is to use the public funds according to the objectives and aims in the area of environment.The mission of EIC is to maintain healthy environment, to value clean nature, also sustainable usage of resources and sustainable development. The vision of EIC is to be the leading agency for implementing environmental grants and investments and supporter of environmental projects, also a client-centered institution with experience and skills.

At the end of 2010 EIC had 84 employees, 69 in the headquarters and 15 in the regional bureaus.

KIK-i eesmärk on avalike vahendite eesmärgipärane ja sihtotstarbeline kasutamine keskkonna valdkonnas.

KIK-i missioon on hoida tervet elukeskkonda, väärtustada puhast loodust ning säästlikku ressursikasutust ja arengut.

KIK-i visioon on olla juhtiv keskkonnaabi ja -investeeringute suunaja ning keskkonnaprojektide arendaja, kogemuste ja oskustega kliendikeskne organisatsioon.

2011. aasta lõpus töötas KIK-is 84 inimest, neist 69 Tallinna kontoris ja 15 maakondlikes esindustes.

Pärnasuru (Mimas tiliae). Foto: Lea TammikKimalane (Bombus). Foto: Lea Tammik

98

Koostöös peitub jõud Cooperation means strenght


KIK-i kõrgeim juhtimisorgan on nõu-kogu, mis kavandab KIK-i tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järele-valvet juhatuse tegevuse üle. Nõuko-gusse kuulub üheksa liiget ning KIK-i põhikirja järgi valiti 2011. aasta 26. aprillil nõukogu uueks esimeheks keskkonnaminister Keit Pentus.

Nõukogu koosseisu kuulusid 2011. aastal Andrus Saare (alates 10.05.2011), Erki Nool (kuni 10.05.2011), Evelin Oras, Ivar Sikk (alates 30.11.2011), Kaido Paabusk (kuni 30.11.2011), Margus Tsahkna (kuni 10.05.2011), Rein Rand-ver (alates 10.05.2011), Siim Kabrits (alates 10.05.2011), Tiit Kuuli, Toomas Trapido (kuni 10.05.2011), Tõnis Kõiv ja Tõnu Traks.

30. augustil 2011 kinnitas KIK nõuko-gu auditikomitee uue koosseisu. Esi-meheks valiti rahandusministeeriumi esindaja Maris Viire, auditikomitee liikmeteks nimetati Evelin Oras ja Rein Randver.

Soojärv. Foto: Ingmar Muusikus NÕUKOGU | COUNCIL

JUHATUS | BOARD

Keskkonnaprogrammi üksusEnvironmental Programmes Unit

FinantsüksusFinancial Unit

Struktuuritoetuste üksusStructural Funds Unit

AuditikomiteeAudit Committee

SiseaudiitorInternal Auditor

Maakondlikud esindusedRegional Representatives

The highest directive body of EIC is the Supervisory Board, which plans the activities, organises manage-ment and audit of the Management Board. There are nine members on the Board. On April 26, 2011 the Minister of Environment, Keit Pentus was elected as the new board director based on the statute of EIC. In 2011 the members of the Board were Andrus Saare (since 10.05.2011), Erki Nool (until 10.05.2011), Evelin Oras, Ivar Sikk (since 30.11.2011), Kaido Paabusk (until 30.11.2011),

Margus Tsahkna (until 10.05.2011), Rein Randver (since 10.05.2011), Siim Kabrits (since 10.05.2011), Tiit Kuuli, Toomas Trapido (until 10.05.2011), Tõnis Kõiv ja Tõnu Traks.

On August 30, 2011 the Supervisory Board of EIC af-firmed the new personnel of the Auditing Committee. Maris Viire, the representative of the Ministry of Finance was named as the head of the Committee, while Evelin

Oras and Rein Randver were named as the members.

Everyday activities of EIC are organised by the two-member Management Board. Kalev Aun coordinates the administra-tive unit, the environmental program, the project audit, the IT, legal and financial unit; Andrus Kimber coordinates the units of structural aid and supervision, also the section of the financial unit concerning loans and channelling structural aid.

KIK-i igapäevast tegevust korraldab kaheliikmeline juhatus. Kalev Aun koordineerib haldusüksuse, keskkonnaprogrammi, projektiauditi, IT, juriidilise valdkonna ja finantsüksuse tööd, Andrus Kimber struktuuritoetuste ja järelevalve üksuse tööd ning finantsüksuse tööd, mis puudutab laenutegevust ja struktuuritoetuste vahendamist.

Haldusüksus | Administrative Unit Projektiauditi üksus | Project Audit Unit

Juristid | Lawyers

Järelevalve üksus | Supervisory UnitIT | IT

Foto: Lea Tammik

1110


KIK aastal 2011 EIC in 2011

KIK on hoogsalt arendanud infosüsteeme, et tööd kiiremalt ja tõhusamalt korraldada. 17. jaanuaril 2011 rakendati tööle KIKAS1 ehk keskkonnaprogrammi taotluste ja projektide menetlemise keskkond. KIKAS-e valmimine võimaldas seniseid väga paberirohkeid taotle-mise ja asjaajamise toiminguid teha kiiremas ja loodushoidlikumas e-keskkonnas. Selles kesk-konnas toimuvad ka KIK-i nõukogu koosolekud. Esimene koosolek e-nõukogu keskkonnas peeti 28. juunil 2011. aastal.

8. augustist kuni 13. augustini 2011 osales KIK Hispaania kuningriigiga sõlmitud saaste-kvootide müügi lepingu raames Tartu armas-tusfilmide kuuendal festivalil Tartuff. Festi-vali programmis linastusid Tartus ja Tallinnas keskkonnateemalised dokumentaalfilmid. Üritusel osales üle 21 300 inimese, iga kesk-konda käsitleva dokumentaalfilmi eel näidati Tartus ja Tallinnas taastuvenergeetikat ja KIK-i tutvustavat klippi: sel moel lõimiti nii KIK kui ka keskkonnasõnum festivali kavasse ja suhtlusse.

KIK-i delegatsioon osales 5.–9. septembril 2011 koos keskkonnaministeeriumi esindajatega õppereisil Ungarisse, et tutvuda EL tõuke-toetuste rakendussüsteemiga. Käidi vastavates ametiasutustes ning tutvuti taristu objektide-ga, mida on rahastatud keskkonnavaldkonna tõuketoetusest.

KIK-i ja Austria vabariigi vahel sõlmitud saaste-kvootide müügilepingu raames osales KIK 7.–13. novembril 2011 MTÜ Tartu regiooni ener-giaagentuur korraldatud energiasäästunädala teavitustöös. Ühe nädala jooksul olid raadio-jaamade Elmar ja Kuku eetris energiasäästu teemalised reklaamklipid, peale selle kaks

EIC has been developing information systems to organise work faster and more effectively. KIKAS1 – the e-environ-ment for environmental program applications and projects – was started on 17 January 2011. The KIKAS system has enabled to process the procedures of application and management in a faster and environmentally more friendly e-environment. The meetings of the EIC Council also moved to the e-environment. The first meeting in the e-Council environment was held on 28 June 2011.

From August 8–13, 2011, EIC participated in the Tartu 6th Love Film Festival tARTuFF in the framework of the emis-sions quota sales contract. Environmental documentaries were included in the programs. There were over 21 300 participants and before each documentary a clip about renewable energy was shown in Tartu and Tallinn – a good way of integrating EIC and the environmental message to communication and the program of the festival.

The EIC delegation and the representatives of the Ministry of the Environment took part in a study trip to Hungary

(September 5–9, 2011) in order to get a better idea of the system of applying for the EU structural aid. The institu-tions were visited and also the infrastructure objects that have been financed from the structural aid for environ-ment-related projects.

According to the emissions rights sales contract between EIC and the Federal Republic of Austria, EIC participated in the information dissemination events organised by the NGO Tartu Regional Energy Agency (November 7–13, 2011). During the week the radio stations Elmar and Kuku broad-casted ads on saving energy, also two interviews on the subject field. An article about EIC and green investments was published in the daily Postimees on 4 November 2011.

On the 5th of January Postimees presented Anne Sulling and Hannu Lamp from EC as Personalities of the Year – they initiated the process of Estonia selling the CO

2 emis-

sions rights. Remarkable funds were obtained for Estonia in 2010–2011, and these have been used for the sake of saving energy, for example for renovating the state and

local government buildings, insulating apartment blocks, setting up wind farms, buying eco-buses, modern trams and electric cars.

The volume of the balance of EIC in 2011 increased 29% (by 45 MEUR) as compared to the previous year. The ba-lance volume in 2010 and 2011 was 152 and 197 according-ly. Accrual revenues according to the law of environmental fees decreased 7% or by 3 MEUR as compared to 2010, the revenues were 43 MEUR and 40 MEUR in 2010 and 2011 accordingly, first and foremost due to the decreased pollution charges and charges for damage done to the environment.

In 2011 EIC distributed foreign aid (ERDF and CF, other smaller EU grant funds), including co-financing, for 149 MEUR in total, which is twice as much as in 2010, when the foreign aid and co-financing was 74 MEUR. At the same time the amount of distributed foreign aid increased by 85 MEUR (142%), and co-financing decreased by 10 MEUR (74%).

valdkonnaga seotud intervjuud. 4. novembril 2011 ilmus ajalehes Postimees KIK-i ja rohelist investeerimisskeemi tutvustav artikkel.

Postimees kuulutas 5. jaanuaril 2012. aasta inimesteks KIK-i töötajad Anne Sullingu ja Hannu Lambi, kelle algatusel hakkas Eesti müüma riiklikku CO2

saastekvooti. Nõnda õnnestus aastatel 2010–2011 saada Eesti riigile märkimisväärseid summasid, mille eest on energiasäästu nimel renoveeritud näiteks riigi ja kohalike omavalitsuste hooneid, soojusta-tud kortermaju, rajatud tuuleparke, soetatud ökonoomseid busse, moodsaid tramme ja elektriautosid.

KIK-i bilansimaht suurenes 2011. aastal võr-reldes eelmise aastaga 45 miljoni euro võrra ehk 29%. Bilansimaht oli 2010. ja 2011. aastal vastavalt 152 ja 197 miljonit eurot. Keskkon-natasude seadusest tulenevate vahendite tekkepõhine tulude maht vähenes võrreldes 2010. aastaga kolme miljoni euro võrra ehk 7%; tulu saadi 2010. ja 2011. aastal vastavalt 43 ja 40 miljonit eurot, ennekõike vähenenud saastetasu tõttu ja keskkonnale tekitatud kahjude hüvitamise eest.

KIK vahendas 2011. aastal välisabi (ERF ja ÜF, teised väiksemamahulised EL abiskeemid) koos kaasfinantseeringuga kokku 149 miljoni euro eest, mis on kaks korda rohkem kui 2010. aastal, mil välisabi maht koos kaasfinantsee-ringuga hõlmas 74 miljonit eurot. Seejuures vahendatud välisabi maht suurenes 2011. aastal 85 miljoni euro võrra ehk 142% ja kaas-finantseeringu maht vähenes 10 miljoni euro võrra ehk 74%.

Lauk ehk vesikana (Fulica atra). Foto: Lea Tammik

Suur-kirjurähn (Dendrocopus major). Foto: Ingmar Muusikus

1312

Kõik on endine, kuid siiski uus Old, but still new

2011. aastal jätkus keskkonna prog-rammi töö heas mõttes rutiinselt, sest programm on toiminud ju KIK-i algusaegadest peale ning teravamad nurgad on ammugi silutud.

Siiski iseloomustas 2011. aastat üks väga põhimõtteline muutus: keskkonnaprogramm läks täielikult üle elektroonsele andmebaasi-süsteemile KIKAS. Andmebaasi väljatöötamine ja juurutamine on olnud meie üksuse jaoks suur töö ning seda enam on rõõm näha, kui head tagasisidet on uus süsteem saanud ka taotle-jatelt. Nüüd võime julgelt öelda, et keskkonna-programmis toimetame paberivabalt, sest elektroonselt saab esitada nii taotlusi, sõlmida lepinguid kui ka teha väljamakseid. Taotlejatele oleme teinud mitu koolitust, aga tegelikult saab KIKAS-e keskkonnas edukalt hakkama iga vähegi kogenud arvutikasutaja.

Nii et kindlasti on KIKAS-e tarvituselevõtt töö-võit nii meie töötajate kui ka taotlejate jaoks. Ehkki KIKAS ei tohiks kellelegi üle jõu käia, korraldame endiselt infopäevi maakondades. Keskkonnaprogrammis on üksteist valdkonda, neist paljudel alamvaldkonnad ja mitu neist on tugeva sisulise eripäraga, mida taotlejatel tuleb arvestada. Suuremad või väiksemad infopäevad korraldati peaaegu kõikides maakondades. Koolitustel osales kokku üle 600 taotleja või toetuse saaja. Valdkonniti ei olnud 2011. aastal samuti erilisi üllatusi, viimaste aastate trendid on üsna selgelt välja joonistunud. Aastate jooksul on kõige enam toetusi välja makstud veemajan-duse programmi raames. Kui veel mõni aasta tagasi oli teisel kohal jäätmekäitlus, siis nüüd on olulisemaks muutunud atmosfääriõhu kaitse valdkond, kus peamised tegevused on katlama-jade üleviimine taastuvkütusele ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt. Arvuliselt laekub endiselt kõige enam keskkonnateadlikkuse valdkonna projekte. Üldjuhul on need lastele suunatud pisiprojektid, mille kõrval on ka suuremaid kampaaniaid ja teavitus üritusi. Lõpetuseks aga tahaks tuua esile ühe uue rekordi: 2011. aastal keskkonnaprogrammi raames tehtud rahastamisotsuste maht oli kogu KIK-i ajaloo suurim: kogusummas üle 59,6 miljoni euro. 2012. aastal on taas hoogustunud taotlemisaktiivsuse tõttu plaanis korraldada aastas jälle kolm taotlusvooru, nagu oli kuni 2009. aastani enne suurt majanduslangust. See otsus küll suurendab üksuse töömahtu, aga annab samas parema võimaluse valida: rahastada just neid projekte, mille abil saavuta-takse meie eesmärgid kõige paremini.

In 2011 the environmental program was carried on routinely – in the best sense of the word, as the program has been functioning well since the very first years of EIC and the sharp edges have been smoothed out long ago.

Still, there was one big change in 2011: the environmental program started using the electronic database KIKAS in full scale. Working out and implementing the database has been a major task for our unit and it is especially inspiring to experience the good feedback from the applicants. We can confirm now that our environmental program operates paper-free, as applications, contracts and pay-ments can all be done electronically now. We have organised several training courses to appli-cants, although any computer-user with some experi-

ence will cope with KIKAS. Thus KIKAS undoubtedly is an achievement for both our staff and the applicants. Even though KIKAS is not overly complicated, we orga-nise information events in the counties. The environmental program has eleven subject fields with sub-fields to many of them, also several have specific peculiarities that have to be kept in mind when applying for grants. Information events or briefings were organised in almost all Estonian counties. The total number of participants was more than 600 applicants or grant receivers. There were no special surprises by subject fields either, the trends of the last years are quite clear. Through the years the biggest number of grants has been paid to the water management program. The second was waste manage ment just a couple of years ago, but now protec-tion of atmospheric air has become more relevant – with

the main activities of boiler plants being reconstructed for renewable fuel and introducing renewable energy. If we speak of numbers, then the environmental aware-ness projects outnumber all others. As a rule these projects are small ones for children as the target group, also some bigger campaigns and events to disseminate information.However, 2011 brought a new record: the financial volume of the grant applications for the environmental program in 2011 was the biggest in the entire history of EIC with the total of more than 59.6 MEUR. As applicants have become more active in 2012 again, three application rounds have been planned, as it used to be up to the year 2009 before the big economic recession. The decision will increase the amount of work to be done, but at the same time the chances of finding the best projects will also improve – the ones that best achieve our objectives.

Heiko Põdersalu, üksuse juht | Head of Unit

Keskkonnaprogrammi rahastamise otsused 2011. aastal | Decisions to finance environmental programs in 2011

Programm | Program

Keskkonnakorraldus | Environmental management Merekeskkond | Marine environmentKaas- ja sildfinantseerimine | Cofinancing and bridge financingMaakondlik | RegionalMaakondlik keskkonnateadlikkus | Regional environmental awarenessMaapõu | Earth crustJäätmekäitlus | Waste managementKalandus | FisheryLooduskaitse | Nature protectionKeskkonnateadlikkus | Environmental awarenessMetsandus | ForestryAtmosfääriõhu kaitse | Protection of ambient airVeemajandus | Water management

KOKKU | TOTAL

Maksumus | Cost EUR

565 054617 203775 377791 771

1 124 3531 206 7161 353 9252 391 3414 331 3324 754 8624 993 291

11 548 49825 153 462

59 607 185

0 5 000 000 10 000 000 15 000 000 20 000 000 25 000 000 30 000 000


Harilik põisrohi (Silene vulgaris). Foto: Ingmar Muusikus

Foto: Ingmar Muusikus

1514

Kõige tähtsam vara on meie inimesed Our staff is our main asset

2011. aasta tähendas struktuuri toetuste üksusele tormilisi muutusi, olulisim neist oli üksuse töötajate arvu märki-misväärne kasv ning mitmete inimeste vahetumine, mistõttu paljudele oli see ka KIK-i sisseelamise aasta. Põhjuseks see, et 2011. aastal hakkas üksuse eel-miste aastate töö vilja kandma: paljud suured rahastatud projektid jõudsid reaalse ehitamise faasi, seetõttu kasvas väljamaksete maht ja kogu tööhulk hüppeliselt.

Nii oli aasta alguseks tekkinud olukord, kus ük-suse töötajad olid üle koormatud ja sära nende silmist kadumas. Kiiremas korras tuli tööle võtta hulk uusi inimesi. Kuna tööd oli neil algusest peale väga palju, ent aega väljaõppeks mitte, siis hüppasid need tublid noored inimesed justkui pea ees vette: koolituse said nad otse tööpostil projektidesse sukeldudes. Samas ei leevendanud see kohe vanemate olijate koormust, pigem ajuti suurendas, sest suure-nenud töömahu kõrvalt tuli ka uusi töötajaid juhendada. On selge, et meeskonnale oli see raske aeg. Ometi oli see samm vajalik: nüüdseks on kõik uued koordinaatorid ameti selgeks saanud, töökoormus on jagunenud ühtlaselt ja ini-mesed jaksavad jälle naeratada. See on aga tähtsam, kui arvata võiks: peale selle, et rõõm-sad inimesed teevad tõhusamat tööd, on KIK tervikuna ju meie inimeste nägu: meie projekti-koordinaatorid suhtlevad kõige vahetumalt taotlejatega ning nende tööst ja suhtumisest oleneb KIK-i maine. Teine suurem muutus oli järelevalve tugev-damine tagamaks, et projektides plaanitud tegevused viidaks õigel ajal ellu. Kahjuks on taotlejatel sageli raske mõista, et kui me Euroo-pa fondide raha etteantud ajal ära ei kasuta, jäetakse meid sellest lihtsalt ilma. Kindlasti olid tugevam järelevalve ja lisandunud tööjõud osaliselt need hoovad, mis võimaldasid 2011.

aastal varasematest aastatest tunduvalt enam väljamakseid teha. Aasta tegid raskeks ka majanduse tõusud ja mõõnad: pärast majanduslangusest tingitud investeeringute odavnemise perioodi tõusid eelmisel aastal jälle paljud hinnad, mistõttu 2011. aastal korraldatud hangete maksumused osutusid nii mõnigi kord kallimaks kui planee-ritud. Nõnda ilmnes vajadus aidata lahendada kallimate tööde lisarahastamise ja pankrotis-tunud töövõtjatega seotud probleeme, mis oli struktuuritoetuste üksuse inimestele taas lisakoorem. Nagu kõigist muudatustest veel vähe oleks, hakkasime 2011. aastal ka oma juhtimis- ja kontrollisüsteemi põhjalikult ümber töötama. Ajapikku oli see reeglistik täienduste tõttu muutunud mahukaks ja keeruliseks ning sellest oli üha raskem ühtmoodi aru saada ja seda järgida. Kuigi KIK-i töö eeldab põhjalikku kont-rolli ja riskide maandamist, on seejuures siiski oluline, et seda kõike saaks teha mõistlikul viisil. Lihtsamad ja tõhusamad reeglid hõlbustavad nii meie inimeste tööd kui ka taotlejate elu. Kokkuvõttes annavad 2011. aastal alanud ja tänavu osaliselt jätkuvad muutused ja üksuse inimesed kindlustunde, et seekordne rahastus-periood lõpetatakse edukalt ning ka uuel perioodil on KIK tunnustatud struktuuritoetus-te rakendaja.

2011 was the year of dramatic changes for the Structural Funds Unit – the most relevant being a considerable growth and several replacements in personnel, which means that for many the year was for getting used to their work. The reason was that in 2011 the activities of the previous years of the unit started to bear fruit – many major projects that had been financed reached the phase of actual construction, which increased the volume of payments and the volume of work to the unit.

Thus, by the beginning of the year the staff was overloaded with tasks and losing the sparkle in their eyes. New person-nel needed to be recruited fast. As they had lots of work from the very beginning and next to no time for a “slow start”, these young and smart people had to get busy right away and get trained while working with projects. At the same time it did not reduce the workload for the experi-enced staff, at times it was even increased, as besides their

regular jobs the new personnel had to be guided. Obviously it was challenging for our team. Yet it was necessary: by now all the new coordinators are fully com-petent in their job, the workload is more evenly distributed among the staff and people are able to smile again. But a smile makes a real difference – happy people are more effective and as the project coordinators communicate with applicants, it is their work and attitude that outline the image of EIC. The other big change was the effort of making surveil-lance more effective to guarantee that the activities planned in the projects will be carried out in time. Unfortunately it is not easy for the applicants to realise that unless we use the grants from the European funds in time, we will just lose the finances. Surely it was the better surveillance and extra staff that enabled to make considerably more payments in 2011. The year was more complicated due to the fluctuating economy as well: after the economic recess and cheaper

investments many of the prices went up last year again and the costs of procurements carried out in 2011 appeared to be more expensive than planned. Therefore problems with extra funding for more expensive work and entrepreneurs having gone bankruptcy needed to be solved. This was an additional workload for the Structural Funds Unit again. Moreover, we started thorough reorganisation with our management and audit system in 2011. The set of rules had become very bulky and complicated and increasingly difficult to understand and follow in the same manner. Although the tasks EIC faces surely imply thorough audit and risk management, it is relevant to organise it in a rea-sonable manner. The simpler and more effective rules make both our work and applicants’ procedures easier. To sum up: the ongoing changes that started in 2011 assure that the financial period will be carried to the suc-cessful end and EIC will be a recognised institution for struc-tural aid management in the new financial period as well.

Andrus Pirso, üksuse juht | Head of Unit

Väljamaksed projektidele 2011. aastal | Payments for projects in 2011

Valdkonnad | Fields

ÜF veemajanduse infrastruktuuri arendamine CF development of the infrastructure of water supply systems and water managementÜF põlevkivitööstuse nõuetele mittevastavate prügilate sulgemine ja korrastamine CF closure and redevelopment of non-conforming oil-shale industry landfillsÜF nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate sulgemine CF closure of non-conformimg non-hazardous waste landfillsERF keskkonna-hädaolukordadeks valmisoleku tagamise infrastruktuuri arendamine ERDF development of the infrastructure for ensuring environmnetal emergency preparednessÜF jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine CF management and development of waste collection, sorting and recyclingÜF vooluveekogude seisundi parandamine | CF improvement of the state of watercourcesERF looduse mitmekesisuse säilitamine | ERDF preservation of natural diversityRIS taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks GIS extended use of renewable energy sources for the generation of energyÜF jääkreostuse likvideerimine endistel sõjaväe- ja tööstusaladel CF disposal of residual pollution on former military and industrial areasERF keskkonnajärelevalve arendamine | ERDF development of environmental supervisionERF taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks ERDF extended use of renewable energy resources for generation of energyERF keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine ERDF development of environmental education infrastructureÜF ladestusalaga jäätmekäitluskeskuste ladestusala laiendamineCF extension of the landfill areas of waste treatment centres with landfill areasRIS investeeringud tuult energiaallikana kasutavatele elektritootjatele GIS increase in the share of renewable electricityERF keskkonnaseire arendamine | ERDF development on environmental monitoringESF keskkonnahariduse arendamine | ESF development of environmental educationKOKKU | TOTAL

Väljamaksed | Payments EUR

75 741 224

12 713 986

8 735 134

8 629 657

4 415 540

3 384 6073 359 4733 289 517

2 268 071

1 653 4912 033 617

919 826

845 187

693 821

491 04965 964

129 240 164


1716


Laenud on osa KIK-i projektide ringkäigust Loans are part of the EIC project cycle

KIK-i finantsüksuse töö on tihedalt seotud kogu KIK-i üldise toimimisega. Keskkonnalaenud on KIK-i projekti-de loomulik ja lahutamatu osa. Ilma pikaajalise laenu võimaluseta jääk-sid tõenäoliselt paljud head mõtted teostamata. KIK-i keskkonnalaenud on päästerõngas nendele omavalitsustele ja ettevõtetele, kes tahavad (elu)-keskkonna parandamiseks midagi ette võtta, ent omafinantseeringuksvahendeid napib.

Kuna suured projektid – eelkõige struktuuri-üksuse vahendatavad mahukad europrojek-tid – on nüüdseks tõesti käima läinud, siis on seetõttu märkimisväärselt, suisa kolm korda suurenenud ka laenude ja väljamaksete, seega kogu finantsüksuse töö maht. Lähiaastatel peaks laenuportfelli maht kas-vama veelgi hoogsamalt. Et olla selliseks kiireks

kasvuks valmis, oleme pööranud suurt tähele-panu riskide jälgimisele ja maandamisele. 2011. aastal võeti kasutusele 10. veebruaril 2011 KIK-i juhatuses kinnitatud laenuhalduse protseduur, mis on nõukogu kinnitatud krediidipoliitika järel kõige olulisem raamdokument, tagamaks krediidiriskide turvet. Laenutaotluste hinda-mise uuendatud analüüsimetoodika vastab rahvusvahelistele standarditele ja tänu sellele tagab meie krediidisüsteem ka suure kasvu tingimustes võimalikult väikese krediidikahju. Põhjalik individuaalne riskipõhine järeleval-ve on oluline eelkõige seetõttu, et laenuport-felli mahud on väga suured: 2011. aasta lõpuks ulatus keskkonnasektori laenude kogumaht õiglases väärtuses 46,8 miljoni euroni, neist lühiajalised nõuded hõlmasid kokku 1,7 mil-jonit eurot ja pikaajalised nõuded kokku 45,1 miljonit eurot. See on eelmise aastaga võrrel-des peaaegu kahekordne kasv. KIK-i finantsüksus tegi 2011. aastal ja 2012. aasta esimeses kvartalis kõigi laenusaajate finantsolukorra ja jätkusuutlikkuse analüüsid, mille alusel hinnati laenunõuete tähtajalise laekumise tõenäosust. Krediidivõimelisuse analüüside põhjal andis krediidikomitee igale laenusaajale krediidireitingu. Krediidikomitee antud hinnangute põhjal on ligi 3/4 KIK-i lae-nusaajatest 2011. aasta 31. detsembri seisuga krediidireitingu järgi mõõduka või mõõdu-kamast väiksema riskiga, 21% koguni väikese riskiga. KIK-i laenusaajate krediidireitingud näitavad seega, et riskid on üldiselt väikesed ning laenu-nõuded toimivad, kuna kõik kliendid tasuvad oma laenumaksed tähtajaks. Kõik laenud on piisavalt tagatud ja finantsaruannete alusel ega muul kombel pole ilmnenud kahtlusi laenusaa-jate suutlikkuses täita oma kohustusi.

The work of the Financial Unit of EIC is closely connect-ed with the general operation of EIC. Environmental loans are a natural and inseparable part of the projects of EIC. Without the possibility to get a long-term loan many a good idea would probably remain just an idea. Environmental loans from EIC constitute a life ring for the local governments and enterprises, who would like to do something environmentally friendly, but lack money for self-financing.

As the mayor projects – first and foremost the big euro-projects via structural units – have really been started and are operational now, it also means the amount of work for the Financial Unit, i.e loans and payments, has grown as much as threefold. In the nearest future the volume of the loan portfolio should grow increasingly. To be ready for such fast

growth, we have paid much attention to managing risks. In 2011 a loan management procedure (confirmed on Feb. 10, 2011 by the EIC Management Board) was applied. It is the most relevant framework document besides the credit policy (confirmed by the Council) to manage credit risks. The updated analysis methods for assessing loan applications is in accordance with international standards, which will guarantee as low credit losses as possible even when the funds are growing fast. Thorough individual risk-based monitoring is needed and relevant first and foremost due to the fact that the volume of loan portfolio is extensive: at the end of 2011 the total sum of loans of the environmental sector in their fair value was up to 46.8 MEUR, including short-term claims of 1.7 MEUR total, and long-term claims of about 45.1 MEUR total. That is almost double growth, compared to the previous year.

Our Financial Unit worked out analyses of the financial situation and sustainability of loan recipients in 2011 and the first quarter of 2012 – as a basis of assessing the credi-bility of timely payback of loans. The creditworthiness analyses were the basis for each loan recipient’s credit rating by the Credit Committee. According to the assess-ments by the Credit Committee, almost 3/4 of our loan recipients were of moderate or lower risk and 21% of low risk as of Dec. 31, 2011. The credit ratings for the EIC loan recipients thus show that the risks are generally low and the loan claims are effective, as the clients’ payback is timely. All loans are guaranteed sufficiently and the financial reports or other data have not given any rise to doubts about the loan recipients’ ability to perform their duty.

Tõnis Virovere, finantsüksuse juht | Head of Financial Unit


Foto: Lea Tammik

1918

Aastal 2011 jätkus edukalt Kyōto saastekvoodi müükIn 2011 the sales of Kyōto emission rights continued successfully

Hannu Lamp ja Anne Sulling, heitkoguste müügijuhid | Emissions Trading Managers

Riigi kasutamata saastekvoodi müügist teeniti 2011. aastal 185 miljonit eurot, mille eest soojustatakse riigi- ja kohali-ke omavalitsuste hooneid, viiakse ellu elektriautode programm ning soeta-takse Tallinnale moodsad energiasääst-likud trammid.

kui 2010. aastal; kogutulu suurenes nõnda 365 miljoni euroni. Müüdud on umbes 73% riigi kasutamata saastekvoodist ning Eesti osakaal ulatus 2010.–2011. aasta arvestuses maailma riiklike kvooditehingute turul avalike andmete põhjal üle 50%. See annab taas tunnistust nii müügimeeskonna edukusest kui ka ministee-riumide koostöös ette valmistatud meetmete tõhususest, eriti arvestades endiselt suurt konkurentsi kvooditurul. Kokku sõlmiti 2011. aastal kaheksa tehingut: seitse Jaapani ettevõtetega ning üks Hispaania kuningriigiga. Üle poole saastekvoodi müügitu-lust kasutatakse riigi- ja kohalike omavalitsuste hoonete energiasäästlikumaks muutmiseks. Seda programmi rahastavad Jaapani suurpank SMBC ning Sumitomo Corporation. Mitsubishi Corporationiga sõlmitud tehin-gu abil rajatakse elektriautode laadimistaristu, hangitakse elektriautod sotsiaaltöötajatele ning toetatakse elektriautode soetamist ka eraisi-kutele ja organisatsioonidele. Edaspidi katab elektriautode kiirlaadimisvõrgustik tihedalt kogu Eesti – see on maailmas erakordne. Nii peaks kaduma peamine takistus, mis pärsib keskkonnahoidlike elektriautode ulatuslikku kasutuselevõttu. See on oluline ka teadus- ja arendustegevuse seisukohalt. Hispaaniaga on sõlmitud märkimisväärne tehing, mille järgi ostetakse Tallinna 4. trammi-liinile moodsad energiasäästlikud trammid. See on edumeelne samm, mis aitab edendada ühistransporti ja peaks tublisti vähendama autotranspordiga seotud keskkonnasaastet.

2011. aastal jätkus edukalt mullu alanud Kyōto protokolli järgne vaba riikliku saastekvoodi ehk lubatud koguse ühikute (AAU-d) müük välisriiki-dele ja -ettevõtetele. AAU-sid müüakse rohelise investeerimisskeemi (RIS, ingl Green Investment Scheme) kaudu. Müügitulu läheb kokkuleppel ostjaga investeeringutesse, mis reaalselt aitavad vähendada CO

2 heidet.

2011. aastal teeniti heitekvoodi müügist 185 miljonit eurot, seega samas suurusjärgus


The sales of the surplus emission rights brought Estonia 185 MEUR in 2011. The funds are used for insulating state and municipal buildings, implementing the electric cars project and obtaining modern energy-efficient trams for Tallinn.

In 2011 the sale of unused Kyōto emission rights or as-signed amount units (AAUs) to foreign countries and com-panies continued successfully. The AAUs are traded via the Green Investment Scheme (GIS). The sales revenue has to be channelled in agreement with the buyer to invest-ments which actually help to reduce the CO

2-emissions.

In 2011 the proceeds from the emission rights trading were 185 MEUR, which is about the same as in 2010 and the total proceeds for the two years therefore amounted

to 365 MEUR. About 73% of the surplus emission rights of the country have been sold and Estonia’s proportion in the world trade in the respective segment according to public data was more than 50% in 2010–2011. That is a proof of both the success of the sales team and also of the efficiency of the measures prepared as a joint effort of the ministries, especially considering the high competition at the emissions trading market. In 2011 the total of eight contracts were concluded – seven with Japanese enterprises and one with Spain. More than half of the revenue is channelled into impro-ving the energy efficiency of state and municipal build-ings. The program is financed by the Japanese bank SMBC and Sumitomo Corporation. The contracts with Mitsubishi Corporation are used

to establish an infrastructure for charging electric cars, to provide electric cars to social workers and to support electric car purchasing by private persons and organisa-tions. The quick charging network for electric cars will cover the whole territory of Estonia, which is unique in the world and enables to remove the main obstacle for extensive usage of environmentally friendly electric cars. The project is also relevant from research and develop-ment point of view. The contract with Spain is remarkable as it enables to procure modern energy efficient trams for the Tallinn tram-line No. 4. The progressive initiative helps to pro-mote public transportation and to decrease environmen-tal pollution caused by car transportation.

Foto: Lea Tammik

Programm Vastutav ministeerium ja rakendusasutus RIS lepingupartner Tehingu maht Program Ministry in charge and the implementing body GIS contract partner Transaction amount

Energiasääst riigi- ja kohalike omava-litsuste hoonetes ning ülikoolidesEnergy efficiency improvement at state and municipal buildings and universitiesNüüdisaegsete energiasäästlike trammide soetamine TallinnaleProcurement of energy efficient trams for Tallinn Elektriautode laadimisinfrastruktuuri rajamine, elektriautod sotsiaaltöötaja-tele ning toetusskeem elektriautode soetamiseks eraisikutele ja organi-satsioonideleEstablishment of quick charging network for electric cars, provision of electric cars to social workers, electric car purchase support scheme for private persons and organisations

RM, Riigi KinnisvaraMinistry of Finance, State Real Estate

MKM, Tallinna trammi- ja trollibussi-koondis | Ministry of Economic Affairs and Communications, Tallinn Tram and Trolleybus Company

SM, KredExMinistry of Social Affairs, KredEx

Jaapani pank SMBC (5 lepingut), Sumitomo Corporation (1 leping)Japanese bank SMBC (5 contracts), Sumitomo Corporation (1 contract)Hispaania Spain

Mitsubishi CorporationMitsubishi Corporation

18,05 mln AAUd (294 objekti)18.05 M AAUs (294 objects)

45 mln EUR (15–16 uut trammi Tallinna 4. liinile)45 MEUR (15–16 new trams for Tallinn tram-line No. 4) 10 mln AAU-d(u 170 kiirlaadijat, 507 elektri-autot sotsiaaltöötajatele, toetusskeem u 500 elektriauto soetamiseks)10 M AAUs (ca 170 quick char-gers, 507 electric cars for social workers, support scheme for purchasing ca 500 electric cars)

2120

Looduskaitse Nature Conservation

Kasari luht on masinate tulekuks valmisIga loodusesõber teab, et Eestimaa luhaniidud on üliväärtuslikud pärandkooslused. Tänapäeval tuleb valdav osa vajalikest karjatamis- või niitmistöödest ära teha looduskaitseorganisatsioonidel, kasutades suuri hooldusmasinaid. Matsalu rahvuspargis asuv 4000 hektari suurune Kasari jõe luht on mitut liiki taimede kasvukoht ja looma-de elupaik. Eriti väärtuslik on see ala ohustatud kurvitsaliste (tutkas, rohunepp, suurkoovitaja, mustsaba-vigle) elupaigana. Et see Euroopa mastaabis ainulaadne niidetav lageluhaala säiliks, tuleb seda regulaarselt niita ja hein luhast välja vedada, rasked masinad aga vajavad korralikke ülesõidukohti. Nii ehitatigi ala hooldaja RMK eestvõttel Rõude jõele uus sild-regulaator, millega saab vajaduse korral luha veetaset tõsta või langetada. Kasari harujõele Vanajõele rajati ülesõidukoht ning veesoontele seitse truupi, mis ei kuivenda maapinda. Tegijad loodavad, et vastsed rajatised peavad vastu vähemalt 50 aastat, nii kaua peaks alal saama üsna muretult heina niita ja see välja vedada. Selleks, et kogu Kasari luhta saaks korralikult hooldada, tuleb korda teha ka kõik teed ja Kloostri sild – need on järgmise aasta projektid.

Fotod: Reevo Paas

Kasari flooded meadow suitable for machineryIf you have interest in nature and landscapes, you probably know that Estonian floodplain meadows are extremely valuable heritage biotic communities. Nowadays most of the unavoidable herding or mowing has to be done by nature conservation organisations, using heavy agricultural machinery. The 4000 ha Kasari floodplain meadow at Matsalu National Park is the habitat for several species of plants, birds, insects and animals. The special value of the area is its habitat of the endangered Charadriiformes (ruff, great snipe, curlew, black-tailed godwit). To preserve the open meadow, unique in Europe, it has to be mown and the hay has to be taken away from the site – but the heavy machinery needs solid ground to get there. So the maintenance organisation of the area, RMK, initiated building a new bridge-facility that enables to rise or lower the water level on the meadow if necessary. The Vanajõe distributary of the Kasari river has a crossing now, also seven culverts – which do not drain the soil – on smaller brooklets. The construction team hopes the facilities will last for at least 50 years to enable mowing and hay transport. In order to main-tain the whole Kasari floodplain meadow, all the roads and the Kloostri bridge have to be repaired – these are projects for the following years.

Looduskaitse valdkonnas oli 2011. aasta tavapäraselt töine. Keskkonnaprogram-mist tehti rahastusotsuseid 93 projekti kohta, mille maksumus oli 4,4 mln eurot. Nõnda sai taastada looduskait-sealuseid mõisaparke, rajada jalgteid, taastada elupaiku ning korrastada hulganisti vaateplatvorme ja matka-radu. Paigaldati ka 150 uut pesakasti lendoravatele ning hooldati varem paigaldatud kaste. Euroopa regionaalarengu fondist rahastatava elurikkuse hoiu meetme raames lõppes 2011. aastal edukalt mitu projekti, mille tulemusena on loo-dud soodsad tingimused elupaikade hoiuks ja nende seisundi taastamiseks. Ühtlasi hangiti masinaid ja seadmeid poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks. Et piirata Sosnovski karuputke levikut, tehti tõrjetöid kokku 1292 hektaril. Samuti valmis 2011. aas-tal 40 kaitsekorralduskava ja 26 liigi-

kaitse tegevuskava. Peale selle tehti 2011. aastal rahas-tus otsuseid II investeeringute kava 21 projekti kohta, mille kogumaksumus on 5,4 mln eurot. Looduskaitse ning külastustaristu uuendamise projekte viivad ellu RMK ja keskkonnaamet. Looduse mitmekesisuse avatud taotlusvoorus rahastati projekte, mille abil soetatakse näiteks elupaikade hoiuks vajalikke kariloomi ja korrasta-takse kaitstavaid parke.

As for nature protection activities, the year 2011 was busy as usual. Financing from the environmental pro-gram was given for 93 projects, with the total amount of 4.4 MEUR. Therefore protected manor parks could be restored, footpaths constructed, habitat restored and lots of platforms for great views and hiking paths maintained. 150 new nests for flying squirrels were set up, also the old ones tidied. The biodiversity measure, financed from the Euro-pean Regional Development Fund, completed several projects in 2011. Thanks to the activities favourable conditions for preserving habitat and restoring their previous state have been created. Machinery and equipment for restoring and maintaining semi-natural biotic communities were obtained in the process. To limit the spread of the invasive Sosnowsky’s Hogweed (Heracleum sosnovskyi), eradication was done in 1292 hectares. Also 40 management plans and 26 species protection activity plans were completed in 2011. In addition to that financing decisions were made for the investments plan II. The projects of nature preservation and renova ting the visitor infrastructure will be carried out by the State Forest Management Center and the Environmental Board. In the biodiversity open application round 21 new projects were financed. The funding is used for obtaining the cattle needed to graze and maintain habitat, for example, and renovate protected parks.

Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) kuulub III kaitsekategooriasse. Foto: Lea Tammik

Väljamaksed looduskaitse projektidele 2011. aastal | Payments for nature conservation projects in 2011

Alamprogramm | Subprogram

ERF looduse mitmekesisuse säilitamine | ERDF preserving biodiversityLooduskaitse elluviimine | Implementing nature conservationLooduskaitselise infrastruktuuri arendamine | Infrastructure of nature conservationLooduskaitse arendamine | Development of nature conservationKaitsealade hoolduse alamprogramm (kuni jaanuar 2009)Maintenance of protected areas (until Jan 2009)Liikide kaitse korraldamise alamprogramm (kuni jaanuar 2009) Management of species protection (until Jan 2009)KOKKU | TOTAL

Projekte | Projects

94522119

7

4

147


3 373 9821 713 056

667 179320 076

85 588

55 795

6 215 676

Mustsaba-vigle (Limosa limosa) kuulub II kaitsekategooriasse. Foto: Lea Tammik

LOODUSKAITSE PROGRAMM

2322

Viljandi Lossimägedes on hea ja ohutu jalutadaViljandi Lossimäed ehk lossipark on Viljandi visiitkaart, üksiti on see osa Viljandi maastikukaitsealast ja oluline roheala. Seal liigub kõikjal palju rahvast, seetõttu on pargis hulganisti isetekkelisi teid. Vihmase ilmaga oli teedel ohtlik käia, sest teed muutusid mudaseks ja vihmavesi uhtus taimkatteta pinda veelgi. Ilmselgelt kannatas park suure ja reguleerimata külastuskoormuse all. Viljandi linnavalitsuse, keskkonnaameti, muinsuskaitseameti ja KIK-i edukas koostöös tehti 2010.–2011. aastal hulk kaitsekorraldustöid, mis on tunduvalt muutnud Viljandi lossipargi ilmet, üksiti on seal nüüd mugavam liikuda. Kõigepealt koostati rekonstrueerimise tööprojekt, seejärel rekonstrueeriti amortiseerunud pargi-valgustus ning pargiteed. Tasandatud ja laiemaks ehitatud pargiteedel saab nüüd ohutult liikuda ka lapsevankri ja ratastooliga. Põhjalikult parandatud valgustusvõrgu tõttu on pargis palju ohutum jalutada. Ei tasu sugugi arvata, et Lossimäed on rahvarohked vaid folgipeo ajal: ka sügiseti ja talviti käib selles miljööväärtuslikus pargis rohkesti jalutajaid, nii viljandlasi kui ka huvilisi kaugemalt. Projekti järgmises etapis on plaanitud istutada uusi puid-põõsaid ning uuendada pargiinventari.

Pürksi mõisa park on arenev ja toimiv looduskeskusPürksi mõis Noarootsi poolsaarel on koduks Noarootsi gümnaasiumile, kes õnneks suhtub ka mõisaparki nagu oma koduaiasse. Juba üle kümne aasta on KIK-i toetusel ning õpilaste ja kohalike elanike abiga talgukorras parki hooldatud. Pürksi mõisa hoonekompleksist on koolimajana kasutusel mõisa endine peahoone. Kompleksis on ka mitu abihoonet, millest ühele puhuti 2011. aastal sisse uus elu: kunagisest laudast, muinsus-kaitsealusest hoonest sai nüüdisaegne loodusinfokeskus. Keskuses eksponeeritakse kohalikke vaatamisväärsusi; piirkonna loomi ja taimi aitab tundma õppida interaktiivne esitlusprogramm ning juba on koostöös loodusmuuseumiga korraldatud mitu näitust. Kuna hoone asub koolimaja lähedal, on see hea paik loodusainete õpetamiseks. Keskuses saab korraldada ka seminare, loenguid ja muid üritusi. Loodusinfokeskuse tugevus on seda toetav keskkond: kaunis ja hooldatud loodus- ja muinsuskaitsealune park. Ehkki palju töid oli tehtud juba varem, rajati selsamal 2011. aastal ka uued pargiteed ja välisvalgustus ning korrastati kiviaiad. 2012. aastal on gümnaasiumil plaanis veel mitu projekti.

Nahkhiirte talvituskelder AlatskivilAlatskivi kaunis looduskaitsealuses mõisapargis asub vana jääkelder, mis juba aastaid polnud kellelegi vajalik peale nahkhiirte. Ajahambast puretud jääkeldri sissepääsud lagunesid ning uksed ei pidanud enam tuult, mistõttu 2008. aastal keldrit üle vaadates leiti vaid üks tardunne suikunud põhja-nahkhiir. Põlispuuderikkast pargist on eksperdid leidnud kokku kaheksa liiki nahkhiiri. Alatskivi park on ekspertide arvates käsitiivalistele väga sobiv elupaik. Eesti riik on Bonni konventsiooniga seotud EUROBATS-i lepinguga võtnud endale kohustu-se tagada nahkhiirepopulatsioonide säilimine. Eelkõige tuleb selleks luua soodsad tingimused nende loomakeste talvitus- ja sigimispaikades. Suured keldrid on nahkhiirtele talveune jaoks väga meeltmööda, aga paraku ei saa nad talvituda ruumis, kus temperatuur langeb alla –3 ºC. Alatskivi jääkeldril oli potentsiaali, aga sooja see ei pidanud. Nõnda otsustati jääkeldri fassaad remontida: panna uued uksed ja jätta käsitiivalistele sisenemiseks sobivad augud. Üksiti säilitati nõnda väärtuslik ajalooline ehitis, mis pakub silmailu kõigile kahejalgsetele.

Räpina pargi uued iludusedRäpina aianduskoolile kuuluv Sillapää mõisapark on linna visiitkaart, mida kool on jõudumööda juba kümmekond aastat KIK-i toel hooldanud. 2010. aastal sai lõpuks valmis terviklik visioon ehk parg i kujunduse põhiprojekt, millel rajanevad kõik pargi edasised hooldus- ja taastamistööd. Projekti esimene ja töömahukaim osa viidi 2011. aastal juba ellugi: renoveeriti rotund ja šahtkaev. Rahvasuus Musitempliks ristitud romantilise hõnguga pargipaviljon ehk rotund on esimesi maa-märke, mida linna saabuja Võhandu jõe kaldal märkab. Rotund on Räpina pargi Rooma: sinna viivad kõik pargi teed ja rajad. Remonditööde käigus leiti vana värvi alt aastaarvud 1847 ja 1862: seega on rotundi ehitusaeg varasem kui siiani arvatud 1870. aastad. Pargi teine serv saab nüüd uhkustada päris uue vaatamisväärsusega: seni peidus olnud mõisa-kaevule pandi klaaskate, mille alt jäi näha 150 aasta vanuse kaevu pudelikaela meenutav maakivi-dest sisemus. Kaevu ümber rajati munakividest puhkeplats ning teelõik jalutajatele ja jalgratturitele. Aednikumaja juurde ehitati ümbrusega kokku sobiv puukuur. Ehkki tööde lõppu veel ei paista, rõhutab terviklik käsitusviis kenasti pargi ajaloolist omapära.

Foto: Kaido Tamm

Foto: Maris Paju

Viljandi Lossimäed safe and enjoyable to walkThe Viljandi Lossimäed – meaning the park and ruins of an old castle at Viljandi – is the main attraction of the town, also a part of the landscape reserve and important as a green area. Lots of people walk there, which means there are many spontaneous pathways. Actually these paths were not safe when it was raining, as they got muddy and rainwater

washed away even more of the bare soil. It was quite obvious the park was suffering from a big and unregulated load of visitors. Lots of management work as a joint effort of the Viljandi municipality, the Environmental Board, the National Heri-tage Board and EIC was done in 2010–2011 to considerably change how the castle park looked, also to make it more convenient for walking. First a working plan for reconstruction was made, then

the lights in the park and the park roads were reconstructed. The wider and smoothed out walkways in the park are safe for baby prams and wheelchairs now. The thoroughly recon-structed pathlights system makes the park a much safer area for walking. And it is not just the Folk Festival that attracts crowds: the park area is valued for its milieu and attracts nu-merous people walking there, both from Viljandi and outside. The next step of the project includes planting trees and bushes and renovating park facilities.

The cellar at Alatskivi popular for bat hibernationThe Alatskivi protected manor park is the location of an old ice cellar, which was not needed by anyone except for bats for years. The entrances to the old and dilapidated ice cellar were falling apart and the doors were not windproof any more, therefore just one Northern bat, deep in torpor, was

found there. But in the park, rich in significant old trees, experts have found eight different species of bats in total. The Alatskivi park is a very suitable habitat for the Cheiroptera. Estonia has the commitment to guarantee preserva-tion of bat populations according to EUROBATS and the Bonn convention. First and foremost favorable hibernating and breeding conditions for the tiny animals have to be

created. Big cellars are the favorites of bats for hibernation. Unfortunately they are not able to hibernate in a room with temperatures below -3 ºC. The Alatskivi ice cellar had its potential, but was not up to the temperatures required. So a decision was made to fix the façade: to mount new doors and make sure there are holes suitable for the bats to enter. Also a valuable historical construction has been preserved, to please the eyes of all bipods.

The park at Pürksi manor house is a developing and functional nature centreThe Pürksi Manor at the Noarootsi peninsula is the home for the Noarootsi Gymnasium (upper secondary school), which luckily regards the manor park as their home garden. For more than ten years EIC has supported the students and

local residents to maintain the park. The school uses the former main building of the manor in the complex of buildings. There are a number of farm buildings and one of them got new life in 2011 – the former cattle barn, a heritage conservation facility, was transformed into a contemporary nature centre. Local issues of interest are exposed: the birds, animals and plants of the neighbour-hood in an interactive presentation program and several exhibitions, organised with the help of the Natural Museum.

As the building is close to the schoolhouse, it is a good faci lity to teach nature-related subjects. In the nature centre it is possible to organise seminars, lectures and other events. The main asset of the nature centre is the wildlife around it: the spectacular and well-maintained heritage conserved park. Although much work had been done earlier already, new pathways were constructed, lights mounted and cobble walls repaired. In 2012 the school will undertake several more projects.

New beauties at Räpina ParkThe Sillapää manor park that belongs to the Räpina School of Horticulture has been maintained by the school with the help of EIC for about ten years and is the main attraction of the rural town. In 2010 the complex vision for the park archi tecture was completed at last, as a basis for all the maintenance and restoration work in the park. The first and most labour-intensive part of the plan was actually comp-

leted in 2011 – the renovated rotunda and the shaft well. The romantic park pavillon aka Rotunda is known as a Kissing Temple and it is one of the first landmarks on the bank of the Võhandu river for people coming to the town. The Rotunda is the Rome of Räpina Park – all the roads and pathways take you there. Reconstruction work exposed the dates 1847 and 1862, which means that it was built earlier than expected before (1870s). At the other edge of the park there is another sight to

be proud of: the manor well was also exposed and glass roofing installed to show the natural stone inside, shaped like a bottle neck, of the 150 years old well. A cobble paved square for taking a rest and a path for walking and cycling was constructed around the well. A barn for firewood to match the surrounding park was built next to the gardener’s house. Although no end to the work is expected yet, the complex vision accentuates the historical unique features of the park really well.

Foto: Edgar Kaare

Foto: Aivo Hirmo

LOODUSKAITSE PROGRAMM

2524

Keskkonnajärelevalve ja -seire Environmental monitoring and survey

Järelevalvajad ei istu paigalKeskkonnainspektsioon teeb järelevalvet nii maismaal kui ka veekogudel ja seega on inspektoritele liikumiseks vaja mitmesuguseid sõidukeid. Järelevalve kiirus ja tõhusus olenevad paljuski headest ajakohastest sõidu-vahenditest. 2011. aastal sai inspektsioon KIK-i abiga endale viis uut kaatrit. Inspektorid peavad röövpüüdjatega sammu pidama, sest õigusrikkujate paadid on üha kiiremad ja võimsamad, nii et nende püüdmine on muutunud keeruliseks. Nüüd saab keskkonnainspektsioon muretult mitu amortiseerunud paati välja vahetada ja võtta kasutusele uued. Hangiti ka kümme menetlusbussi, kus saab menetlustoiminguid teha otse sündmuskohal. Need on liikuvad kontorid, kus on internetiühendus, printer ja muu, mida läheb tarvis näiteks mõõtmisi ja esmaseid analüüse tehes või reostusproove võttes, ning kaalud kalade kaalumiseks. Inspektorite hinnangul on menetlusbussiga väga mugav ja otstarbekas sadamates kalalaevu kontrollida. Peale selle on soetatud 25 hea läbivusega maasturit ning hulk mõõteseadmeid. Projekt jätkub ka 2012. ja 2013. aastal ning selle raames hangitakse veel järelevalvetehnikat, nagu mobiilsed kontorid-väikebussid, maasturid, paadid ja öövaatlusseadmed.

Mõrrapüük Peipsi ääres. Foto: Ingmar Muusikus

Surveillance authorities do not sit downThe Environmental Inspectorate is responsible for surveillance both on land and water bodies, therefore the inspectors need varied vehicles to get to places. The speed and efficiency of surveillance depend greatly on the good and modern vehicles. In 2011 the Inspectorate got five new speedboats with the help of EIC. The inspectors have to keep pace with the poachers,as the boats of offenders are getting faster and faster and more powerful, which makes catching them really complicated. Now the Environmental Inspectorate can get new boats to replace the old ones. Also ten buses for legislative procedures were obtained, enabling to get the procedural acts done in situ. These “offices on wheels” have internet connection, printers and other equipment needed to carry out the procedures of measurement, initial analyses or taking contamination samples, also the equipment for weighing fish. As the inspectors say, the buses are very convenient and expedient for checking the fishing ships in ports. Also 25 good SUVs and a number of measuring equipment have been obtained. The project will continue in 2012 and 2013 when more surveillance facilities will be acquired, such as mobile offices-minibuses, SUVs, boats and night watch equipment.

Üks 2011. aasta prioriteete oli ka järelevalve ja seire ning tõhusam hädaolukordadeks valmistumine. See on ülioluline, hoidmaks heas seisundis keskkonda järeltulevatele põlvedele. Keskkonnajärelevalve-vahendite ja -tehnika soetamise projekti raames on hangitud maastu-reid, paate ja kontorbusse. 2011. aasta maikuus valmis Kosel päästeameti logistika keskus, mis võimaldab nüüdis-aegsel tasemel hooldada ja komplek-teerida päästetööde vahendeid, et õigeks ajaks sündmuspaika jõuda. Ka keskkonnaseire projekt jõuab peagi lõpusirgele. EMHI projekti raa-mes on enamjaolt komplekteeritud hüdromeetria- ja meteoroloogiavõr-gustik. 2011. aastal lisandus programm „Keskkonnaseire ja andmehõive aren-damine”, mille elluviija on keskkonna-ministeerium. Selle raames

vaadatakse üle nii praegused keskkon-naseire andmed kui ka andmekasu-tajate vajadused ja leitakse lahendus, kuidas hõivata seni kättesaamatuid andmeid.

One of the priorities of 2011 was monitoring and surveillance and better preparation for emergencies. It is vital for preserving environment for the future generations. The project for environmental surveil-lance and equipment has been used for obtaining off-road vehicles, boats and office buses. In May 2011 the Rescue Board logistics centre at Kose was fully equipped and enables contemporary maintenance and assembling of rescue equipment to be in time in case of emergencies. The environmental surveillance project will soon be completed, too. Mostly the hydrometric and me-teorology network has been completed. In 2011 the program “Developing Environmental Surveillance and Data Acquisition” was added, being carried out by the Ministry of the Environment. The present environmen-tal surveillance data will be reviewed, also the needs of the users of data. Solutions will be found to acquire data that has not been accessible up to now.

Foto: Timo Liiv

Jägala jõe ülemjooks. Foto: Ingmar Muusikus

Väljamaksed keskkonnajärelevalve ja -seire ning hädaolukordadeks valmisoleku projektidele 2011. aastal Payments for environmental supervision and monitoring and emergency preparedness projects in 2011


ERF keskkonna-hädaolukordadeks valmisoleku tagamise infrastruktuuri arendamine | ERDF development of the infrastructure for ensuring environmnetal emergency preparednessERF keskkonnajärelevalve arendamine ERDF development of environmental supervisionERF keskkonnaseire arendamineERDF development on environmental monitoringKOKKU | TOTAL

Projekte | Projects

6

3

2

11


8 629 657

1 653 491

491 049

10 774 197

KESKKONNAJÄRELEVALVE JA -SEIRE PROGRAMM

2726

VeemajandusWater management

Joogi- ja reoveeprojektid hõlmavad endiselt suure osa KIK-i rahastatud taotlustest. Võrreldes eelnevate aasta-tega on alates 2011. aasta suvest hüp-peliselt suurenenud väljamaksete maht: veemajanduse mahukatel investeerin-guprojektidel on pikk käivitus- ja ette-valmistusperiood, mis nüüdseks on läbi saamas ning väljamaksed üha kasvanud. Ühtekuuluvusfondist selle valdkonna jaoks mõeldud summast on üle 90% leidnud rakenduse ning väljamakseid tehti 2011. aastal 76 mln euro eest.

Projects on potable water and waste water still form the mayor part of the applications financed by EIK. The year 2011 was different from the previous ones – due to the long preparation periods of substantial water manage-ment projects, which were completed in many cases, the payments increased considerably since the summer of 2011. More than 90% of the finances from the EU Cohe-sion Fund have been used, the total sum of payments in 2011 was 76 MEUR.

Keilas toodetakse reoveemudast kompostmuldaPaljudesse linnadesse rajati kanalisatsioonivõrk ja esmane ühisveevärk ligi 50 aastat tagasi. Seda laadi vanu süsteeme kimbutavad alatised tehnorikked. Ka Keila linn seisis silmitsi paratamatu vajadusega oma veevärki põhjalikult uuendada. AS Keila Vesi nüüdisajastas kogu veehaardekompleksi, renoveeris linna suurimad kanalisatsioonikollektorid ning peamised veemagistraalid. Projekti käigus rekonstrueeriti ka puurkaevupumplad ja rajati veel üks juurde. Seni mulla all olnud joogiveereservuaarid kaevati välja, need puhastati, kaeti isolatsioo-niga ja vahetati kogu sisetorustik. Eriline on aga see, et ligi neljandik investeeringutest kulus Eestis suhteliselt ainulaadse, kinnisel trummelkompostimisel põhineva reoveesettest kompostmulla valmistamise tehnoloogia rakenda-misele. Kui varem reoveemuda ladestati, siis nüüd pannakse see trummelkompostrisse, segatakse turbaga ning toodetakse nõnda kompostmulda, mida saab kasutada haljastustöödel, tee-ehituses jm. Mõistliku tarvituse korral ei vaja Keila linna veemajandus suuremahulisi investeeringuid lähima paarikümne aasta jooksul. Praegu on Keila tõenäoliselt Eesti ainus linn, mille tiheasustusala on täielikult kaetud veevarustuse ja kanalisatsioonivõrguga.

Kose-Risti sai tehasetaagast vabaksKose aleviku lähedal on maanteelähedases metsatukas lagendik, kus aastaid tagasi asus asfalt-betoonitehas. Tehase seadmed olid küll demonteeritud, kuid alles oli laadimisestakaadi betoonist tugimüür ja segamiskambrite jäänused. Pinnakate peitis enda all hulgaliselt õli- ja bituumenijäätmeid. Sellele alale hakkas hoogsalt kujunema ebaseaduslik olmeprügi ladestuskoht, sest paraku on inimestel arvamus, et kui kuskil on maas prahti, siis võib sinna rämpsu juurde tuua. Tehase territooriumi pinnas oli ulatuslikult ja tugevasti reostunud polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega (PAH). Ka pinnakattesetetes olev vesi oli väga suurel määral reostunud PAH-de ja naftasaadustega. Põhjaveeproovidest leiti toksilisi ja kantserogeense toimega lenduvaid orgaanilisi ühendeid ja aromaatseid süsivesinikke. Nüüdseks on EL Ühtekuuluvusfondi finantseerimisel nii ohtlike ainetega reostunud pinnas kui ka amortiseerunud ja osaliselt lammutatud rajatiste jäänused utiliseeritud. Maapinnast kaevati välja kaks ääreni põlevkiviõli täis mahutit. Territoorium tehti korda, nõlvad tasandati ning pinnakattele külvati muru, mis 2012. aasta kevadel tärgates peaks muutma kogu ala meeldivalt roheliseks.

Keila: compost soil processed from sewage mudIn many towns the waste water systems and common water networks were constructed some 50 years ago. Old systems like these are frequently pestered by technical failures. So Keila town also faced the unavoidable need to reno-vate the water supply system. AS Keila Vesi updated the

whole water supply complex, renovated the biggest waste water collectors and main water pipelines. The project also included reconstruction of the bore well pumping stations and building a new one. The underground potable water reservoires were exposed, cleaned, covered with insulating materials and the inner pipework was totally replaced. What makes it special in Estonia is the almost a quarter of the investments spent on a quite unique enclosed cylinder system technology for getting compost soil

from sewage sediment. Sewage sediment used to be just disposed of, but now the mud is mixed with turf in a cylinder composter unit to produce compost soil that can be utilized at green areas, road construction etc. If the usage remains reasonable, no further large invest-ments will be needed for water management in Keila in the next couple of decades. Currently Keila is probably the only town in Estonia that has fully developed its water and wastewater system for the densely populated areas.

Kose-Risti free of its bitumen pastClose to the Kose rural town there is an opening in the forest where the asphalt bitumen plant used to be situated. The equipment had been demounted, but the concrete wall to support the loading platform and the remains of the mixing facility were still there. Lots of oil and bitumen waste was hidden in the soil. Illegal dumping of household

waste was blooming at the site, as people seem to be of the opinion that if there is garbage somewhere, it is ok to bring more. The soil on the territory of the plant was severely con-taminated with the polycyclic aromatic hydrocarbons (PAH). The water in the soil sediments was also largely polluted with PAH and crude oil products. Samples of groundwater showed toxic and cancerogenic volatile organic com-

pounds and aromatic hydrocarbons. By now the EU Cohesion Fund has financed decon-tamination and utilisation of the contaminated soil and the ruins of the partly demolished facilities. Two containers filled to the brim with shale oil have been removed from the soil. The territory was cleaned and fixed up, the slopes smoothed and grass sown on it – which should make the whole territory look nice and green in the spring of 2012.

Foto: Valdur Vacht

Foto: Lembit Talli


Väljamaksed veemajanduse projektidele 2011. aastal | Payments for water management projects in 2011


ÜF veemajanduse infrastruktuuri arendamine | CF development of the infrastructure of water supply systems and water managementReoveekäitlus | Waste water treatmentJoogiveevarustus | Drinking water supplyÜF vooluveekogude seisundi parandamine CF improvement of the state of watercourcesJääkreostus | Residual pollutionÜF jääkreostuse likvideerimine endistel sõjaväe- ja tööstusaladel CF disposal of residual pollution on former military and industrial areasVeekogude tervendamine | Rehabilitation of water bodiesMittetehnilised tööd | Non-technical workKOKKU | TOTAL

Projekte | Projects

71

605112

142

1614

236


75 743 455

6 872 1153 690 9063 384 610

2 325 0762 268 071

1 651 518522 601

96 458 352

VEEMAJANDUSE PROGRAMM

2928

Ruusmäe kuiv poolaasta sai õnnelikult läbi2010. aasta lõpupäevadel tegi viimase hingetõmbe Ruusmäe küla puurkaev. Veeta jäid küla elu- ja kortermajad ning mõisakompleks, kus asuvad kool, lasteaed, söökla ja majutusasutus. Olukorra tegi veel hullemaks külm ja lumerohke talv. Vesi toodi toona kohale vaadis, saunas sai käia reedeti Haanjas, pesupesemist korraldasid valla sotsiaaltöötajad. Paari kuu pärast oli selge, et vana kaevu parandada ei õnnestu ning tuleb rajada uus. See on aga kallis lõbu, sest Haanja kõrgustikul asub põhjavesi ligi 200 meetri sügavusel ning pinnas pole puurimistöödeks sugugi soodne: maapõu on täis suuremaid ja väiksemaid rändrahne. Puurimistöid sai alustada alles varasuvel. Augustis said tööd valmis ja sellest alates voolas Ruusmäe küla veetorustikesse puhas joogivesi läbi kõige uuemate rauaeraldusseadmete. Nüüd on lahendatud ka vana mure: vesiliiva sattumine pumbaseadmetesse. Kogu info pumba- ja seadmete häirete kohta edastatakse telefonile. Tänu KIK-i abile sai probleem lahenduse kuue kuuga, mis võib tunduda küll pikk aeg, kuid selle sisse mahtus nii projekteerimine, hange, detailplaneering kui ka ehitustööd. Ruusmäe lugu on hea näide, et ametkondadevaheline koostöö saab sujuda ladusalt.

Kalade hea elu Loobu jõesLoobu jõele rajatud Loobu paisjärv on küll kaunis veesilm, ent aastate vältel oli sinna kandunud rohkelt setteid, mis koos paisuga takistasid kalade, peamiselt lõhilaste rändeid ja kudemist kuni ühe kilomeetri ulatuses. Jõe sängi tekkinud järve kaldad on madalad ning sinna kogunevad kergesti setted. Kaldavöönd kasvab kinni ka veesisese suurtaimestiku tõttu. Kaladele tulid appi keskkonnateabe keskus ja EL Ühtekuuluvusfond, kelle eestvõttel ja toel pu-hastati Loobu paisjärv setetest, ehitati nõrgema ujumisvõimega kalade tarbeks puhkebasseinidega möödaviik-kalapääs, rajati kaladele koelmu ja paigaldati kalaloendur. Kogu Baltimaade esimene ja väga hinnaline kalaloendur on täisautomaatne: toimib GSM-võrgus ja andmed jõuavad mobiiltelefoni abil teaduri arvutisse. Energiaallikaks on keskkonnahoidlik päi-kesepatarei. Loendur näitab kalade liikumist nii üles- kui ka allavoolu, kalade suurust ja veetempe-ratuuri. Nii saab kalade rännet jälgida hoopis põhjalikumalt, kui kaldal vette vahtides, samuti annab selline loendur head tagasisidet kalapääsude toimimise kohta. Kalu loendatakse Loobul küll Baltimaades esimest korda, kuid KIK-i rahalisel toel on see võimalik järjest enamates vooluveekogudes.

Raplas äratati ellu kaheksa uinuvat kaunitariRapla linna läbivat Vigala jõge on puhastatud ja selle kaldaid korrastatud etapiti aastast 2006. Töö algas linna südamest, kus puhastati kiriku kõrval olev jõelõik ja ehitati kallasrada. Töid jätkati linna-südamest kaugemal, kus jõgi voolas mitmes sängis, maastik oli läbimatu, võsastunud ning jõesängi oli kohati raske tajuda. Nüüd sai jõgi konkreetse sängi, rajati veel ühe kilomeetri jagu kallasrada ning paigaldati istepingid, infostendid ja väike paviljon. 2011. aastaks jõuti tööjärjega kaheksa tiigini, mis on jõega ühenduses. Need tohutu puhke-potent siaaliga tiigikesed olid justkui uinunud kaunitarid. Osa neist oli ummuksis, osa põhjustas üleujutusi, mõni oli reostunud. Kaunitaride äratamiseks tuli tiigid ja nende kaldad puhastada ning luua ühtne ringvool jõe ja tiikide vahel. Alles jäetakse koprapaisud, osa kobraste näritud puutüükaid ning mõni kuivanud puujändrik. Nii on inimestel üsna linna sees võimalus nautida ürgsena mõjuvat loodust. 2012. aastal tööd jätkuvad. Rapla vallavalitsuse viieosaline projekt on hea näide selle kohta, kuidas järjepidev ja visiooniga töö aitab parandada ühe väikelinna elukeskkonda. Jõgi on saanud linnaelanike jaoks teise väärtuse ning kallasrada on hakatud rahvasuus hellitavalt kutsuma promenaadiks.

Vööla meri elab jälleNoarootsi Vööla mere, endise merelahe seisund on juba pikka aega kohalikele elanikele muret valmistanud. Oleks ju tore, kui vee ääres elavad inimesed saaksid püüda kala ja paadiga sõita. Aga 1970. aastatel otsustas rühm kolhoosimehi hakata tollases Vööla meres kala kasvatama. Vööla merest tehti järv ja ühendust suure merega jäid pidama ainult kaks väikest truupi. Sellega rikuti põhjalikult Vööla mere looduskeskkond. Kalakasvatus suri välja, aga rikutud loodus jäi. Järv kippus kinni kasvama, vesi lehkas, liigid hävisid ning kala püüda ja paadiga sõita enam ei saanud. Vööla mere äärsete elanike eestvõttel ja KIK-i toel taastati looduskeskkond: Vööla mere ja Hara lahe vaheline kitsas truupühendus asendati laia terastruubiga ning puhastati ühenduskanal, et veevahetus oleks parem. Veetase tõusiski taas meretasemeni ning merre on naasnud suured kalad. Küllap taastub peagi kogu liigirikkus ning paranenud elukeskkonnaga on rahul nii taimed, loomad kui ka inimesed. On tähelepanuväärne, et projektiks vajaliku omaosaluse raha kogusid inimesed ise kokku. Projekt on suurepärane näide koostöö kohta laial tasandil, hõlmates kohalikud elanikud, keskkonnaameti, KIK-i, keskkonnaministeeriumi, kohaliku omavalitsuse, eraettevõtted ja kolmanda sektori.

Six dry months at RuusmäeIt was one of the last days of the year 2010 when the bore well at the Ruusmäe village took its last breath and supplied the last drop of water. Which meant no water in the dwel-ling houses, apartment blocks and the manor complex with the school, kindergarten, canteen and an accommodation establishment. The cold winter and excessive snow made the situation worse. Water was brought in a barrel, sauna

was available at Haanja on Fridays, laundry services were organised by the social workers of the rural municipality. In a couple of months it was clear that the old well cannot be fixed and a new one has to be made. But that is very ex-pensive, as the groundwater at Haanja Upland is almost 200 m deep and the ground is far from good for boring – there is a generous supply of smaller and bigger natural boulders. Boring could not be started before the summer set in. In August the work was completed and clean potable

water filled the pipeline, having flown through the most contemporary iron removal system. Now an old problem has been solved, too – quicksand used to get into the pumps. All the information about disturbances in the system is forwarded to a phone. Thanks to EIC the problem was solved in six months – which may seem a long time, but it included planning, the procurement, the detailed plan and construction work. Ruusmäe is a good example of good inter-agency work.

Fish welfare at the Loobu riverThe Loobu dam has made a nice lake on the Loobu river, but also lots of sediment has settled down due to it. The dam and the sediments were hampering fish, mainly the salmon species, to migrate and spawn within about a kilo-metre. The flooded former riverfront is shallow and prone to sediment. The riparian zone is filling in with larger aquatic plants as well.

The fish got a helping hand from the Environment Information Centre and the EU Cohesion Fund that initiated and supported removing sediment from the Loobu artificial lake, building a fish bypass, a fish spawn and installing a fish counter. The first and very valuable fish counter in the Baltic countries is fully automatic: it operates in the GSM-network and the data are forwarded to the research computer via a mobile phone. The energy source is an environmen-

tally friendly solar panel. The counter shows fish moving both upstream and downstream, the size of the fish and water temperature. Therefore it is possible to observe fish migration more thoroughly than by just standing on the riverbank and staring into water, also the counter gives good feedback about the efficiency of the fish bypasses. The facility at Loobu is the first one in the Baltic states for counting fish, but with financial support from EIC it will be possible in more rivers.

Eight sleeping beauties woken up at RaplaThe Vigala river flowing through Rapla countrytown has been maintained – the watercourse cleaned and the riverbanks renovated – since 2006. The work started at the centre of the town, with the part of the river next to the church being cleared and the shore path constructed. The next part was some distance away, at the passage where the river had multiple riverbeds, with swampy terrain, full

of coppice – at places it was hard to find the real riverbed at all. Now a definite bed for the river has been established, also one more kilometre of shore path, benches, informa-tion stands and a little pavillon. By 2011 the teams had moved to the eight ponds that are connected with the river. These little ponds, having immense potential as recreational areas, were like sleep-ing beauties. Some of them were totally eutrophic, some caused floods, some were polluted. To wake the beauties, the shores of the lakelets had to be cleared and the flow

between them and the river re-established. Dams by beavers, some beaver-chewed tree stumps and some dried out tree trunks are preserved. It is a chance for townsfolk to enjoy wildlife quite primal, almost right there in the town. In 2012 the work will continue. The five part project by the Rapla rural municipality is a good example on how persistant work with a vision can help enhance the envi-ronment of town. The river is of a refreshed value for the residents and the shore path is fondly called “a promenade” by the locals.

Vööla Sea breathing againThe Vööla Sea – a former sea bay – at Noarootsi has been the concern of the local residents for a long time. It would be nice, after all, if seaside people could go fishing and boating. But in the 1970s a group of men from the collective farm started fish farming in the Vööla Sea. Vööla was turned into a lake and just two small culverts were supposed to connect it with the big sea, ruining the natural environment in Vööla.

Fish farming died out, but the damage to wildlife was done. The lake became eutrophic, the water was stinking, the species died and it was not possible to fish or boat any more. On the initiative of local people living near the Vööla Sea and with the support by EIC the natural environment has been restored: the narrow culverts between the Vööla Sea and the Hara Bay were replaced with a wide steel pipe culvert and the channel was cleaned to remove obstacles and establish water circulation. The water level has risen to the sea level

indeed, and big fish have returned. Probably the biodiversity will be restored soon, and plants, animals and humans alike are happy with the improved environment. It is remarkable that the money needed for cost-sharing was collected by the local people themselves. The project is a wonderful example of cooperation on a wide basis – the local residents, the Environmental Board, EIC, the Ministry of the Environment, the local municipality, private enterprises and the third sector.

Foto: Tarvo Klaasimäe

Fotod: Aivo Hirmo Foto: Sirle Sule

Foto: Tõnu Jõgi

VEEMAJANDUSE PROGRAMM

3130

Keskkonnakorraldus ja energeetika Environmental management and renewable energy

Vilsandi seirejaam käib ajaga kaasasPiiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni ehk Genfi konventsiooni protokollide järgi peavad konventsiooniga ühinenud riigid seirama oma territooriumil välisõhu seisundit ning uurima õhusaaste mõju ökosüsteemide-le. Üleeuroopalisse õhu-uuringute võrgustikku kuuluvaid jaamu on Eestis kaks – Vilsandil ja Lahemaal – ning keskkonnakompleksseire vaatlusvõrgustikke samuti kaks: Saarejärvel ja Vilsandi saarel. Seega täidetakse Vilsandi jaamas kaht rahvusvahelist seireprogrammi ning seda võib üsna julgelt nimetada meie olulisimaks vaatlus-jaamaks, mis annab ülevaate Eesti keskkonnaseisundist, ent peegeldab oma saastefooni näitajatega hästi ka muutusi läänepoolses Euroopas. 2011. aastal õnnestus Eesti keskkonnauuringute keskuse juhitud projekti raames juba vananema hakanud infrastruktuuri tunduvalt värskendada. Nüüdisaegsema sisustuse sai fooniõhu seirejaama ja keskkonnakompleks seire vaatlusvõrgustiku tugilabor, kus muu hulgas on nüüd lõpuks võimalik veeproove nõuetekohaselt talletada. Projekti kaudu soetatud transpordivahendiga saab aga vaatlusjaamale mugavalt ligi, et seadmeid hooldada ja korraliselt kalibreerida.

Environmental monitoring station at Vilsandi Island updatedThe Convention on Long-range Transboundary Air Pollution, i.e. the Geneva Convention, requires the contracting states to monitor ambient air on their territory and research the effect of air pollution on ecosystems. There are two stations in Estonia that belong to the European network of monitoring air – Vilsandi and Lahemaa – and two complex environmental monitoring and surveillance stations – Saarejärve and Vilsandi. So the Vilsandi monitoring station belongs to two international monitoring programs and is surely our most important station, which gives an overview of the environmental situation in Estonia, but its data on background pollution also reflect changes in western Europe. In 2011 the Estonian Environmental Research Centre project successfully launched a project to update the infrastructure. The support laboratory for the monitoring network of background ambient air and complex environmental monitoring got contemporary equipment. Moreover, it is now possible to store the water samples as required. The vehicle that was a part of the project enables to get to the monitoring station to maintain the equipment and calibrate it according to schedule.

2011. aastal jätkusid KIK-is energeetika projektid, mis on seotud soojusmajan-duse kaasajastamisega ning tuulee-nergeetika investeeringutoetustega. Korraldati ka lisataotlusvoor, et CO2 heite kvootide müüginimekirja tarbeks selgitada välja katlamajade rekonst-rueerimise ja koostootmisjaamade ra-jamise uusi projekte. Keskkonnaprog-rammi projektide raames tehti uuring, mille käigus töötati välja integreeritud filtrite vaakumsüsteem ning soetati mitme suguseid seadmeid keskkonna-uuringute keskusele, Tallinna Tehnika-ülikoolile ja Eesti Geoloogia Keskusele.

In 2011 the projects related to updating heating networks and the investment grants to wind energy were continued. An extra applications round was organised to work out the list of boiler plants that need reconstruction and combined heat and power plants that are planned to be constructed. A study was carried out in the framework of the environ mental program to work out the vacuum system for integrated filters; also vari-ous gadgets were obtained for the Estonian Environmental Research Centre, the Tallinn University of Technology and the Geological Survey of Estonia.

Soomaa mets. Foto: Ingmar Muusikus

Foto: Erik Teinemaa


Väljamaksed keskkonnakorralduse ja energeetika projektidele 2011. aastal Payments for environmental supervision and renewable energy projects in 2011

Alamprogramm/programm | Subprogram/program

RIS taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks ning kaugküttevõrkude parendamiseks | GIS extended use of renewable energy sources for the generation of energy and reconstruction of district heating networksVälisõhukaitse ja energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine (kuni 2010), alates 2011 atmosfääriõhu kaitse | Protection of ambient air and reduction of negative environmental impact of energy industry (until 2010), since 2011 protection of ambient airTehnika (kuni 2010), alates 2011 keskkonnakorraldus Technology (until 2010), since 2011 environmental managementRIS investeeringud tuult energiaallikana kasutatavatele elektritootjateleGIS increase in the share of renewable electricityMaapõu | Earth crustKOKKU | TOTAL

Projekte | Projects

41

44

13

3

25126


3 289 517

2 492 489

1 295 704

693 821

392 7078 164 238

KESKKONNAKORRALDUSE JA ENERGEETIKA PROGRAMM

3332

Võhma ütles põlevkiviõlile selge „ei”Eestis, mis on sõltuvuses põlevkivist, meie mustast kullast, on teretulnud iga samm, mis vähendab põlevkivi tarbimist. Paljudes linnades töötavad katlamajad tänini põlevkiviõlil. Nii oli kuni 2010. aasta lõpuni ka Võhmas, kus põlevkiviõli levitas ebameeldivat lõhna ning kogu katlamaja töö oli ebakindel ja soojustorustiku energiakaod suured. Aga enam mitte: nüüdsest saavad võhmalased sooja hakk-puidust. Uue katlamaja ja hakkehoidla ehitamisest ja kogu linna soojustorustike renoveerimisest saadav kasu on märkimisväärne ning eesvedajate sõnutsi toimib süsteem isegi paremini, kui osati ette kujutada: esiteks on soojusenergia hind stabiilne ja odavam kui põlevkiviõlist saadava energia hind, teiseks pakub hakkpuiduvajadus tööd kohalikele elanikele, kusjuures kütteks tarvitatakse peamiselt halli leppa, mida muul otstarbel eriti ei kasutata. Kolmas pluss on katlamaja suurem töökindlus ning mõistagi on tähtis ka väiksem keskkonnasaaste, kuna kasutatakse puitu ja on vähenenud torustike soojuskaod. Uus katlamaja on täisautomaatne ning kõiki toiminguid on võimalik jälgida ja suunata arvuti vahendusel. Ainuke töö, mida tuleb teha, on kord päevas frontaallaaduriga automaatladu täis laadida.

Maavarade saatus on nüüd selgemÜks Tartu ülikooli geoloogiamuuseumi ülesandeid on pakkuda Lõuna-Eesti õpetajatele ja õpilastele praktilisi koolitusi Eestimaa geoloogia, sealhulgas maavarade kohta. Teadmisi pole aga kunagi liiast ning nõnda tekkis muuseumis mõte minna koos kamba õpetajate ja õpilastega uurima, kuidas eri ettevõtetes maavarasid kasutatakse ja mida neist toodetakse. Ettevõtted reageerisid üllatavalt erinevalt: osa keeldus kindlameelselt, osa soovitas rühma suurust vähendada, enamik oli aga rõõmsalt nõus. Ühe masu ajal seisma jäänud ettevõtte juhataja soostus näitama nii seisvat tehast kui ka karjääri. Kokku õnnestus käia viies maavarade tootmise ja töötlemisega seotud ettevõttes. Ehkki geoloogiat õpetatakse koolis vähe ja koolidel puuduvad õppekollektsioonid, oli kõigil osa-lejatel suur tahtmine saada lisateadmisi ja koguda ise näidiseid. Küsimusi sadas nagu oavarrest ning neile vastamiseks tuli isegi targematel end pidevalt täiendada. Ühe poisi seljakott sai kive puupüsti täis – võib vaid arvata, mis näo võisid teha tema vanemad, kui ta oma kivilaadungi kotist välja võttis ja riiulitele ladus.

Päike annab lastele soojaAlternatiivenergia hakkab Eestiski üha laiemalt kanda kinnitama. Tartumaa Kõrveküla lasteaed Päikeseratas õigustab nüüd oma nime igati, sest asutust haldava Raadi sihtasutuse eestvedami-sel paigaldati lasteaia hoone katusele nelikümmend vaakumtoru-päikesekollektorit ja üks suur tuulegeneraator. Päike kütab maja soojaks, tootes energiat maja küttesüsteemi jaoks, ning tuulest saab valgusenergiat, mis varustab majasisest elektrivõrku. Päikesest saadud soojust kasutatakse nii radiaatorites, põrandaküttes kui ka tarbevee ja lasteaia basseinivee soojendamiseks. Päikesest saadav kokkuhoid on märgav: uus küttesüsteem peaks katma 40% lasteaia soojus-energia vajadusest. Rahaline võit on umbes 11 000 eurot aastas. Tuulegeneraator toodab veidi üle 5% kogu elektrivajadusest ning sääst on 1000 eurot aastas. Mõlemad süsteemid on täisautomaatsed, päikeseküttesüsteemi toimimist reaalajas saab jälgida koguni interneti vahendusel aadressil solarthermalweb.com/leidi1/index.php, kus kuvatakse info toodetud soojuse hulga kohta ajahetkel, jooksval aastal ja alates süsteemi käivitamise algusest. Ühtlasi saame teada, kui palju on päikeseküttesüsteemi kasutades võimalik vähendada CO

2 heidet atmosfääri.

Kiikla küla, kaevandusveega kütmise katselava2000. aasta 22. veebruaril seisati Ida-Virumaal Sompa maa-alustest kaevandusest vett välja viinud pumbad ning kaeveõõned hakkasid täituma veega. Üksteist aastat ja üks kuu hiljem hakati taas vett kaevandusest välja pumpama, sedakorda mitte selleks, et hoida kaevandus kuivana, vaid saada Kiikla külla soojusenergiat. Õigupoolest on protsess lihtne: kuna maa all kaevandustes on vesi aasta ringi 6–8 kraadi soe, siis pumbatakse see ühest puuraugust maapinnale, kus see kulgeb mööda poolteisekilomeetrist toru, läbib soojusvaheti ning energiat ära andes läheb teise puuraugu kaudu tagasi maa alla. Maa alt saadava vee soojusest kasutatakse ära kaks-kolm kraadi, millest piisab, et kütta Kiikla küla kesk-küttesüsteemis olevaid maju. Kokkuhoid on tuntav: juba esimesel kütteperioodil oli soojuse hind (57,5 eurot MWh) peaaegu poole odavam kui seni küla kütnud kergkütteõli hind (108,6 eurot MWh). Mäetaguse valla ja KIK-i toel loodud uuendusliku soojustootmise süsteemi vastu on huvi ilmutanud naaberomavalitsused Illukal, Jõhvis ja Kohtla-Järvel ning ka mõni ettevõte. Kindlasti jälgivad ka paljud teised omavalitsused elevusega Kiikla küla arengut.

Võhma: definite “No” to shale oilEstonia depends on oil shale, our black gold, therefore each step to reduce consuming oil shale is welcome. In many towns the boiler plants still use shale oil. That was the case with Võhma as well – but the shale oil did not smell good and the operation of the boiler plant as a whole was not reliable, also the heat losses in the pipelines were remark-

able. Not any more: from now on the houses at Võhma get the heating from wood chips. The benefits of the new boiler plant and renovating the whole pipeline system of the town are remarkable and as the initiators say, the system operates even better than predicted: first, the price of the heating energy is stable and cheaper than for shale oil, second, the need for wood chips gives jobs to local people, also mainly gray alder is used,

and that is one of the few uses of this wood in general. The third advantage is the increased reliability of the boiler plant and it goes without saying the environmental aspects are relevant, as pollution has decreased due to using wood, and the heat losses in the pipelines were reduced as well. The new boiler plant is fully automatic, monitored and operated via a computer. The only daily job is for the front-end loader operator to load the automatic store facility.

Better appreciation of natural resourcesOne of the tasks of the Museum of Geology of Tartu University is to organise practical training for teachers and students in South Estonia on the geology of Estonia, inclu ding our natural resources. As you can never have too much knowledge, the museum staff had an idea to take a field trip with a group of teachers and students and take a

look at how different companies use the natural resources and what is produced of them. The companies’ reaction was surprisingly varied: some said just a stern “No”, some suggested a smaller group, but most agreed affably. The head of a company that had had to stop its operation during the economic recess agreed to show both the non-operating plant and the strip mine. All in all, the group succeeded in visiting five companies that produce and process natural resources.

Even though geology is not the main subject at school and there are no geological collections, the participants were eager for knowledge and collecting samples. There was a real outpour of questions and even the brightest heads had to do extra studies to answer all of them. The backpack of one of the boys got filled with rock – one can only guess how his parents might have reacted when he unloaded his treasures at home and placed them on the shelves.

Sunshine to keep children warmAlternative energy is more and more popular in Estonia. The nursery school Päikeseratas (“The Sun Disc”) at Kõrveküla, Tartumaa, is really up to its name now, as the Raadi Foundation, which is managing the institution, had 40 vacuum solar collectors and a big wind generator mounted on the roof of the building. The Sun heats the

house, generating energy for the heating system, and wind provides energy for the lights in the house. The warmth of the Sun is used in the heaters and floor heating, but also for warming the non-potable water and the water for the pool. The Sun helps to save a remarkable amount of money: the new heating system should cover 40% of the heating energy needed. That would make about 11 000 euros a year. The wind generator produces a little more than 5% of

the energy needed and that saves about 1000 euros a year. Both systems are fully automatic, it is even possible to monitor the solar heating system live in the internet, solarthermalweb.com/leidi1/index.php, where one can find information on the amount of warmth on the specific moment, during the current year and since the start of the system. At the same time we will get to know how much it is possible to reduce the CO

2 emissions to the atmosphere.

The Kiikla village: a test site for heating with mine water On February 22nd, 2000, the pumping of underground mine water at Sompa, Ida-Virumaa, was stopped and the mine cavities started to fill up with water. Eleven years and one month later pumping started again – not to keep the mine dry any more, but to get heating energy for the Kiikla village.

Actually the process is really simple: as the temperature of underground water is around 6–8 degrees all year round, it is pumped to the ground from one borehole to a pipe of 1.5 km, to flow through a heat exchanger, transfer heat and flow back underground through another borehole. About 2–3 degrees of warmth of the water from the underground is transferred – which is sufficient to heat the houses in the Kiikla village distant heating system. The price cut is remark-able: already during the first heating season the price of

heating (€ 57.5 MWh) went down to almost half the price of light heating oil (€ 108.6 MWh). The innovative heating system established with the support of the Mäetaguse rural municipality and EIC has been of interest to the neighbouring rural municipalities in Illuka, Jõhvi, Kohtla-Järve and some enterprises as well. There are more rural municipalities to follow the develop-ment of the Kiikla village for sure.

Foto: Mare Isakar

Foto: Avo Põder

Foto: Eero HanikatFotod: Jana Pavlenkova

KESKKONNAKORRALDUSE JA ENERGEETIKA PROGRAMM

3534

JäätmekäitlusWaste management

Prügilate sulgemine käib meil nutikaltAlates 2009. aastast on endisaegsete prügimägedega, nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügila-tega lõpp. Veelgi enam: juba aasta pärast, 2013. aasta juuli keskpaigaks peavad kõik need prügilad olema ka korrastatud: jäätmed koondatud ja tihendatud ning kaetud haljastuse või muu säärasega. Abiks on Ühtekuuluvusfondi spetsiaalne meede. Ainuüksi 2011. aastal suleti või korrastati fondi toetusel 19 prügilat üle Eesti. Näiteks Rakveres tuli sulgeda Ussimäe prügila. Rakvere linnavalitsuse algatatud projekt on geniaalne näide nutikuse ja koostöö kohta: enamik prügikeha katte- ja tasanduskihtidest saadi linna reoveekogumisala ehituse käigus tekkinud pinnasest, seega kasutati ühe projekti jäätmeid teise ehituseks. Suur osa kasvupin-nasest tarniti aga piirnevalt jäätmekeskuse ehituselt. Kaks kärbest ühe hoobiga: ühtaegu kokkuhoid ja keskkonnahoid. 2011. aasta mahukaim töö võeti ette Pärnus asuvas Rääma prügilas, kus tuli sulgeda ja korrastada ligi 20 hektari suurune maa-ala. Jällegi tuleb kiita tegijate nutikust: kuna Rääma prügilas tekib aastas umbes kaks miljonit kuupmeetrit prügilagaasi, otsustas OÜ Paikrerajada prügilagaasil töötava elektri- ja küttejaama. Energiat peaks jaguma 15 aastaks.

Landfills are closed smartlyThe year 2009 marked the end for traditional landfills, the municipal waste disposal sites that were not up to the re-quirements of the regulations. Even more: in a year already, by mid-July 2013 all these landfills have to be covered and maintained: waste has to be compressed and compacted and covered with vegetation. The special measure of the EU Cohesion Fund will help. In 2011 alone, 19 landfills all over Estonia were closed or

maintained with the support of the Cohesion Fund. In Rak-vere, for instance, the Ussimäe landfill had to be closed. The project, initiated by the Rakvere municipality, is a brilliant sample of smart cooperation: most of the layers needed to cover and smooth the landfill were obtained from the construction site of the waste water collecting area for the town, which means what was left over in one site was used for another. Most of the soil for vegetation came from the waste centre in the neighbourhood. Two-in-one: economy and environmental care.

The most extensive work in 2011 was undertaken in the Rääma landfill at Pärnu, where the territory to be closed and maintained was almost 20 hectares. Again the smart ap-proach of the team has to be praised: as the Rääma landfill released around two million cubic meters of landfill gas per year, the OÜ Paikre (Ltd) decided to construct a combined heat and power plant to utilize the gas. The energy supply should last for 15 years.

Ühtekuuluvusfondi meetmest lõpetati 2011. aastal neli prügilate sulgemise projekti, millest olulisim ja mahukaim oli Pärnu Rääma prügila sulgemine. 2011. aasta lõpu seisuga oli menetluses veel kolm uut sulgemise projekti. Kesk-konnaprogrammist rahastati kokku 11 projekti, kõige arvukamalt oli tavajäät-mete projekte, samuti ohtlike jäätmete käitlemise projekte. Näiteks valmis ohtlike jäätmete käitlemise alamprog-rammi raames meditsiinijäätmete kah-jutustamiskeskus Ida-Viru keskhaiglale. Kokku käideldi 2011. aastal ligi 17 tonni ohtlikke jäätmeid.

In 2011 four landfill closure projects were finished with the help of the EU Cohesion Fund measure, the most relevant and extensive being the Rääma landfill at Pärnu. At the end of 2011 there were still three more landfill closure projects to process. The total of 11 pro-jects were financed form the environmental program, the municipal waste management projects being the most numerous, also those for hazardous waste. For example the centre for rendering medical wastes for Ida-Viru Central Hospital as a part of the hazardous waste management sub-program. In 2011 almost 17 tonnes of hazardous waste was dealt with.

Foto: Ardo Kaljuvee

Piirissaarel on prügiga selged loodPiirissaar asub otsekui vanajumala selja taga ning aja kulg ja probleemidki tunduvad seal olevat teistsugused kui tegusal mandrirahval. Ometi elavad sel väikesaarel inimesed, kelle igapäevased mured on niisama argised, ent tähtsad kui mujalgi tsivilisatsiooni rüpes. Mõneti on olukord siiski erinev. Kui näiteks tallinlane jalutab maja nurga taha, et panna oma olmeprügi konteinerisse ja paar kvartalit edasi saab lahti ka oma pakendijäätmetest, siis Piirissaare elanikud on oma senise elu elanud nii, et kõik tekkinud jäätmed on tulnud vedada mandrile. Samuti polnud sel Peipsi järves asuval saarevallal jäätmekava. Ajapikku sai nii valla elanikele kui ka -töötaja-tele selgeks, et nii see asi enam edasi kesta ei või. Kohtki oli olemas – endise töökoja ladu, kuhu rajada nüüdisaegne jäätmejaam koos kõigi vajalike seadmetega, nagu hüdrotõstuk ja jäätmepress, samuti veoauto jäätmete kogumiseks saare kolmest külast. Ehkki projekti kirjutamine oli väikesele kogukonnale paras katsumus, jõuti ikkagi sihile ning 2011. aastal saadi jaam valmis. Palju tööd seisab siiski veel ees: nii alalised elanikud kui ka suvilaomanikud tuleb harjutada jäätmejaama kasutama.

Piirissaare has got it sorted out with garbagePiirissaare Island in Lake Peipus is like a faraway land and it seems as if time flows differently and even the problems are different from the ever-busy continental folk. Nevertheless the residents of the little island live there, and their everyday worries are as common and relevant as elsewhere in the civilisation. Some aspects differ, though. The citizen of Tallinn, for

example, takes a little walk behind his house to put the household waste to the container, and a couple of houses further to throw away the cartons and packages, but it has been quite different for people at Piirissaare – until now all the waste was transported to the mainland. Neither did the island’s rural municipality have their waste management plan. It became more and more clear both to the residents and the employees of the rural municipality that it was not possible to go on like that. Even a suitable location was there – the warehouse of a previous maintenance shop –

and ready for establishing a modern waste recycling centre with all the necessary equipment, like a hydrolift and waste press, also a truck for collecting waste from the three villages on the island. Although the project-writing was quite an ordeal for the little community, the aim was achieved and in 2011 the facility was ready. There is still much to be done, though: the permanent residents and summer cottage owners need to be trained to use the waste recycling centre.

Foto: Vitali Trots


Väljamaksed jäätmekäitluse projektidele 2011. aastal | Payments for waste management projects in 2011


ÜF põlevkivitööstuse nõuetele mittevastavate prügilate sulgemine ja korrastamine CF closure and redevelopment of non-conforming oil-shale industry landfillsÜF nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate sulgemine CF closure of non-conformimg non-hazardous waste landfillsÜF jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine CF management and development of waste collection, sorting and recyclingÜF ladestusalaga jäätmekäitluskeskuste ladestusala laiendamineCF extension of the landfill areas of waste treatment centres with landfill areasTavajäätmete käitlemine | Non-hazardous waste managementOhtlike jäätmete käitlemine | Hazardous waste managementKOKKU | TOTAL

Projekte | Projects

2

15

18

1

106

42


12 713 986

8 735 134

4 415 540

845 187

301 725137 567

27 149 140

JÄÄTMEKÄITLUSE PROGRAMM

3736

Keskkonnateadlikkus Environmental awareness

Asjast saab asjaJust selline oli mulluse Sänna kultuurimõisa korraldatud uue eluga asjade konkursi hüüdlause. Õigupoolest see polnudki konkurss, pigem ideede kogumine ja jagamine: taheti anda soovitusi, mil moel vanu asju uuesti tarvitu-sele võtta. Maal on alati rohkem ise tehtud kui linnas ja vajalikke asju juppidest kokku pandud. Võrumaal tehti veel neli-viiskümmend aastat tagasi enamjagu tarvilikke asju ise kodus. Kui poekraam muutus kättesaadavamaks, hoiti ikka kõikvõimalikke asju, ka katkisi ja kulunuid, pööninguil ja aitades alles: äkki läheb kunagi tarvis! Nüüdseks ei ole inimesed, kes oskavad vanadest asjadest uut ja tarvilikku meisterdada, arvatavasti veel päris ära kadunud, aga neid annab tikutulega otsida. Sänna kultuurimõisa projekt püüdis lahtiste kätega inimesi oma kraamiga välja meelitada ja teistele ideedega eeskujuks tuua. Eelmiste põlvede varusid võiks ju taas väärikalt kasutada. Ega inimesed teinudki neid asju eraldi konkursi jaoks, vaid olid juba varem meisterdanud: enda ja pere rõõmuks ja tarbeks. Headest ideedest on koostatud rändnäitus ning neid saab näha ka veebis aadressil http://kultuurimois.kultuuritehas.ee/blog3/?p=1.

A thing is a thingThat was the slogan for the contest of finding new life for things, organised by the Sänna culture manor last year. Or actually it was more like collecting and disseminating ideas: to advise how old things can be used again. Countryfolk with their hands-on approach have always been more creative about necessary things. At Võrumaa most of the things needed were made at home some forty-fifty years ago – not so long ago. Even when the shop items were more available, most things, including old and worn out, were still stored in the attics and sheds: one never knows what might come handy one day! Probably the creative people good at making the new and necessary, using old things for it, are not totally extinct, but it is quite hard to find them. The Sänna Culture Manor project tried to lure the skilled people out and present them as an example of creative ideas. The riches of the previous generations could be used with dignity, after all. The things in the contest were not made for the contest, actually – they had been made earlier to be used with joy by the family and the craftsman. The good ideas can be seen in an exposition that will go to different places, also in the web http://kultuurimois.kultuuritehas.ee/blog3/?p=1.

39

Fotod: Liis Keerberg

Luhakõrsik (Lestes sponsa). Foto: Lea Tammik

Keskkonnateadlikkus on valdkond, mis on Eestis muutunud iga aastaga üha populaarsemaks. Keskkonnaprogram-mi toetusel korraldati üritusi nii lastele kui ka täiskasvanutele. Lasteüritusi oli kokku ligi 2300, milles osales umbes 210 000 inimest, täiskasvanute üritus-tel osales umbkaudu 40 600 inimest. Peale selle anti välja mitmesuguseid trükiseid (õpimapid, raamatud, voldi-kud, ajakirjad), korraldati mitu kam-

paaniat, lavastati tele- ja raadiosaateid ning viidi ellu muid tegevusi. Euroopa regionaalarengu fondi toel plaanitakse ehitada või renoveerida õppehooneid, kus häid ideid teoks teha ja anda või-malus uute ideede arenguks: looduse-ga sinasõbraks saamine algab ju maast madalast!

Environmental awareness has become more and more popular in Estonia. The environmental program sup-ported events for both children and adults. There were almost 2300 children’s events with around 210 000 par-ticipants and around 40 600 participants in the events for adults. Also several publications (study portfolios, books, booklets, magazines) were printed, a number of campaigns organised, TV and radio programs prepared and other activities organised. With the support from the ERDF some educational facilities are going to be constructed or renovated – where some good ideas could find their way to life and a chance would be given to develop new ideas: being on good terms with nature begins from the very first years of one’s life!

Väljamaksed keskkonnateadlikkuse projektidele 2011. aastal | Payments for environmental awareness projects in 2011

Keskkonnateadlikkust suurendavad teavitustegevused, uuringud ja kampaaniad Activities, research and campaigns aimed to increase environmental awarenessKeskkonnahariduslik aktiivõpe | Active learning in environmental educationERF keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamineERDF development of the infrastructure of environmental educationKeskkonnateadlikkuse maakondlik programmEnvironmental awareness regional programmeESF keskkonnahariduse arendamine | ESF development of environmental educationKeskkonnateadlikkus, keskkonnateavitus ja avalikkuse kaasamine otsustusprotses-si (kuni jaanuar 2009) | Environmental awareness, environmental information and inclusion of public into the decision-making process (until Jan 2009)Keskkonnahariduse alane koostöö ja täienduskoolitus (kuni jaanuar 2009) | Coope-ration and complementary tuition in environmental education (until Jan 2009)Rahvusvaheline koostöö | International cooperationKeskkonnateadlikkus, keskkonnasõbralik käitumine ja säästlikud tarbimisharjumused (kuni jaanuar 2009) | Environment-healthy behaviour and sustainable consumer habits (until Jan 2009)Keskkonnateadlikkus, keskkonnaharidus ja elusloodus õpiprotsessis (kuni jaanuar 2009) | Environmental awareness, environmental education and animate nature in study process (until Jan 2009)KOKKU | TOTAL

Projekte | Projects

118

12112

381

13

1

11

5

634


1 611 861

952 749919 826

786 819

65 96444 242

6 551

6 1432 580

2 189

4 398 923


KESKKONNATEADLIKKUSE PROGRAMM

38

Prügihunt õpetab prügi sortima Sel aastal oma 10. sünnipäeva tähistav Prügihunt on vahva ja aktiivne tegelane, kes teeb prügisorti-mise põhitõed selgeks nii suurtele kui ka väikestele. Igal aastal keskendub Prügihunt mõnele aktuaal-sele jäätmetega seotud teemale ja võtab oma südameasjaks sellest inimestele rääkida. Igasügisese reklaami- ja meediakampaania raames korraldatakse vahvaid võistlusi ja lustlikke keskkonnaüritusi. Reklaamide, jäätmeinfotundide ja korteriühistutele peetavate loengute raames jagatakse teadmisi keskkonnahoidliku käitumise ja prügi sortimise võimaluste kohta. Koos jäätmeinfolavaga rõõmustab Prügihunt ka lasteaia- ja koolilapsi, tutvustades toredate vest-luste, mängude ja võistluste abil keskkonnasäästlikku tarbimist ning jäätmete sortimist. Eriti suure õhinaga ootavad Prügihunti ja jäätmeinfolava külla lasteaialapsed, nii eesti- kui ka venekeelsed. Kogu prügisortimise kunstist on pikemalt kirjutatud Prügihundi veebilehel www.tallinn.ee/pry-gihunt, kus ta hoiab lugejat kursis vajaliku info ja prügiuudistega. Tallinna keskkonnaameti loodud ettevõtmist iseloomustab järjekindel teavitustöö, professionaalsed kampaaniad ja tähelepanu igapäevateemadele.

Rõivatööstuse pahem poolJuba üsna MTÜ ReUse tekstiili- ja rõivatööstuse keskkonnaprobleemide teavitamise projekti algul sai selgeks, et Eestis on keskkonnaga arvestamine ettevõtluses veel nišiteema. Mujal maailmas võrreldakse seda suundumust globaliseerumise ja e-kommertsiga, mis muudavad ettevõtlust läbi ja lõhki. Kiirmoe teke 1990. aastate alguses tingis selle, et tuli pakkuda odavaimat toodet kiireima ajaga, seega leida kõige odavam kangas, lihtsaim lõige ja odavaim allhankija. Selline suhtumi-ne on põhjustanud hulganisti probleeme tootmistsükli igas etapis. Seda teadmist tuleb levitada ka Eestis. Projekti lähtealus on teavitustöö veebilehel www.reuse.ee, kuhu on lisatud videoklippe ja viiteid välismaistele allikate-le. Portaal pakub võimalust jagada ja saada infot nii tootmis- kui ka tarbimisjääkide kohta, mida oleks võimalik taaskasu-tada uue tootmisressursina. Projekti käigus on saanud märksa selgemaks, mis probleemid tuleb lahendada, et jääkidest võiks saada kasulik kraam. Veebikeskkond on äratanud suurt huvi nii Eestis kui ka Lätis ja Põhjamaades ning projekt jätkub suure hooga.

Waste Wolf teaches sorting wasteThe Waste Wolf will have the 10th birthday this year – a cool and active character to explain the basic principles of sorting to both adults and kids. Each year the Waste Wolf focuses on some relevant issue of waste management and makes a point of talking about it to people. Each autumn there is a media and advertising campaign with cool competitions and joyful environmental events. Adverts,

briefings on waste disposal and lectures to apartment associations are the framework for disseminating informa-tion on environmentally friendly behaviour and possibilities of sorting waste. The Waste Wolf even has an information stand about waste, which is very welcome with kids in kindergarten and pupils at schools, as it gives a better idea of environmentally friendly consumption and sorting waste. The Waste Wolf is most popular among kindergarten kids, loved both by

Estonian and Russian speaking children. The skills of sorting waste have been described in detail on the Waste Wolf website www.tallinn.ee/prygihunt, which keeps the reader updated with the information and shares news on waste. The events of the Tallinn Environmental Board are characterised by consistent work to inform people, professional campaigns and attention to daily issues.

The dark side of the clothing industryWhen the NGO ReUse started their information project on the environmental problems of the textile and clothing in-dustry, it was clear from the very beginning that for Estoni-an companies environmental issues were not a mainstream concern. In the rest of the world the trend is compared to globalization and e-commerce that thoroughly change business activities. The concept of Fast Fashion at the beginning of the 1990s focused on providing the cheap-est product as fast as possible, which means finding the

cheapest cloth, the least complicated cut and the cheapest subcontractor. The attitude has caused plenty of problems in each step of the production cycle. The knowledge and information has to be spread in Estonia as well. The starting point to the project is information on the website www.reuse.ee, with videos and references to foreign sources. The portal provides opportunities to share and get information about both production and consumer waste that could be re-used as a resource for new produc-tion. The project has mapped many of the problems that need to be solved in order to make waste useful again. The website has sparkled interest in Estonia, Latvia and

the Nordic Countries and the project is go-ing on successfully.

Puhates tuleb osata käitudaIda-Virumaa kaunid liivarannad Soome lahe ja Peipsi järve ääres meelitavad suviti puhkajaid kogu Eestist ja välis-maaltki, eriti aga kohalikest tööstuslinnadest. Paraku on inimene sageli mugav ja hoolimatu: paljud sõidavad sõidukiga otse liivaluidetele, võtavad lõkke tegemiseks maha puid või teevad põuaajal lõket otse metsa all. Ida-Virumaa omavalitsuste liit otsustas sellele otsustava lõpu teha. Mullu suvel käisid kolm koolitatud tea-vitajat 22 puhkepiirkonnas ringi, jälgisid inimeste käitumist ja teavitasid neid valedest teguviisidest, selgitades konkreetselt, mille vastu on puhkajad eksinud ja kuidas nad loodusele kahju teevad. RMK, keskkonnaamet ja keskkonnainspektsioon tegid kogutud teabest kokkuvõtted ja esitasid ettepanekud, kuidas otstarbekalt korral-dada puhkemajandust. Projekti käigus selgus, millistesse paikadesse tuleks lisada infotahvleid ja suunavaid või keelavaid märke, ning kõik vajalikud tähised said paigaldatud. Suve lõpuks harjusid puhkajad seirajate ja nende tähelepanekute ning soovitustega. Tuleb tõdeda, et ini-meste teavitamine õiguspärasest käitumisest annab tulemusi siis, kui seda tehakse järjepidevalt – nii muutub loodust hoidev käitumine harjumuseks.

Welcome to the beach – but behave!The spectacular sandy beaches on the shores of the Gulf of Finland and Lake Peipus attract holidaymakers all over Estonia and abroad, but the beaches are especially popular among the residents of the local industrial towns. Unfortunately the human race is often overly fond of comfort and inconsiderate as well: there are many who drive to the sand dunes, fell trees to get firewood for their campfires or light their fires right in the forest, even though it is dry and inflammable. The union of municipalities of Ida-Virumaa decided to put an end to this practice. Last summer three trained persons made rounds in 22 recreational areas, observed people’s behaviour and informed them about what had been done wrong, explaining explicitly what rules had been broken and what damage had been done to wildlife. The State Forest Management Centre, Environmental Board and Environmental Inspectorate summarized the information obtained and made suggestions on how to better manage recreational activities. The project clarified the need for information stands, public information and prohibition signs; all the necessary visual information was installed. By the end of the summer the holidaymakers got quite used to the surveillance persons, their advice and suggestions. To conclude: informing people about lawful activities will bear fruit only when it is done on a regular basis – then it becomes habitual to behave in nature friendly ways.

Foto: Urve Erikson

Peipsi, Kauksi rand. Foto: Ingmar Muusikus

Foto: Tallinna keskkonnaamet

Foto: Mark Raidpere

KESKKONNATEADLIKKUSE PROGRAMM

4140

Metsandus Forestry

Keskkonnaprogrammi metsandu-se programmis jaoks oli aasta 2011 niisama edukas aasta kui eelmine. Aasta jooksul alustati 18 projekti ning lõpetati 5 projekti. Projektide raames peeti 11 metsanduskonverentsi, mil-lest võttis osa üle 800 huvilise. Niisa-ma arvukalt korraldati teavitusüritusi ja kampaaniaid, peale selle anti välja kaks metsandusõppe DVD-d ja viis metsandustrükist.

For the environmental forestry program the year 2011 was as successful as the previous one. During the year 18 projects were started and 5 were finished. 11 forestry conferences were held with more than 800 participants. The number of campaigns and events disseminating information was about the same, also two DVDs on studies of forestry and five publications on forestry were produced and published.

Tugevate metsapuude kaitseksMullu, elurikkuse aastal oli palju juttu sellest, kui tähtis on hoida eluslooduse mitmekesisust. Vähem on mõtisk-letud selle olemuse üle: miks siis loodus on nii mitmekesine? Vastus on tegelikult lihtne: mitmekesisus tekib kasvuolude ja geneetilise materjali ehk geenide koosmõjul. Kahjuks on inimene läbi aegade langetanud metsas enda tarbeks kõige ilusamad ja tugevamad puud, mõtlemata sellele, et just kõige võimsamad võiksid panna aluse uutele puupõlvkondadele. Ka metsapuude kohta kehtib sama põhimõte mis eluslooduse, sh inimeste puhul: tervete järglaste saamiseks on tähtis geneeti-line mitmekesisus. Pealegi on metsapuud metsaökosüsteemis olulisimad eluslooduse komponendid ja nende pärilikest omadustest olenevad nii puude kuju, suurus kui ka vastupidavus kahjustustele. Eesti maaülikoolis koostatava metsageneetiliste ressursside hoiu strateegia siht ongi säilitada väärtuslike omadustega puistuid nende algsel kasvukohal. Selleks majandatakse neid alasid nii, et uus metsapõlv tekiks vaid samal alal kasvanud puude järelkasvuna. Tähtis on alles hoida nii majanduslikult väärtuslikke puistuid kui ka looduskaitse mõttes oluliste kõvalehtpuude väärikamaid populatsioone.

In defence of strong trees in the forestLast year, which was the International Year of Biodiversity, much discussion was devoted to the relevance of variety in wildlife. Less time has been given to thinking about the basics: why is wildlife so diverse? The answer is simple: diversity is created as a combined impact of habitat conditions and genetic material or genes. Unfortunately the man has been felling the most beautiful and sturdy – without consideration of those trees potentially being the most powerful ones as the foundation for new generations of trees. But the general principle valid for biota, including the man, applies to trees in the forest as well: to get healthy offspring, genetic diversity is paramount. Moreover, trees are the most important biota components in the forest eco-system and the genetic characteristics determine the shape, size and resistance of trees. The strategy of preserving the genetic resources of forests that is being compiled in the Estonian University of Life Sciences, aims precisely at keeping valuable forest stands at their original location. Therefore the areas are managed so that the new forest generation would grow under the canopy. It is important to preserve both economically valuable stands and deciduous hardwood stands relevant for nature protection.

Metskits (Capreolus capreolus). Foto: Ingmar Muusikus


Foto: Tiit Maaten

Väljamaksed metsanduse projektidele 2011. aastal | Payments for forestry projects in 2011


Metsandus | ForestryJahindus | Game management KOKKU | TOTAL

Projekte | Projects

511667


3 621 070216 032

3 837 102

METSANDUSE PROGRAMM

4342

Uued teadmised ulukite elustUlukeid on meie metsades KIK-i toel sihipäraselt uuritud alates 2006. aastast. Keskkonnateabe keskus on koos-töös teadlastega korraldanud ligi 40 uuringut, enamik neist pikaajalised. Luubi all on olnud suur- ja väikekiskjad, sõralised, poolveelise eluviisiga imetajad ning jahilinnud, ent ka loomade parasiidid ja teised haigustekitajad. Huntide puhul on uurijaid huvitanud eelkõige geneetiline mitmekesisus. Uuringud on näidanud, et seis on hea: populatsioon on mitmekesine ja avatud – just see on elujõulise asurkonna pikaajalise püsimise eeldus. Muu hulgas on leidnud kinnitust, et meie metsades luusivad ringi ka hundi ja koerte hübriidid. Mitmed loomad on teadmiste kogumise nimel saanud kaela telemeetrilised jälgimisseadmed. Tipu uurimis-alal uuritakse nõndaviisi ilveseid: nende elupaiga kasutust ja mõju saakloomade populatsioonidele. Metskitse puhul pakub uurijatele huvi peamiselt nende arvukus ja elupaigamuutused eri aastaaegadel. Viimasel ajal on huviorbiiti sattunud metssiga: kuna metsanotsusid on praegu palju, võivad seeläbi ohtu sattuda paljud maas pesitsevad linnuliigid, näiteks metsised. Võimalikke pesarüüstajaid püütakse tabada pesade lähedale paigutatud kaameratega.

More knowledge of the life of wild animalsThe animals of our forests have been studied with the support by EIC since 2006. The Estonian Environment Information Centre and Estonian researchers have organised almost 40 studies, most of them long-term. Big and small predators have been in focus, also the cloven-footed, the semi-aquatic mammals and our game birds, but also their parasites and other pathogens. As for wolves, the researchers have first and foremost been interested in their genetic diversity. The research shows that the current situation is quite good: the population is varied and open – which is the main factor for any vital population. Among other things proof has been found that there are hybrids of dogs and wolves roaming our forests. Several animals have got telemetric surveillance devices for obtaining new data. At the Tipu research area the lynx population is observed – how they behave in their habitat and how it influences the populations of their prey animals. The main interest of researchers in roe-deer is their number and changes of habitat in different seasons. The most recent concern is the wild boar: as they are numerous, they might be a hazard for ground-nesting birds, like the capercaillie. It is hoped to identify the possible nest predators with the help of cameras near the nests.

Foto: Sandra Kübarsepp

Foto: Jüri Pere

Mets tuli Haapsalu linnaMullusel rahvusvahelisel metsa-aastal kandis metsapealinna tiitlit seni pigem merelinnana tuntud Haapsalu. Metsanädalaks püstitati piiskopilinnuse hoovile puidust laevamast, mis metsapealinna lipu kandjana ühendas nii tavapärase laevaehituse, puidutöö kui ka kõrgete mastipuude idee. Metsanädala traditsioonilistel istutustalgutel erametsades üle Eesti osales umbes 600 inimest, kes istutasid ligi 70 000 puud. Riigimetsa istutuspäeval osales koos õpetajatega 4500 istutajat 110 koolist. Ühiselt pandi kogu Eestis 70 hektaril kasvama üle 200 000 taime. Laupäevasel linnarahva metsapäeval oli linnuseõues vaadata palju huviväärset, mõndagi sai ise proovida, nii meelt lahutada kui ka asjalikku nõu küsida. Oma väljapanekud olid RMK-l ja Erametsaliidul, kes ühtlasi andsid head nõu. RMK telgis sai veeta aega meisterdades ning mängida metsamängu ja kuulata linnuhääli. Metsapäeval võis Haapsalu lossiplatsil imetleda traditsioonilisi puidust veesõidukeid. Puulaevaselts Vikan demonstreeris lossiplatsil madalapõhjalist ruupa ning Tartu lodjakoja rahvas näitas, kuidas ehitatakse lotja ja keedetakse tõrva. Lodjameeste juures peeti ka puude saagimise, lõhkumise ja ladumise võistlus.

Forest came to HaapsaluLast year, which was the International Year of Forests, our forest capital was Haapsalu, a town which has been more known as a seaside resort. A wooden ship mast was erected in the courtyard of the Haapsalu Castle – as the pole for the flag of the forest capital it united the idea of traditional shipbuilding, woodwork and tall trees suitable for masts. The traditional united tree planting activity in Estonian private forests involved about 600 people, who planted almost 70 000 trees. During the day for planting in the state forests there were 4500 students and teachers from 110 schools. So the total of 200 000 plants got their roots into soil on 70 hectars all over Estonia. Saturday was dedicated to forest and organised for townsfolk to see a lot of interest – several things could be tried by people, entertain-ment was provided and also good advice, if needed. There were expositions by different stakeholders to give advice on different issues, as well as a tent for some hands-on activities, there was a forest game and the visitors could listen to bird songs. The Castle Square exhibited traditional wooden watercraft. The Wooden Boat Society Vikan showed a wooden flat-bottom boat, and the people from Tartu barge society demonstrated how a barge is made and tar boiled. At the barge-men site a competition for sawing, split-ting and piling up firewood was organised.

Põder (Alces alces). Foto: Ingmar Muusikus Metskits (Capreolus capreolus). Foto: Ingmar Muusikus

METSANDUSE PROGRAMM

4544

Kalandus Fishery

Forellide uus kodu Vodja jõesVodja on Kesk-Eesti väike jõgi, kust suuri kalu saadakse harva. Kalaliikegi on seal vähevõitu: vaid forell, haug ja trulling. Omaaegsed „maaparandajad” on muutnud selle kunagise kaunilt lookleva, veerohke ja allikalise jõekese kiretuks numbriks kuivendussüsteemide eesvoolude nimestikus. Kuid jõgi pole alla andnud ning viimasest süvendamisest möödunud 60 aasta jooksul on loodus isegi veidi taastunud. Seetõttu otsustas SA Eesti Forell Vodja jõele appi tulla. Töid tehakse sammhaaval: väike lõik korraga, aga seda põhjalikumalt. Kilomeetritest olulisem on see, et igas lõigus saaks jõe potentsiaal parimal moel ära kasutatud. Mõni koht on kui loodud kärestikuks, teine kudealaks. Veidi eemal on tarvis voolusuunajat, teisal tahab jõgi ise setteid koguda. Tekkivad elu- ja varjepaigad on tähtsad kõigile kaladele, kivine-kruusane põhi aga väärt elupaik paljudele veeorganismidele. Teadusuuringud näitavad, et uutel koelmutel on noorforellide arv suurenenud. Sirgudes rändavad kalad siit elama allavoolu asuvatele Pärnu jõe kärestikele. Osa neist tuleb aga kindlasti tagasi, et jätkata looduse ürgset ringkäiku. Inimene võib selle kõik rikkuda või siis aidata sel taastuda.

Mida forell tahab?Forell pakub inimesele mitut moodi huvi: ta on üks maitsvamaid püügikalu, puhta vee indikaatorliik ja meie alade ürgne asukas, kes on inimtegevuse tõttu paljudes kohtades ohtu sattunud. Seepärast tasub tema heaolu nimel pingutada. Eesti esimene tehiskoelmu rajati 1999. aastal Võlingi ojale. Kuna forellid võtsid uue pesapaiga omaks, on neid hiljem rajatud veel kümneid. Ehkki pealtnäha kõik sujub, kala liigub ja koeb, on meil siiski selgelt liiga vähe teadmisi koelmute toimimise kohta. 2011. aastal alustas SA Eesti Forell mahukat kaheaastast teadustööd, võrdlemaks tehislike kudeala-de toimimist looduslikega, et saada teada, kuidas ehitada veelgi paremaid koelmuid. Nüüdisaegseid geenitehnoloogia võimalusi kasutades tehakse kindlaks ka kalade päritolu. Samuti uuritakse neid jõelõike, kus alles plaanitakse koelmuid rajada. Siis on hiljem samas kohas kordusuuringut tehes muudatused eriti hästi näha. Praegu on põhjalikest tulemustest veel vara rääkida, ent näib küll sedaviisi, et tehiskoelmud ei jää looduslikele palju alla. Geenianalüüs näitab ku-dealade tõhususe kõrval sedagi, kui erinevad on eri piirkondade forelliasurkonnad, andes olulist teavet, mida kalade asustamise puhul silmas pidada.

The new home for salmons on The Vodja riverThe Vodja is a rivulet in Central Estonia, and big fish are seldom caught there. The various species of fish are also rare: just the trout, pike and loach. The “melioration” of the past days has turned the spectacular winding rivulet full of water and springs into a mere number in the inventory of melioration systems. But the river has not given up and during the 60 years that have passed since the last excava-

tions the landscape has done some recuperation on its own. Therefore the Foundation Eesti Forell (Estonian Trout) decided to come and help the river. Work is done step-by-step: a small passage of river at a time, but thoroughly. It is not the kilometres that count – the potential of the river in each passage has to be brought out and made best use of. Some are naturally meant to be rapids, some spawning sites. A little downstream the flow needs to be directed, in some places the river needs to collect sediments. The habi-

tat and shelter that have been created are important for all fish, the gravel riverbed is a valuable habitat for several aquatic organisms. Scientific research shows that the new fish spawns have seen growth in the number of young trout. As they grow, the trout travel downstream to the rapids of the Pärnu river. Some of them will return to continue the old circle in nature. The man is able to ruin it – or help to reverse things and contribute to the recovery.

What does a trout want?The trout is of interest to people in many ways: it is one of the tastiest food fish, an indicator species of pure water and a primal species in our area, who has become endan-gered in many locations due to human activities. That is why it is worth an effort to help it. The first man-made fish spawn in Estonia was constructed on the Võlingi rivulet in 1999. As the trout were happy about their new spawning

ground, dozens have been made later. Although every-thing seems fine below the surface – the fish are moving and spaw ning –, we still clearly lack deeper knowledge on how the fish spawns work. In 2011 the Foundation Eesti Forell (Estonian Trout) started an extensive two-year research to compare the man-made spawning grounds to natural ones to find out how to build better ones. Modern gene research enables to find out the origin of the fish as well. Also the parts of rivers

planned for new fish spawns will be studied. Then it will be possible to observe changes after the next studies will have been carried out at the same place. It is too early to speak about thorough results yet, but it looks as if the man-made spawning grounds are not much worse than the natural ones. Gene analyses is good for not only indicating fish spawn efficiency, it also shows the differences of trout habitat in different areas – which is relevant when inhabiting fish.

2011. aastal läksid kalanduse valdkon-nas hoogsalt käima forelli kudealade taastamise ja rändetõkete kõrvaldami-se projektid, tegijateks MTÜ-d ning SA Eesti Forell. Mullu said toetust viis selle valdkonna projekti, lisaks nende tööde tõhususe uuringu projekt. Uuringu põhjal selgitatakse, kas forellile sobi-vad inimese loodud elutingimused. 2012. aasta tõotab tulla huvitavam, kuna muu hulgas rahastatakse ka harrastuskalastuse taristu rajamist.

In 2011 the projects by NGOs and the Foundation Eesti Forell (Estonian Trout) for restoring the trout spawns and removing obstacles on their migration routes were in full swing. Five projects of the field got grants last year, also the project to find out how effective the work done had been. The research project aims at finding out whether the man-made environment is suitable for trout. The year 2012 will probably be even more interest-ing, as hobby fishing infrastructure will be funded then among other projects.

Kiisk (Gymnocephalus cernus) ja ahven (Perca fluviatilis). Foto: Ingmar Muusikus

Foto: Tauno Jürgenstein

Foto: Tauno Jürgenstein Väljamaksed kalanduse projektidele 2011. aastal | Payments for fishery projects in 2011


Kalandusalased teadusuuringud | Fishery researchKalavarude kaitse ja järelevalve | Conservation and control of fish resourcesKalavarude taastootmine | Regeneration of fish resourcesKalandusalased arendusprojektid | Fishery development projectsVee-elustiku ökoloogilise seisundi parandamineImprovement of the ecological condition of water fauna and floraKOKKU | TOTAL

Projekte | Projects

1092

132

36


361 842348 543175 693135 750

73 483

1 095 311

KALANDUSE PROGRAMM

4746

Maakondlik Regional

Hiiumaa laiud said kõnekad stendidHiiumaa laidude maastikukaitseala asub vähemalt mandrilt vaadatuna seitsme maa ja mere taga. Sinna pääseb vaid meritsi ning sugugi mitte igaüks ei saa sinna igal ajal: kuna tegemist on sihtkaitsevööndiga, võib sinna minna vaid keskkonnaameti liikumisloaga. Varem on suurematel laidudel Saarnakil ja Hiiumaal ka elatud, seega pakub siin erilise looduse kõrval huvi ka rikkalik kultuuripärand. KIK-i toetusel ja koostöös kaitseala kauaaegse juhataja Tiit Leitoga on kaitseala 40. aastapäevaks valminud välibaaside ekspositsioon, mis tutvustab Saarnaki ja Hanikatsi laiu ajalugu ning kaitseala ja selle väärtusi: geoloogiat, maastikku, taimestikku, loomastikku ja mereelustikku. Saarnaki laiul kuulub väljapaneku hulka tähele panuväärselt külluslik kivististe kollektsioon, kusjuures kõik näidatu on kogutud samalt laiult. Vanades taluhoonetes paiknevad 12 arhailise miljööga haakuvat stendi annavad muu hulgas ülevaate hoonete varasemast tarvitusest ning maastikukasutusest enne ja nüüd. Stendide koostamisel on suurt rõhku pandud tekstile, sest kauneid ja erilisi vaateid saab nautida kohapeal looduses.

Islets of Hiiumaa Island got excellent expositionsThe Hiiumaa Islets Landscape Reserve is a faraway land – from the mainland perspective at least. The only way to go there is the waterway, and even so not at any time and not for anyone: as it is a special management zone, a special permit is needed from the Environmental Board. The biggest of the islets – Saarnaki and Hanikatsi – have had habitation in the past, so the rich cultural heritage is also of interest, not just special landscapes. For the 40th anniversary of the nature reserve a field exposition about the history of Saarnaki and Hanikatsi islets and the nature reserve with its valuable aspects – geology, landscape, flora, fauna and marine biota – has been completed as a joint effort by KIK and the head of the nature reserve Tiit Leito. At the Saarnaki islet there is a remarkable collection of fossils – and all the items are of local origin. The twelve poster expositions also give an overview of how the old farmhouses and landscapes were used and an idea of the modern landscape usage. The poster expositions emphasize text, as the spectacular and special views can be experienced “live”, in the local scenery.

Nagu juba tavaks saanud, rahastati maakondlikust programmist projek-te, mille maksumus jääb allapoole keskkonnaministri määruse piirmäära. Viimastel aastatel on suurenenud nii projektide hulk kui ka nende elluviimi-seks antud toetused. Palju on väikseid, kuid siiski olulisi projekte, mis aitavad saavutada eri keskkonnavaldkondade eesmärke ning on olulised maakondli-ke arengu- ja tegevuskavade täitmise seisukohalt.

According to good practice the regional program finances the projects with financing below the limits set by the decree of the Minister of the Environment. In past years both the number of projects and the grants to carry them out have increased. There are many small, but relevant projects that help to gain the objectives of different environmental fields and are of importance as part of the operational and develop-ment plans on the county level.

Metsvint (Fringilla coelebs). Foto: Ingmar Muusikus

Foto: Tiit Leito

Käblik (Troglodytes troglodytes). Foto: Ingmar Muusikus

Väljamaksed maakondliku programmi projektidele 2011. aastal | Payments for regional projects in 2011


PärnumaaJärvamaaLääne-VirumaaPõlvamaaVõrumaaSaaremaaJõgevamaaHarjumaaViljandimaaHiiumaaTartumaaRaplamaaIda-VirumaaLäänemaaValgamaaRiiklik | StateKOKKU | TOTAL

Projekte | Projects

166

1510

865855867523

115


96 97854 72552 60745 75045 08434 97834 87131 94431 38423 56923 15716 90316 38512 550

6 3175 517

532 721

0 20 000 000 40 000 000 60 000 000 80 000 000 100 000 000

MAAKONDLIK PROGRAMM

4948

Tõrvas käiakse taimedega käsikäesTõrva gümnaasium on üks neist õnnelikest koolidest, mille ümber laiub vana ja väärikas park. Maalilise Õhne jõe kaldal asuv looduskaitsealune park on liigirikas ning eri taimeliigid on õpilaste jaoks otsekui peopesal. Oleks suisa patt sellist võimalust õuesõppes kasutamata jätta. Õpetaja Liia Ortuse juhatusel ja KIK-i toetusel asutigi mullu pargi võimalusi ära kasutama. Alustuseks uurisid bioloogid Vivika Meltsov ja Margus Muts pargi taimi ja koostasid neist nimekirja. Selle põhjal valmis voldik, mis tutvustab pargi levinumaid ja huvitavamaid taimeliike, ning õuesõppe taimeraamat ja põnev kümnest üles andest koosnev taimetarkade õpperada. Projekti „Taimedega käsikäes” raames valminud õppematerjalid suunavad lapsi märkama keskkonda ning tekitavad uudishimu imepärase rohelise maailma vastu. Kooli ümbruses saab peale pargitaimestiku õppida tundma teisigi kasvukohti, taimi metsas, jõe ääres ja niidul. Kui koduümbruse taimed selged, on tunduvalt kergem mõista ka muu maailma taimeriiki.

Metsalooduse uued mapid tutvustavad samblaid ja samblikke„Samblikud on tagasihoidlikud ja vähenõudlikud olevused, kellest tavaliselt mööda vaadatakse” – nii algab samblikke tutvustava õppematerjali, samblike mapi tutvustus tagakaanel. Mappide idee sai alguse juba aastate eest, kui RMK Sagadi looduskoolis pandi samuti KIK-i toel kokku meie kodumaiseid puid tutvustav, kaunite piltide ja põnevate tekstidega mapp. Õpetajad ja õpilased võtsid mapid soojalt vastu ning seda on kasutanud väga paljud loodusõppega tegelevad organisatsioonid. Puude mapile järgnes metsamarju tutvustav mapp. Neid metsaliike, kellega sooviks möödavaatamise asemel tutvust teha, oli aga teisigi. Nii sündis mõte anda mappide sarjale üldnimetus – „Metsalooduse mapid”. Eestvedajaks sai SA Roheline Maakond, kes jätkas koostööd RMK Sagadi looduskooliga. Sedapuhku on valminud 17 sambliku- ja 17 samblaliiki tutvustavad mapid. Fotod ja tekstid pärinevad healt loodusetundjalt ja -pildistajalt Urmas Kajalt. Neid täiendavad Tiiu Tagametsa joonised. Mapid on eelkõige väärt lisamaterjal 6. klassi loodusõpetuse tundide ja 8. klassi õppekava jaoks, aga aeg on näidanud, et nende abil saavad loodust tundma õppida kõik huvilised.

Tõrva blessed with biotaTõrva Upper Secondary School is one of the lucky schools to have and old and dignified park around it. The protected park at the shores of the picturesque river Õhne is rich in species and the diverse plants right there are wonderful for students to study. It would be really shameful to miss such an opportunity for outdoor studies. Last year the teacher Liia Ortus with the support by EIC started working with the varied opportunities of the park. As a start the biologists Vivika Meltsov and Margus Muts studied the plants in the park and made a list of them. This was the basis for a booklet about the more widespread and interesting plant species, a book of plants for outdoor studies and an exciting nature trail of ten tasks for those interested in plants. The project “Hand-in Hand with Plants” has prepared study aids to help children notice the environment around them and sparkle in-terest in the miracles of the green world. Around the schoolhouse there are other habitats for children to explore – plants in the woods, on the riverbank and at the meadow. When one has got acquainted with the plants around home, it is much easier to understand the plant kingdom of other countries

Forest Wildlife Portfolios on moss and lichen“Lichens are humble and unpretentious beings, mostly passed by unnoticed,” – that is the opening sentence on the back cover of the study aid “Lichen Portfolio”. The idea of portfolios was initiated years ago, when the RMK Sagadi Nature School – also with the help by EIC – compiled the first one about our domestic trees, with beautiful pictures and interesting texts. Teachers and students alike welcomed the portfolios and many organisations active in nature studies have used them. The portfolio on wild berries was the next after trees. But the types of forests worth a closer look were more numerous. So the general name for the series was born – “Forest Wildlife Portfolios”. The initiators were the Foundation Green County, who continued joint work with the Sagadi Nature School. This time portfolios on 17 lichen and 17 moss species have been completed. The photos and texts are from Urmas Kaja, an expert on wildlife and wildlife photography. Drawings by Tiiu Tagamets add charm to the portfolios. The portfolios are first and foremost a valuable additional material to the 6th grade biology classes and the 8th grade curriculum, but they have proven to be helpful for everyone interested in wildlife.

Foto: Krista Keedus

Turbasammal (Sphagnum). Foto: Ingmar Muusikus Sale lühikupar (Brachythecium salebrosum). Foto: Ingmar Muusikus

MAAKONDLIK PROGRAMM

5150

KIRJE NIMETUS | ENTRY 2011 2010

4. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2008 Expenses of grant financed projects 2008 4.1. Veemajandus | Water protection

4.2. Jäätmekäitlus | Waste management

4.3. Looduskaitse | Nature protection

4.4. Metsandus* | Forestry*

4.5. Keskkonnakorraldus | Environmental management

4.6. Keskkonnateadlikkus | Environmental awareness

4.7. Kalandus | Fishery

4.8. Maakondlik | County

Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2008 Total expenses of grant financed projects 2008 5. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2007 Expenses of grant financed projects 2007 5.1. Jäätmekäitlus | Waste management


5.3. Metsandus* | Forestry*


5.5. Kalandus** | Fishery**

Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2009Total expenses of grant financed projects 20096. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2006 Expenses of grant financed projects 2006 6.1. Veemajandus | Water protection




6.5. Maakondlik** | County**

Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2006Total expenses of grant financed projects 20067. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2005 Expenses of grant financed projects 2005 7.1. Kalandus | Fishery

Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2005Total expenses of grant financed projects 2005 8. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2002 Expenses of grant financed projects 2002 8.1. Veemajandus | Water protection

Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2002Total expenses of grant financed projects 2002

Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2002–2011Total expenses of grant financed projects 2002–20119. 9.1. MTÜ SINA – Suured Ideed Noorte Algatusel

annetus | Donation by NGO SINA

KOKKU KESKKONNAKAITSEVALDKONNAD | TOTAL


TULUD | REVENUE

Annetused ja toetused 146 349 149 60 705 859

Grants and donations

Muud tulud 39 696 921 42 887 125

Other income

Kokku tulud | Total revenue 186 046 070 103 592 984

KULUD | EXPENSES

Jagatud annetused ja toetused -182 722 458 -98 008 979

Grants and donations

Mitmesugused tegevuskulud -935 531 -792 798

Other operating expenses

Tööjõukulud -2 702 853 -2 121 328

Personnel expenses

Põhivara kulum -92 700 -25 211

Depreciation

Muud kulud -50 565 103

Other expenses

Kokku kulud | Total expenses -186 453 592 -100 383 213

PÕHITEGEVUSE TULEM -407 521 3 209 771

SURPLUS FROM OPERATING ACTIVITIES

FINANTSTULUD JA -KULUD 1 616 746 878 548

FINANCIAL INCOME AND EXPENSES

ARUANDEAASTA TULEM 1 209 224 4 088 319

NET SURPLUS FOR THE PERIOD

BILANSIKIRJETE NIMETUSED | ENTRY 31.12.2011 31.12.2010

VARAD | ASSETS

Käibevara | Current assets

Raha 69 009 092 52 421 061

Cash and cash equivalents

Finantsinvesteeringud 35 000 000 43 581 405

Financial investments

Nõuded ja ettemaksed 47 151 528 34 118 081

Receivables and prepayments

Käibevara kokku | Total current assets 151 160 620 130 120 547

Põhivara | Non-current assets

Laenunõuete pikaajaline osa 45 149 280 21 569 661

Long-term loan receivables

Materiaalne põhivara 82 339 84 005

Property, plant and equipment

Immateriaalne põhivara 223 413 228 854

Intangible assets

Põhivara kokku | Total non-current assents 45 455 032 21 882 520

VARAD KOKKU | TOTAL ASSETS 196 615 652 152 003 067

KOHUSTUSED JA NETOVARA | LIABILITIES AND EQUITY

Lühiajalised kohustused | Current liabilities

Võlad ja ettemaksed 27 303 779 10 493 027

Payables and prepayments

Sihtotstarbelised tasud, toetused 55 962 165 39 195 556

Grants with special terms

Lühiajalised kohustused kokku 83 265 944 49 688 583

Total current liabilities

Pikaajalised kohustused | Non-current liabilities

Pikaajalised laenukohustused 9 826 000 0

Loan liabilities

Pikaajalised kohustused kokku 9 826 000 0

Total non-current liabilities

KOHUSTUSED KOKKU | TOTAL LIABILITIES 93 091 944 49 688 583

NETOVARA | NET ASSETS

Sihtkapital 1 488 897 1 488 897

Foundation

Akumuleeritud ülejääk 100 825 587 96 737 268

Accumulated surplus

Aruandeperioodi tulem 1 209 224 4 088 319

Net surplus for the period

Netovara kokku | Total net assets 103 523 708 102 314 484

KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 196 615 652 152 003 067

TOTAL LIABILITIES AND NET ASSETS

BILANSS | STATEMENT OF FINANCIAL POSITION ANTUD SIHTFINANTSEERIMISE KULUD KESKKONNAKAITSEVALDKONDADELE STATEMENT OF EXPENSES OF GRANT FINANCED PROJECTS

TULEMIARUANNE | STATEMENT OF REVENUES AND EXPENSES


1. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2011 Expenses of grant financed projects 20111.1. Veemajandus | Water protection



1.4. Metsandus | Forestry

1.5. Maapõu | Earth crust

1.6. Atmosfääriõhu kaitse | Protection of ambient air




1.10. Maakondlik keskkonnateadlikkus

County environmental awareness


1.12. Merekeskkond | Marine environment

Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2011 Total expenses of grant financed projects 2011 2. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2010 Expenses of grant financed projects 2010 2.1. Veemajandus | Water protection








Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2010Total expenses of grant financed projects 20103. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2009 Expenses of grant financed projects 2009 3.1. Veemajandus | Water protection








Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2009Total expenses of grant financed projects 2009

* Erametsakeskuse otsus toetuse tagasimaksmiseks metsaomanikele ja metsaühistutele Decision of the Private Forest Center to pay back grants to forest owners and forest owner associations ** Tagasi nõutud kodumaine sihtfinantseerimine | Reclaimed domestic grant financing

EURODES | EUROSEURODES | EUROS EURODES | EUROS

2 021 648 0

212 667 0

586 445 0

258 917 0

19 338 0

218 917 0

326 456 0

286 632 0

235 493 0

379 418 0

100 0

85 607 0

4 631 637 0

8 928 311 830 343

358 709 277 770

1 953 071 428 580

1 418 523 108 394

3 724 212 700 412

2 135 527 492 189

876 181 361 037

326 802 197 347

19 721 337 3 396 073

522 707 2 486 967

0 731 220

71 026 682 071

-3 773 2 804 269

22 371 650 330

4 555 594 169

0 42 973

12 429 29 316

629 315 8 021 315

59 505

74 329

-1 859 -2 893

7 361

3 810

-1 859 142 112

0 112 216

0 27 436

0 1 971

0 3 833

-487 0

-487 145 457

0 5 787

0 5 787

0 -1 112

0 -1 112

33 852 514 23 940 696

400 0

33 852 914 23 940 696

5 116 870 5 113 917

124 723 1 149 652

278 533 847 156

2 722 491 826 118

304 710 1 875 144

269 270 1 009 442

26 488 1 006 687

29 486 402 949

8 872 571 12 231 065

KOKKUVÕTLIKUD FINANTSARUANDED

5352

ANTUD VÄLISABI KULUD PROJEKTIDELE STATEMENT OF EXPENSES OF FOREIGN GRANT FINANCED PROJECTS

(FOND | FOND – RAHASTUSOTSUS | MEASURE)

1. Välisabi vahendamine põhivara soetuseks | Intermediation of foreign

grants for aquisition of property, plant and equipment

1.1. ÜF 2004/EE/16/C/PE/007 | CF 2004/EE/16/C/PE/007

Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt**

Catchment Area Water Management**

1.2. ÜF 2004/EE/16/C/PE/005 | CF 2004/EE/16/C/PE/005

Läänesaarte alamvesikonna vee- ja kanalisatsi ooni -

süsteem | Läänesaarte Sub-River Basin Water and

Sewage Systems

1.3. ÜF 2004/EE/16/C/PE/004 | CF 2004/EE/16/C/PE/004

Matsalu alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonirajatiste

rekonstrueerimine ja laiendamine | Expansion and

Rehabilitation of Water and Sewage Systems in Matsalu

Sub-River Basin District

1.4. ÜF 2004/EE/16/C/PE/002 | CF 2004/EE/16/C/PE/002

Viimsi veekorraldus | Viimsi Water and Sewerage Project

1.5. ÜF 2002/EE/16/P/PE/013 | CF 2002/EE/16/P/PE/013

Kohtla-Järve regionaalne reoveekäitlussüsteem

Kohtla-Järve Area Sewage Treatment System

1.6. ÜF periood 2007–2013 | CF period 2007–2013

Projektid* | Projects*

1.7. ERF periood 2007–2013 | ERDF period 2007–2013


1.8. Roheline Investeerimisskeem | Green Investnment Scheme


Kokku välisabi vahendamine põhivara soetuseks

Total intermediation of foreign grants for aquisition

of property, plant and equipment

2. Välisabi kaasfinantseerimine põhivara soetuseks | Co-financing

of foreign grants for aquisition of property, plant and equipment

2.1. ÜF 2004/EE/16/C/PE/007 | CF 2004/EE/16/C/PE/007

Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt

Emajõgi and Võhandu Catchment Area Water

Management

2.2. ÜF 2004/EE/16/C/PE/005 | CF 2004/EE/16/C/PE/005

Läänesaarte alamvesikonna vee- ja

kanalisatsioonisüsteem | Western Islands Sub-River

Basin Water and Sewage Systems

KIRJE NIMETUS | ENTRY 2011 2010 KIRJE NIMETUS | ENTRY 2011 2010

2.3. ÜF 2004/EE/16/C/PE/004 | CF 2004/EE/16/C/PE/004

Matsalu alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonirajatiste

rekonstrueerimine ja laiendamine** | Expansion and

Rehabilitation of Water and Sewage Systems

in Matsalu Sub-River Basin District**

2.4. ÜF 2002/EE/16/P/PE/013 | CF 2002/EE/16/P/PE/013

Kohtla-Järve regionaalne reoveekäitlussüsteem

Kohtla-Järve Area Sewage Treatment System

2.5. ÜF 2004/EE/16/C/PE/002 | CF 2004/EE/16/C/PE/002

Viimsi veekorraldus | Viimsi Water and Sewerage Project

2.6. LIFE | LIFE




Kokku välisabi kaasfinantseerimine põhivara

soetuseks | Total co-financing of foreign grants for

aquisition of property, plant and equipment

3. Välisabi vahendamine tegevuskuludeks | Intermediation of foreign

grants for operating expenses

3.1. ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 | CF 2003/EE/16/P/PE/012

TA (tehniline abi) projektide ettevalmistamisel

Technical Assistance for projects preparation

3.1.1. ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 | CF 2003/EE/16/P/PE/012

Tuhaärastuse ja tuhaväljade renoveerimine | Technical As-

sistance for Renovation of Oil-Shale Ash Removal in Narva

3.1.2. ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 | CF 2003/EE/16/P/PE/012

Majandus- ja finantsanalüüsi koostamine | TA for FMA

3.1.3. ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 | CF 2003/EE/16/P/PE/012

TA ametnike koolitamiseks | TA for Ex-ante Control of the

Project, Training on the Implementation of CF projects

3.2. ÜF periood 2007–2013 | CF period 2007–2013




3.4. ESF periood 2007–2013| ESF period 2007–2013


Kokku välisabi vahendamine tegevuskuludeks

Total intermediation of foreign grants for

operating expenses

4. Välisabi kaasfinantseerimine tegevuskuludeks

Co-financing of foreign grants for operating expenses

4.1. ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 | CF 2003/EE/16/P/PE/012

TA projektide ettevalmistamisel | Technical Assistance

for projects preparation

4.1.1. ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 | CF 2003/EE/16/P/PE/012

Põltsamaa ja Pedja jõe piirkonna veemajandus -

projektide ettevalmistamiseks | TA for Põltsamaa-Pedja

Water Management

4.1.2. ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 | CF 2003/EE/16/P/PE/012

Majandus- ja finantsanalüüsi koostamine | TA for FMA

4.1.3. ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 | CF 2003/EE/16/P/PE/012

TA Poolkoksi ja tööstusjäätmete prügilate sulgemise

ettevalmistamiseks Kohtla-Järvel ja Kiviõlis

TA for Kohtla-Järve and Kiviõli, Closure of Industrial

Waste and Semi-coke Landfills

4.2. ÜF 2004/EE/16/C/PE/007 | CF 2004/EE/16/C/PE/007

Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt

Emajõgi and Võhandu Catchment Area Water

Management

4.3. Projektid* | Projects*

ERF periood 2007–2013 | ERF period 2007–2013

4.4. LIFE, INTERREG


Kokku välisabi kaasfinantseerimine

tegevuskuludeks

Total co-financing of foreign grants for operating

expenses

KOKKU ANTUD VÄLISABI KULUD PROJEKTIDELE

TOTAL EXPENSES OF FOREIGN GRANT FINANCES

PROJECTS

KOKKUVÕTLIKUD FINANTSARUANDED

EURODES | EUROS

672 763 14 961 169

0 1 881 680

0 112 480

371 870 1 865 617

1 369 3 726 620

94 593 663 25 363 684

13 631 204 5 840 649

4 220 423 454 082

113 491 293 54 205 980

1 085 354 7 935 607

442 446 4 985 427

0 -48 646

81 219 213

1 122 948 447 056

312 23 493

176 575 0

2 827 716 13 562 150

0 401 327

0 301 406

0 97 466

0 2 456

28 278 169 4 289 056

3 360 391 1 021 046

48 671 0

31 687 231 5 711 430

210 055 256 307

0 16 772

0 17 797

210 055 221 738

8 570 0

3 462 0

641 218 332 417

863 305 588 724

148 869 544 74 068 283


* Kajastatud koondina | Reflected in summary ** Enammakstud KIK-i kaasfinantseerimise hüvitamine Ühtekuuluvusfondist Reimbursement of overpaid EIC co-financing from the Cohesion Fund

5554

AUDIITORI KINNITUS

5756

SA Keskkonnainvesteeringute KeskusNarva mnt 7A, VI korrus10117 Tallinntel 627 4171faks 627 4170 [email protected]

Tekstid ja toimetamine

MTÜ Loodusajakiri

Fotod Ingmar MuusikusLea Tammik KujundusIntegraaf

Trükk

Ecoprint

Tallinn 2012

RMK aastaRaaMat 2010

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ning teiste mitmekesiste ja rikkalike looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja.säästva metsanduse põhimõtteid järgides taotleb RMK oma tegevuses tasakaalu loodus-, majandus-, sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste vahel.RMK loodi 1999. aastal. Oma vormilt on ta riigitulundusasutus, ainus omalaadne Eestis. RMK ulesanne on teenida riigile metsa majandades tulu ning tagada suurima metsaomanikuna puiduturu stabiilsus. sama tähtsad on ka ulesanded, mis ei too otsest majanduslikku tulu, kull aga kasu muul moel: tasuta puhkevõimaluste loomine, loodushariduse jagamine, looduse kaitseks vajalike hooldustööde tegemine jms.RMK-s töötab ule 800 inimese. Lisaks annab RMK lepingute alusel tööd mitmele tuhandele eestimaalasele.RMK-le pandud kohustuste täitmiseks on moodustatud viis tegevusvaldkonda: metsahaldus metsamajandus puiduturustus kulastuskorraldus ja loodusharidus taimla- ja seemnemajandus

RMK koosseisu kuuluvad Elistvere loomapark, sagadi metsakeskus, tartu puukool ja 60% Eesti-soome uhisettevõttest as Eesti Metsataim.

RMK-le on oMistatud KesKKonnajuhtiMissüsteeMi iso 14001 ning KvaliteedijuhtiMissüsteeMi iso 9001 seRtifiKaadid. vastutustundliKust MetsaMajandusest annavad aiMu säästva Metsanduse seRtifiKaadid fsC® ja PefC. iso 9001 ning PefC oMistati RMK-le 2010. aastal.

RMK lühidalt

3

ISO 14001 ISO 9001

3–8 RMK lühidalt aasta nuMbRitEs stRuKtuuR

5–7 aigaRKallas: RiigiMetsas ei saa tööKunagi otsa! 9–12 aasta tegevusülevaade13–18 MajandusliKud vääRtused aasta nuMbRitEs ÜLEvaadE MEtsaMaast RaiEtööd MEtsauuEndus PuidutuRustus PEFC Liiva Ja KRuusa KaEvandaMinE

19–24 loodusvääRtused aasta nuMbRitEs RiiGiMEtsa JaOtus KaitsEaLusEd LiiGid KaitsEaLad vÄÄRisELuPaiGad MEtsatuLEKaHJud LOOdusKaitsEtööd MEtsaKORistus taiMEKasvatus

25–32 sotsiaalsed vääRtused aasta nuMbRitEs PuHKEvÕiMaLusEd RiiGiMEtsas Ja KaitsEaLadEL LOOdusHaRidus saGadi MEtsaKEsKus LOOdusKaitsE 100 töötaJasKOnd vabataHtLiKE KaasaMinE EListvERE LOOMaPaRK JÕuLuKuusEd JaHindus

33–38 KultuuRilised vääRtused aasta nuMbRitEs PÄRandKuLtuuR taRtu PuuKOOL tOEtustEGEvus MEtsandusHaRidus tuntus Ja MainE

39–42 MajandusKoKKuvõte biLanss KasuMiaRuannE vandEaudiitORi aRuannE

43 teosteRegisteR 44 saateKs selle aastaRaaMatu illustRatsioonidele

RMKviljandi mnt 18b11216 tallinn, Eestitelefon +372 676 7500www.rmk.ee

tekstid: KPMswww.kpms.ee

disainitiim: dFwww.df.ee

Kunstiteoste reproduktsioonid: Eesti Kunstimuuseum,© EaÜ 2011

aastaraamatu illustratsioonidesaateks: Heie treier

Kunstiteoste luhitutvustused: stina sarapuu, Eesti Kunstimuuseumwww.ekm.ee

täname abivalmis koostöö eest: Eesti Kunstimuuseum, sirje Helme (ekm), Helge Pihelga, simmo Põllu, Heie treier, Hello upan (ekm), stina sarapuu (ekm),Mare annsoo (eaü).

Šrift:news Gothic bt© bitstream inc. ja © Paratype inc.Kõik õigused kaitstud.

trukk: Ecoprint

sisupaber: Munken LynxKaaned: Rives sensation Gloss shetland

58

AASTARAAMAT 2011 - kik.ee

Documents

Transcript of AASTARAAMAT 2011 - kik.ee